Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

India-energiamajandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Energiatarbimine on Indias suuruselt kolmas riik pärast Hiinat ja USA. Kogu primaarenergia toornafta (29,45%), maagaasi (7,7%), kivisütt (54,5%), tuumaenergiat (1,26% ), hüdro elekter (5,0%), tuuleenergia , biomassi elektri- ja päikeseenergia tarbimine on 595 Mtoe aastal 2013. 2013. aastal, India importis peaaegu 144300000 tonni toornaftat, 16 Mtoe LNG ja 95 Mtoe sütt, kokku kuni 255,3 Mtoe primaarenergia, mis on võrdne 42,9% kogu primaarenergia tarbimisega. Umbes 70% India elektritootmise võimsusest tuleb fossiilkütustest . India on suuresti sõltuv fossiilkütuse impordist, et katta oma energiavajaduse rahulolu - 2030, India sõltuvus imporditavast energiast on arvatavasti suurem (53% kogu riigi energia kogutarbimisest). 2009-2010. aastal, imporditi Indiasse 159260000 tonni toornafta. Elektritootmise kasvu Indias on takistanud kodumaise söe puudus ning selle tulemusena kasvas Indias söeimport elektritootmiseks 2010. aastal 18%.
Tänu kiirele majanduskasvule on India üks maailma kõige kiiremini kasvava energiaturuga ja peaks India olema suuruselt teine tarbija ülemaailmsel energiavajaduse kasvul 2035 . aastaks, mis moodustaks 18% kasvu maailma energiatarbimises. Arvestades India kasvavat energiavajadust ja piiratud koguses kodumaist fossiilkütust, siis riigil on ambitsioonikad plaanid laiendada oma taastuvat energiat ning on välja töötatud tuumaenergia programm. India on maailmaturul suuruselt viies omatuuleenergia ja samuti on kavas lisada umbes 100000 MW päikeseenergia võimsust 2020. aastaks. India Ühtlasi kavatseb suurendada tuumaenergiat 25 aasta jooksul üldise elektritootmise võimsust 4,2% -lt 9%-ni. Indias on valmimisel viis tuumareaktorit ( maailmas kolmadal kohal) ja 2025. aastaks plaanitake ehitada 18 uut tuumareaktorit (teisel kohal maailmas).
2001. aasta septembris 35,5% rahvastikust elab ikka veel juurdepääsuta elektrile. Ligikaudu 56% Maaleibkondade ei ole veel elektrifitseeritud kuigi paljud neist kodumajapidamised on nõus maksma elektri.
India impordib ligi 75%, oma 4,3 miljonit barrelit toornaftat päevas, kuid ekspordib ligi 1,35 miljonit barrelit päevas rafineeritud naftasaaduseid, mis on ligi 30% rafineeritud nafta kogutoodangust. India oli neljandal kohal maailmas toornafta importijana 128 Mt 2008. aastal. India on viies maailmas naftatöötlemistehaste mahult (4,1% maailmas) ja tootmises 162 Mt naftasaadusest (4,2% maailmas).
Indial on maailmas suuruselt neljandal kohal olevad kivisöe varud. Indias moodustab kivisüsi põhiosa primaarenergiast (54,5%). India on kolmandal kohal kivisöe tootjana 2013. aastal 7,6% osakaaluga süsi (sh pruunsöe) maailmas. Kivisöest toodetakse sünteetilist maagaasi, mida kasutatakse mootorikütusena.
Arvatakse, et taastuvenergia biomassiist saadav energia võivad asendada praeguse tarbimisega kõik fossiilkütused, kui kasutada taastuvaid energiaallikaid produktiivselt.
India on kiiresti arenev ja aktiivne tuumaenergia programmis . Eeldatavasti on 2020.aastaks tuumavõimsus 20 GW, kuigi nad praegu on maailmas üheksandal kohal tuumavõimsuses.
Hüdroenergia tootmispotentsiaali poolest kuulub India 5.kohale maailmas. 2015. aasta märtsi seisuga on India hüdroenergi tootmis võimsus 41267 MW .
Indial on suuruselt viies paigaldatud tuuleenergia koguvõimsus maailmas. 31. märtsil 2015 installeeritud võimsus tuuleenergia oli 23444 MW, mis oli 2312 MW rohkem kui eelmisel aastal.
India päikeseenergia potentsiaal on umbes 5000 T kWh aastas (st ~ 600 TW), palju rohkem kui tema praegused kogu primaarenergia tarbimisest. 1330000 MW võimsusega päikeseenergia jaamu saab paigaldada Indias 1% maa- alale (32000 ruutkilomeetrit). Päikeseenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks sobib Indias üle 8% kogu territooriumist, mis on ebaproduktiivne (viljatu) ja kus puudub taimestik . Suureks puuduseks päikeseenergial on see, et sellest ei saa toota elektrit öösel ja ka pilvisel päeval.
India ekspordib elektrienergiat Nepali ning impordib elektri ülejäägi Bhutanist. Elektrienergia ülejäägi ekspordib naaberriikidesse Pakistani , Bangladeshi ja Myanmari vastutasuks saab maagaasi tarneid.
India-energiamajandus #1 India-energiamajandus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marduska Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun