KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI (0)

NOAROOTSI GÜMNAASIUM
Elery Mitman
KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI
Referaat
Noarootsi 2011
Kalevipoja Võnnu kivi
Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata . Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna .
Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha.
Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ei saanud kaugemale visata, et ta viskamiseks liivatera oli valinud. Oleks ta kiviga visanud, oleks ta ammugi võitnud.

Kalevipoja istumisekohad
Kuusalus leitakse mõnda kohta, kus Kalevipoeg istunud. Üks niisugune on Kodasuu väljal mere ligidal. Selle kivi otsas istunud korra Kalevipoeg ja vaadanud sealt kaua aega merd. Teine istumisekoht on Kuusalu kiriku ligidal - Rihu ämm. Sellegi otsas puhanud Kalevipoeg. Rihu ämm on suur kivikangur (= kivihunnik). Seal tulnud korra 2 pulmarongi vastastikku. Nagu niisugusel korral alati, tõusnud nendegi vahel tüli. Ühe pulmarongi pruut löödud maha ja maetud sinna. Mälestuseks kantud hauale hulk kiva kokku. Pärast visanud möödaminejad sinna kiva. Kas Kalevipoeg ka visanud, ei ole teada. Pärastpoole hakatud Rihu ämmal esimest korda linnaminejatelt «rumalust» nõudma. See on: nad pidanud vanematele linnaskäijatele viina ostma. Kes pole tahtnud osta, võetud kinni ja pandud Rihu ämmale pikali , riiete peale suured kivid , kuue hõlmad aetud laiale, suured kivid peale, nii et ei ole teiste abita saanud üles tõusta. Sinna jäetud seni, kuni keegi tulnud ja ära peastnud. Kui keegi pole lubamist täitnud ja «rumalust» maksnud, tehtud Iru ämmal eespool Tallinna tee ääres sedasamasugust tükki. Iru ämmgi on niisamasugune kivivare nagu Rihu ämm. Iru ämm on Iru kõrtsi ääres, versta 10 Tallinnast.
Kalevipoja jälg kivil
Heigiale heinamaal on kivi, kus on suur mehejälg pääl. Selgesti on näha ka varbajäljed. Vanad inimesed räägivad, et enne olnud kivid pehmed ja Kalevipoeg astunud sinna kivi pääle ja sinna jäänud jälg. Pärast kivid läinud kõvaks ja jälg jäänud järele.
Saadjärve sündimine
Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu , et kus praegu Saadjärv seisab, enne kuiv maa on olnud ja keset järve kohta kirik on olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku lähnuvad, lähnud üks naene kiriku lähidale loogu võtma. Kui naesel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naene joosnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud «Saad». Selge ilmaga peab kiriku torni ots vee sees rahvajutu järele näha olema.
Peipsi järve tekkimine
Paldiski ümbruses ning iseäranis Madise kihelkondas on olnud ju vanast ajast kuulda, et Kalevipoeg olla vanatondi (või sortsi ) nõiaga võidelnud. Vana nõid käinud Kalevipoja järel ja soovinud võitlust. Aga tark õpetanud Kalevipoega ja andnud ühe kuuseoksa ja ühe liivatera ja ühe veetilga . Kui nüüd Kalev läinud, tulnud nõid, ja Kalevi visatud liivaterast sündind mägi. Ja kui nõid ju mäest läbi oli saanud, siis visanud kuuseoksa, ja siis tekkinud suur mets. Ja kui nõid metsast läbi raiunud, visand Kalevipoeg veetilga maha, siis tulnud Peipsi järve sündimine, nii et ta veel meie päevil olemas on. Ja nõid jäänud selle taha maha selleperast, et ta ei ole mitte läbi ei ka üle saanud minna — vesi olnd sügav.
Olevi surm
Vanal ajal ehitadud Tallinnas üht kirikut, ja töölised, kes seda kirikut ehitanud, ei teadnud sugugi selle ehitusemeistri nime, kuna nad temast ikka palju lugu pidanud. See käinud aga söögiaegadel Tallinnast Narva söömas ja tulnud jälle iga kord selleks ajaks tagasi, mil tööleminemiseks paras aeg olnud. Kui kirikutöö juba lõpule jõudnud, olnud ehitusemeister tormi otsas ja põrutanud viimaseid hoopisid. All seisnud töölised, nende hulgas ka ehitusemeistri naene, käe peal hoides nutjat last, kelle vastu naene manitsenud:
«Ära nuta , lapsukene, küll Olev tuleb varssi, siis saame hulga raha!»
Seda kuuldes käinud kõla läbi tööliste ja rahvahulga:
«Olev! Olev!»
Seda kuuldes kukkunud Olev ülevalt torni otsast maha, sest et teada oli saadud tema nimi, mida tema aga salaja oli hoida tahtnud. Kui ta maas hinge heitnud, siis tulnud tema suust uss ja konn välja. Sellepärast olevat siis sellel kirikul Oleviste nimeks pandud, mis praegu Tallinnas olemas on.
Kaleviliiv
Kuijärvel olnud suur järv. Üks suur härg läinud ja joonud selle tühjaks, siis möirganud ja kraapinud ning läinud Rummu järve jooma. Selle aja jooksul tulnud Kalevipoeg Soomest, kuuehõlmas olnud tal liiva. Ta on tulnud jala merest läbi. Kui ta on näinud härga järve tühjaks joomas, hakanud ta härga taga ajama. Liiv on kukkunud kuuehõlmast maha ja muutunud mäeks. Seda mäge hüütakse nüüd Kaleviliivaks. Kui Kalevipoeg saanud härja kätte, siis löönud härjal pea otsast ära. Härg on kivistanud ära ja on praegugi veel järel Ubari kaldal .
Kalevipoja seotud taimed

• Valged pikad sooheinad, milledel valge topp otsas on, nimetatakse Kalevipoja juuksed. Ka nimetakse teda oma valge karva pärast jänesekarvadeks.
  
• Tihti teinud Kalevipoeg nii tööd, et pää otsas auranud ja nahk higistanud. Kord oli ta kaua aega künnud ja kündmisest nii palju vaevatud ning väsinud, et enam sõrmeotsagi ei ole jõudnud liigutada. Nii istunud siis Kalevipoeg suure kivi otsa maha, et natukene väsimust puhata . Kivi otsas istudes tilkunud rasked higitilgad tema otsa päält maha paksu rohtsse. Pärast aga hakkanud Kalevipoja higitilkade asemele karuohakad kasvama, ja praegu leitakse neid igalt poolt üle maa, kus neid mõnes kohas silmaveeohakateks kutsutakse.
  Enamiste kasvavad karuohakad ikka kivide ümber.
  
• Võnnu kihelkonnas Ibaste mäe peal on üks väikene kuusemetsa salgukene, mida Kalevipoja koorma asemes kutsutas. Ta saanud sedamoodi sinna: Kalevipoeg vedanud Moisekatsi metsast talve ajal hagu üle Lääniste jõe. Selle koha peal aga läinud temal regi katki ja koorem jäänud sinna maha. Olnud kuuseoksad, millel käbid (kukud) küljes olnud. Nendest pudenenud seemned välja, mis kasvama hakanud, kuna muist hagu suve ajal karjalapsed ära kandnud ja muist mädanenud. Et aga sääl kõva kuiv savine maa on, ei ole puude kasvul mingit lopsakat kasvamise jõudu, vaid on kängus ja kägaras.
  

Kasutatud allikad :
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/failb.html
www.google.ee
Lisad :
Võnnu kivi
Rihu ämm
Saadjärv
Peipsi järv
Oleviste kirik
Karuohakas