Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keevitamine faktid (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvud, materjalid, eri viiside omadused (eelised, puudused), kõige suuremad ja väiksemad, mis millest sõltub, mis milleks ja millega koos kõige paremini sobib, mis mida tähendab, kui mitu varianti võimalik anda.
Keevitus
  • Õmblusmetalli hapnikusisalduse tõustes mehaanilised omadused halvenevad.
  • Rahuliku terase hapnikusisaldus on 0,003...0,008% O.
  • Keeval terasel 0,01%...0,02% O.
  • Sulas keevismetallis lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab voolavust.

Keevitusviis
Ala keskmine laius mm
Termomõju tsooni laius mm
Ülekuumutus-ala
Normali-seerimisala
Osalise normaliseerimise ala
Kaarkeevitus paksukattelise elektroodiga
Räbustis
MAG-keevitus
Gaaskeevitus
Elekter -räbukeevitus
2,2
0,8....1,2
0,7....1,0
21
4,0....5,0
1,6
0,8....1,7
0,6...1,5
4
3,0....4,0
2,2
0,7....0,8
0,5....0,7
2
4,0....5,0
6,0
2,5....3,7
1,8....3,2
27
11,0....14,0
  • Keevitusvoolu kasvul 100 A on lubatud kaare pingelangus kuni 7 V.
  • Elektroodkeevituse keevituskaare temp. On 5000...6000 oC, keevituselektrood sulab liiteks.
  • Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm.
  • Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas – 10...20 A/mm2.
  • Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes.
  • Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil.
  • Elektroodkeevitust kasutatakse terase, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks.
  • Veealuseks keevitamiseks sobib elektroodkeevitus ainsana .
  • Elektroodkeevituse eelised: lihtne, lai ja hea kvaliteediga.
  • Elektroodkeevituse puudused: väike tootlikkus, palju vigu, kahjulikke keevitusgaase.


Termolõikamine
  • Raua põlemine hapnikus algab 870 oC juures.
  • Konstruktsiooniteraste süsiniksisaldus on kuni 0,7%.
  • Programmjuhtimisega gaaslõikemasinate täpsus on kuni 0,4mm, tavaliselt 0,7...1,0mm.
  • Vee all kuni sügavuseni 7,0m lõigatakse atsetüleeniga, sügavamal vesinikuga .
  • Hapnikupiigi välisdiameeter on 20...35mm.
  • Kaarlõikamisel metallelektroodiga saavutatakse suurim tootlikus nurga all 10o, kaarkeevitamisest 20...30% suurematel voolutugevustel.
  • Kaarlõikamise puuduseks on väike tootlikkus ja lõike madal kvaliteet.
  • Plasmajugalõikuri väljuva plasmajoa temp on 16 000 oC.
  • Plasmakaarlõikamisel temp-id kuni 33 000 oC.
  • Plasmakaarlõikamise tootlikus 5-8 korda suurem gaaslõikamise tootlikkusest, termomõju ala 3-4 korda väiksem.
  • Alumiiniumsulamite plasmalõikamisel kasutatakse moodustava gaasina Ar ja N.
  • Gaaslaserlõikamisel lõikekohas sulanud metall eemaldatakse N ja õhu seguga .
  • Laser- ja plasmalõikamismeetodite eelisteks on suur lõikamiskiirus, väike termomõjuala.

Pealesulatus e termopindamine
  • Pihustuspinnete poorsus on 5...15% (v.a. kiirpihustuse korral).
  • Termopihustusel on soojusallikas põlvegaasid või elektrienergia .
  • Allahelikiirusega leekpihustuse kihtide paksus 0,1mm.
  • Energiamahukaim leekpihustus, ökonoomseim kaarpihustus.
  • Kaarpihustust kasutatakse suurte pindade korrosioontõrjel.
  • Leekpihustusel on pinnete poorsus 12...15%.
  • Enim kasutatakse termopihustamisel pulbreid.

Moodus
Pulbriosakeste kiirus m/s
Termomõju alusmaterjalidele
Nake alus- materjaliga
1kg materjali pealekandmise suhteline maksumus
Leekpihustus
Detonatsioon -pihustus
Plasmapihustus
Kaarpihustus
40...80
700...900
100....200
40...60
Kuumeneb vähe
(kuni150 oC)
Ei kuumene
Kuumeneb
(kuni 800 oC)
Kuumeneb vähe
Halb
Keskmine
Vähene
Halb
1,25
3,0
2,5
1,0
19. Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina alalisvoolu (c)
20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna
suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid (a)
21. Plasmakeevitust otsekaarega iseloomustab: suur keevituskiirus , kitsas termomõju tsoon (d)
22. Laserkeevitust iseloomustab väikesed toote deformatsioonid , minimaalne ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus (c)
23. Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad termomehhaaniliste protsesside hulka (b)
24. Kõvasulamite jootmiseks terase külge võib kasutada soojusallikana oksüdeerivat hapnik-atsetüleenleeki (a)
Keevitamine faktid #1 Keevitamine faktid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor
Keevitus, Termolõikamine, Pealesulatus e termopindamine

Sarnased õppematerjalid

Üldiselt keevitamisest
38
rtf

Üldiselt keevitamisest

KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: tootmiskeevitus (production welding) - detailide liitmine toodete valmistamisel; remontkeevitus (repair welding) - purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) - kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) - on tehnika ala, mis käsitleb

Keevitus
Materjalid
86
pdf

Materjalid

.......................................................... 54 2.3.2. Metallide survetöödeldavus........................................................................................................ 54 2.3.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid.................................................................................. 55 2.3.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid........................................................................................ 57 2.4. Keevitamine, jootmine, termolõikamine ja -pindamine ...................................................................... 59 2.4.1. Keevitusprotsesside liigitamine .................................................................................................. 59 2.4.2. Metallide keevitatavus ................................................................................................................ 59 2.4.3. Tähtsamad keevitusmeetodid .............................................

Kategoriseerimata



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun