Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasvatus eri kultuurides". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rituaal, maag, loit, seotu, sün, loits, müüti, rituaalid, filosoof, unes, ehte, ornament, rahvastel, pööra, eetika, ammu, maagiline, seva, loitsud, laulik, religioon, nüüdisaja, iidset, tundja, karistus, preestrid, kõlblus, jumalatega, ehete, tarkade, maagia, sugukonna, suguharu, nõiad, taotluslik, muinasaeg, ennekõike, kreeklased, iidseteMüüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest täiskasvanuks sündimine ja sellega koos seksuaalse elu algus ja surm. Müüt käis religiooni eel, õigemini sisaldas endas kõiki hiljem eraldunud vaimse tegevuse vorme: religiooni, filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal (pidulikel juhtudel tänati, sõja eel paluti võitu, jahil rohket saaki ja abi). Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Ta allus kokkulepitud, s.t. tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha.. Mäng oli rituaalse toimingu-initsiatsiooni, müsteeriumi, õpetuse, loitsimise, laulu ja tantsu alatine kindel osa, ning oli väga tõsiselt võetav. Rituaalses mängus hakkab kujunema kangelase ja kangelaslikkuse mõiste. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid
MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti põlvest põlve edasi. Müüdid sisaldavad rohkesti informatsiooni inimese tähelepanekute kohta loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale
1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti põlvest põlve edasi. Müüdid sisaldavad rohkesti informatsiooni inimese tähelepanekute kohta loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel pöördumine jumalate poole. Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Rituaalidega tulevad kasutusele sümbolid- inimene tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis sellist jõudu ning alistus sellele. Müüdist sai verbaliseerunud rituaal. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Rituaale pidi täitma, mis nõudis eelkõige ohverdamist ja loobumist. Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad
Vana-Idamaade haridusest Referaat Monika Sepp Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib referaadi autorit teema initsiatsiooni
,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel pole suurt pistmist inimese siseeluga ega üksikisiku moraaliga. ,,Jumalavallatult" käitub see, kes rikub kogukonna norme, olgu ta isiklikult siis moraalselt süüdi või mitte. Isegi kui keegi on kogemata kultuseeeskirju rikkunud, tuleb teda karistada või ta ,,lunastada". (Dommermuth-Gudrich 2004: 14-15) Müüt: pärimus ja lugu Valdav osa kreeka usundist on meieni jõudnud müütide kaudu. Filosoof Platon (427-347 e.m.a) oli esimene kreeklane, kes kasutas sõna mütoloogia. Müüdi all pidas ta silmas vaid väljamõeldud tegelasi sisaldavaid lugusid. Hiljem väitsid mõtlejad, et kreeka müüdid ja legendid on seotud ajalooliste sündmustega ja et jumalad olid algselt olnud väljapaistvad inimesed, keda tänulik rahvas pärast surma jumalatena austas. (Day 2007: 5) Müüt tähendab ´jutustust´. Ta põhineb suulistel pärimustel. Sellepärast ongi ta sageli segane ja vastuoluline.
MILLEKS RITUAALID: USUNDIMAAILMAS, ILMALIKUS ELUS, LOOMARIIGIS? Iga inimese elu on seotud rituaalidega. Mõnel ainult ilmalike rituaalidega, mõnel ka religioossetega. Omad rituaalid on ka loomariigis. Rituaalidel on meie elus suur roll. Rituaalid on korduvad teod, mis leiavad aset teatud aegadel ja kohtades, neis sisalduvad kindlad sümbolid, sõnad ja teod. Religioossed rituaalid kinnitavad religiooni peamisi põhimõtteid. Rituaalid aitavad inimestel üle elada pöördelisi aegu, pakuvad turvatunnet. Rituaal on kommunikatsiooni liik. Sellel põhinevad muud inimkommunikatsiooni liigid ja mis muudavad need võimalikuks. Rituaalid on tihedalt seotud keelega. Seda seostatakse sageli usuga, kuid on tegelikult märgatavalt laiema kasutusalaga. Religioossed rituaalid on struktuurilt ja sisult väga püsivad
Usku olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvatesse vaimudesse nim. animismiks. Loodusrahvaste elu kulgeb kooskõlas looduse rütmidega. Kõike looduses toimuvat seletatakse vaimude, hingede tegevusega. Selleks et säiliks olemasolev maailma harmoonia või vastupidi, kui inimeste suhe vaimude/hingedega on sassi läinud (hädad, õnnetused, haigused) ja on vaja vaimudega hea suhe taastada, viiakse läbi rituaale kindla korra järgi peetavaid maagilisi kombetalitusi. Rituaal on toiming, kus laul, tants, pillimäng, liikumine, maalingud, kostüümid jne on põimunud ühtseks lahutamatuks tervikuks. Loodusrahvad ei tunne veel eri kunstiliike. Esmalt võis muusika koosneda üksnes häälitsemisest, käte plaksutamist, jalgade trampimist. Edasi avastati juba, et igasugu puutükid, kivid (löökpillide eelkäijad), sarved, merikarbid, õõnsad pillirood (puhkpillide eelkäijad) jne annavad erinevaid kõlasid. Kõik mis kätte puutus ja heli tekitas sobis kasutada
Sellepärast lähtume arusaamast, et religioon puudutab isiklikku usku, mille üle ei ole võimalik pidada ratsionaalset väitlust, seevastu poliitika on avatud igasugustele ratsionaalsetele väitlustele. Sageli leiavad meie sisemised uskumused avaliku väljenduse rituaalides. Essentsialistlik lähenemine leiab, et religioon on ainult väline käitumine, mida inspireerib sisemine usk. Selle käsitluse järgi on religioonile olemuslikud ehk essentsiaalsed: hierarhiad, ettekirjutused, rituaalid jne. Sellele vastupidine arvamus on näiteks, et inimesel on oma sisemine usk ja see ongi religioon ning religiooni olemuslik tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema. Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti. RELIGIOONI PÕHITUNNUSED
midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogiasse. Filosoofia - püüd ümbritsevat maailma korrastada, klassifitseerida, panna süsteemid paika. Tylori filosoofiajaotus: · primitiivne - müüdid. primitiivset religiooni ja müüti ta ei eristanud, need olid enamvähem sünonüümid. Religioon siiski hõlmavam, müüt partikulaarsem. Müüdid pakuvad maailmaseletusi. · modernne - teadus ja religioon (ka usk). Modernne rel. teistsugune, tõevaldaja tegelikult teadus. Teadus kritiseerib ja lükkab ümber müüte. Tylor kasutab mõistet personalism (isiksustamine). Müüdis on jumalad ja nt. olendid, kellest maa tekib. Teadus seletab asju impersonaalselt. Metafüüsika on abstraktne kosmiline maailmamudel
1. Rahvapärased ja analüütilised žanrimõisted võivad olla üsna erinevad. Mille poolest erineb arusaam müüdist rahvapärases kasutuses (mida kohtame sageli ka meediatekstides) ja folkloristlikus kirjanduses? Kuigi sõnal “müüt” ei ole kindlat definitsiooni on tänapäeval müüt hoopis teise tähenduse omandanud. Mina defineerin müüti kui narratiiv,mis seletab kuidas miski meie maailma tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu või kõnet
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism usk
oli. Ka Marilyn Monroe oli 1948. aastal ühel lühikesel, kuid olulisel perioodil LaVey armukeseks. See oli siis, kui LaVey lahkus karnevalist ning mängis Los Angelese striptiisibaarides orelit. Kõige tipuks tüdines LaVey oma kiriku liikmetele meelelahutuse ja puhastuse organiseerimisest. Ta oli just üles leidnud Euroopa sõjaeelsete okultistide vennaskondade viimsed jäänused. Ta omandas kiiresti nende filosoofia ja salajased rituaalid, mis pärinesid Hitleri- eelsest ajast, ning tal oli vaja aega, et uurida, kirjutada ja välja töötada uued põhimõtted. Ta oli juba pikka aega katsetanud ning lisanud põhimõtteid mahukale geomeetrilisele mõistele, mida ta ise nimetas trapetsoidi seaduseks (sellega ta mõnitab narre, kes hauguvad vale puu all). LaVeyd hakati soovima kõnemeheks ning külaliseks raadio- ja telesaadetesse. Teda otsisid ka
positiivsus ning tunnustus tehtud tegude eest on see mis viib elus edasi. Tuleb kuulata südametunnistuse häält, sest seal ongi kõik väärtushinnangud peidus. Kasutatud kirjandus: M. Sutrop, P. Valk, K. Velbaum ,,Väärtused ja väärtuskasvatus" M. Veisson ,, Väärtused koolieelses eas" M. Põder, M. Sutrop, P. Valk ,,Väärtused, iseloom, kool" O. Schihalejev ,, Väärtuskasvatus õpetajakoolituses" S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse" Lasteaed ja kolm müüti november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat.
kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a Arhailine periood 400- 500 e.m.a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest. Hesiodose mütoloogia · müüdid, mida räägiti inimkangelastest- rohkem. Osad ei puuduta mütoloogiat (Trooja sõda jne) Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial
Inimest magades ei tohi liigutada ega ümber pöörata, muidu hing ei oska tagasi tulla kui on lahkunud magades Tervendamistoimingu käigus on samaanil vaja see kadunud hing üles leida ja omanikule tagasi anda. Kui see jõud annab tagasi, siis on haige päästetud Tervendamist on peetud samaani tähtsaimaks ülesandeks Samaanitrumm ja ekstaasitehnika Samaanid võivad olla nii mehed kui naised Surm seob inimesed keha ja hinge väärtustamise külge. Erinevad rituaalid enne ja pärast matusetseremooniad, matmispaik, vaimolendite uskumine, traditsioonid ja tseremooniad. Sellest tulenevalt loob omakorda religioon erinevaid surma ja matustega seotud traditsioone ja kujundab seeläbi surmakultuuri Usutavasti saab laps hinge, kui ema tunneb esimest liikumist, siis ei või enam loobuda lapsest Kalmed ja surnutekultus Kalmelt saab aru, milline on olnud surnu sotsiaalne/religioosne staatus
Kuna jutte ja poeete oli palju siis ühtse usundi tekkimine oli välistatud. - Kreeklaste jaoks ei olnud oluline see, mida jumalatest räägiti, vaid, mida tehti: jumalaid pahandas ebakohane käitumine. Jumalad kaitsevad inimese moraalitavasid, kui inimene käitus halvasti, siis jumal karistas teda. Jumalate karistus oli peamiselt siin ilmas ning võis tabada ka järelkasvu. · Jumalate auks peeti riitusi. Rituaal oli väga pragmaatiline-jumalale anti midagi, taheti samas ka midagi vastu saada. · Jumalatele võis ohverdada iga üks, ei olnud vajadust vahendajale. Preestriseisus järjekordselt ei olnud oluline. · Templid olid sekundaarsed ning need ei olnud seotud rituaalidega. · Pidustuste järgi anti ka kuudele nimetused. · Pidustuste juures olid kõige olulisemad osad: 1
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi
tegevuse viisid. Või õigemini – müüdis sai traditsiooniline eluviis jumalikult sanktsioneeritud ja pühitsetud. Ka selles mõttes oli müüt hõimu algkogemuseks – selliseks kogemuseks, mis on aluseks hõimu kui terviku nagu ka iga tema liikme elutegevusele ajalooliselt käesoleval hetkel. Ta oli sellise baaskogemuse väljenduseks, millele toetudes mõtestati isiklikku või üldist aktuaalset kogemust. Juhul kui niisugune suhe müüti kaob, muutuvad need lood muinasjuttudeks, mida võib näiteks kirjandusteostena esteetiliselt nautida. Müüdil, erinevalt kirjandusteosest või filosoofilisest õpetusest, ei olnud nimelist autorit. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks oli müüt niiöelda “alati olnud” kogu profaanse aja jooksul ja nimelt ikka põlvest põlve edasi jutustatavana. Seda ütlebki sõna igikestev. Religioonist eristab müüt see, et temas ei ole teravat vastandlikkust loomuliku ja üleloomuliku vahel
*semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. ---------------------------- Müüt on mitmeti käsitletav nähtus. Müüti saab käsitleda vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti kaudu. Kreeklased õppisid müüti nägema ühest küljest kui keelekasutust ja teisest kui ajalooprobleemi. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid. Aja jooksul sai sarnase tõlgitsuse märksõnaks allegooria. Shelling välistas müüdi allegoorilise olemuse. Müüti kirja pannes kaob selle tähendus
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
TARTU ÜLIKOOL Ateena kasvatus ja koolisüsteem Referaat Autor: Tartu 2012 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut. Hiljem muutusid gümnaasiumid hariduskeskusteks. Ka sõna "ped
Antiik kreeka inimest iseloomustades tuleks mainida tema uudishimu kõige ümbritseva vastu. Ümbritsevat püüti mõtestada, et sobitada kokku mõistuslikku maailmapilti ja et leida inimese koht selles. Eelduseks selliseks arenguks võivad peituda orjanduslikus ühiskonnamudelis endas kus vaba kodaniku aja ja võimaluste ressurss oli suur, et tegeleda teaduse, kunsti ja haridusliku progressi vaatepunktist tähtsaima, filosoofiaga. Antiik- kreeka õpetajale võibki panna jurde liite filosoof e filosoof-õpetaja. Kreeka jumalad olid palju maalähedasemad ja vähem hirmu ja aukartust äratavad kui olid jumalad mujal lähikultuurides. Jumalatele omistati inimlikke omadusi ja nad esindasid tihti füüsilise maailma objekte ja nähtusi, ning seeläbi olid inimesele lähedasemad. Kreeklased leidsid seetõttu vaimset rahuldust igapäevasest n õ argisest maailmast. Kreekas hakati teoretiseerima selle üle milline on õpetaja roll ühiskonnas, mida ta peaks õpetama ja kuidas
pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega. Aitame inimest sel määral, et ta saaks ennast ise edasi aidata. J.L.Vives (1493-1540) - Hispaania humanistlik filosoof. Nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas avaliku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks. Lapsed õppisid ja tegid tööd, selleks, et saaksid õppida. Organiseeris rahakorjanduse vaeste inimeste tarbeks. Mõtteviis: aidata inimest sel määral, et ta saaks ennast ise edasi aidata. Martin Luther (1483-1546). Lõi 1517
Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine, ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid
pühadused;6.puhastus Gemara(lõpetamine, täideviimine; õpetus) Need pandi kokku, tekkis TALMUD(õpetama;õppima) Palestiina Talmud (4.-5.saj) ja Babüloonia Talmud(5.-6.saj) Üldjuhul mõeldakse viimast tänapäeval! Tuum sees, ja mida väljapoole seda uuemad kommentaarid. Kõige tuntumad rabid: Hillel- leebem, Šammai- rangem Rabi Hillel: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtakse! Kalam- filosoofiline küsimus. Juudi filosoofia on alati relgioossne. Maimonides- kõige tuntum filosoof, 13 usu alust. Hassidism (18.saj) igasugune seaduse järgimine, kus ees pole meest vms, ss pole see õige. Kuna me oleme loodus,ss peame olema õnnelikud. Et igasugune lein on egoism. Haskala ehk valgustus (19.saj) tekkis juudi teadus, kus ss uuriti rohkem kogu tausta jne. Jumalateenistuslik elu; Elu kui jumalateenistus Mittereligioossed juudid; traditsioonidest kinni pidavad; reformijuudid; konservatiivsed juudid jne. 16
puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine. Elis-Helen Starkopf 6 Maailma loomise mütoloogilisi käitlusi Müüdi (kr. mythos sõna, jutt) all mõistetakse tavaliselt religioosse pärimuse liiki, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil jumalate, maailma ja inimese teket, kulgemist ja saatust. Müüdi tekke kohta on mitmeid teooriaid, aga kõige tõenäolisemaks peetakse seletust, mis seob müüdi tekke esimeste inimeste teadmatusega. Müüti seletatakse ka kui mälestust kunagi kuuldud tõest, selline seletus arvab, et kõik müüdid on inimliku rumaluse tulemus. Samuti võib olla, et müüt on selleks, et inimesel oleks lihtsam aru saada asja olemusest, ilma et ta laskuks filosoofiliste/teoloogiliste arutlustekeerdkäikudesse? Mütoloogiat saab illustreerida ka näidetega maailma loomise kohta. Vanas Testamendis esitatakse maailma loomine kahes järgus. Üks on jumala looming, ehk
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Selle usu tunnuseks on kolm horisontaalset joont. -) Saktism austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. (Tantrism õpetus, kus õpetakse kuidas ära kasutada seksuaalset energiat ja kuidas seda suunata. Kamasutra õpetus armastusest.) Saktismis kasutatakse ka paljusid mantrasid. (Mantra püha silt või loits. Kasutatakse neid selleks, et tühjendada oma meelt.) * Tähtsad mõisted: -) Brahman maailmavaim, kõiksus, see millest on kõik tekkinud ja kuhu tagasi läheb. -) Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha ja ümbersündide eesmärgiks on, et jõuda arusaamale, et atman on brahmaniga üks ja see sama. * Samsara inimese hinge uuesti sündimine, uutesse eludesse ja selle ümbersünni määrab
truuks jäänud oma iidsetele traditsioonidele ja kommetele. Hiinlaste kultuuris on eriti tugev side olnud loodusega. Nad on näinud alati ka ennast looduse osana tõsi küll, parima osana loodusest. Kuna mütoloogiline maailmanägemine hingestas kogu looduse, kujunes sellest ka feng shui elukorraldus. Inimene pidi end sulandama looduse positivsetesse energiavooludesse. Looduse ja kasvatuse seost väljendab Konfutsiuse (feodalismiajast, 5. saj eKr, pärit filosoof ja õpetlane) õpetuslik tekst: ,,Kõike, millega on meid õnnistanud Taevas, nimetatakse Looduseks, allumine loodusele on Kohuse Tee, selle Tee kindlustamist ja säilitamist nõutavas headuses nimetatakse õpetamiseks ja kasvatamiseks." Hiinlaste arvates oli nende maa erandlik, nad pidasid seda absoluutse kindlusega kogu maailma nabaks. Hiinlased nimetasid oma riiki Taevaaluseks Maailma Keskpaigaks. Nende arusaamade järgi oli maa ruudukujuline, taevas aga ringikujuline
ja toimub kahe ürgse printsiibi koosmõjul: mehelik printsiip yang ja naiselik printsiip yin nad on vastandid, aga nad ei sõdi üksteise vastu, nad eksiteerivad korraga. Esivanematekultus Surnud esivanemad mõjutavad elavate käekäike. Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama. * Konfutsianism Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles ,,Vesteid ja Vestlusi"). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine
tipus seisis ülempreester, kes pidi teada saama jumalate tahte. Seda võisid teada siiski ka tavainimesed, näiteks unenägude ja taevakehade kaudu. Sumeritel olid ka aastapühad, mida peeti vaid kord aastas. Neist olulisim oli uusaastapüha, mida tuntakse akadikeelsete allikate järgi. Nendega kaasnesid erilised riitused eesotsas püha pulmariitusega, kus jumalat mängis kuningas ja jumalannat preestritar. Rituaal pidi tagama viljakuse. 2 Vrd. vennastekogudusega, mille rajaja kirjutas Jeesusele kirju, jättes neid metsas puuõõnde. Üleloomulikke olendeid oli veel: kurjad vaimud, kelle vastu sai kaitsta maagiliste loitsudega. Usund on orienteeritud siinpoolsele elule. Kuigi eksisteerib ettekujutus teispoolsusest, arvatakse, et seal ei oota miski kedagi. Arvati, et neil, kel on rohkem järeltulija, on allilmas parem elu. Arvati, et inimene läheb allilma koos kehaga. Kui
seda tõestada. Parem olgu meie instrumendid mitte nii täiuslikud ja täpsed, aga seevastu meie ideed sellest mis nad peavad olema, niisama ka nende mõjust, oleksid selgemad ja täpsemad. Mida tundlikumad on meie tööriistad, seda vähem väljaarenenuks jäävad meie meeled. Kui lasta lapsel töökojas töötada selle asemel, et raamatute taga istuda, siis töötavad tema käed vaimu kasuks: temast saab filosoof, olgugi et ta ta peab end käsitööliseks. Lõpuks loob see harjutus veel teisi paremusi, kuidas filosoofilisest mänglemisest võib tõusta inimese tõelise tegevuseni. Võimalikult palju peab kõnelema tegevuse läbi ja sõnu tarvitama ainult seal, kus tegu on võimatu. Milline on raamatute tähtsus Émile elus? Kui meile raamatud tõepoolest vajalikud on, siis on olemas üks, mis pakub kõige õnnelikuma käsitluse looduspärasest kasvatamisest. See on ,,Robinson Crusoe"
Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägudes, käitumises • Sisu – varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine – kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti • Funktsioon – toimib eeskuju ja mudelina – pakub seletusi ja käitumisjuhiseid • Kontekst – rituaal, mis taaselustab “aegade alguse” sündmused 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid.
annaabi.ee 
