Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi. Väärtuslikud esemed rööviti, sisustus peksti puruks, hooned põletati maha, kõik toimus enamasti P-Eestis, Harju- Järva-Läänemaal ja Pärnumaal. Kokku rüüstati 160 mõisa, neist 70 Harjumaal. Viinavabrikud hävitati. Karistussalgad. Kogu maal kehtestati sõjaseisukord, kohalik võim läks sõjaväelaste kätte. Eestis tegutsesid kindralite V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad. Tapeti üle 300 inimese. K. von Sieversi salk hukkas Viljandis 53 inimest. Sõjakohtud mõistsid surma üle 500 isiku. K. Pätsi surmanuhtlus asendati aastase vangistusega. Sadu saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, karistati avaliku ihunuhtlusega. Eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati järeleandmisi, keelati ajalehtede ilmumine. Paljud põgenesid välismaale. Poliitilised olud pärast revolutsiooni
põletamisi, mida Baltikumi riigimehed aga mitte. 1905.aasta juunis pidas Riias oma teist kongressi Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, kutsudes rahvast üles avalikule väljaastumisele, mille tulemusena rüüstati Eestis 160, Lätis koguni üle 300 mõisa. Tagajärjed ei piirdunud vaid ajalooliselt väärtustlike mõisade hävinemisega, tsaarivõimud kuulutasid seepeale välja sõjaseisukorra ning saatsid karistussalgad rüüstajaid karistama. Lätis hukati seetõttu ligi 2600, Eestis 300 inimest. On kahetsusväärne, et lätlased ja eestlased ei käitunud soomlaste kombel tasakaalukalt. Meie esivanematel olnuks põhjanaabritelt paljustki eeskuju võtta. Nii Soome kui ka Baltimaade palvetele lõdvendada piirguid jäi Vene keskvõim kurdiks. Soomes põhjustas rahulolematus piirangutest relvastatud vastupanuliikumise tekkimist, mis polnud iseseisvalt piisav põhjus Vene võimudele järelandmiseks. 1905
Tegutsesid Tartus(LIBERAALID) Jaan Tõnisson oli eestvedajaks ajaleht: Postimees majandusmehed:pidasid tähtsaks majanduse arengut . Tegutsesid Tallinnas(RADIKAALID), K.Päts, ajaleht: Teataja mõisaküla & vaani Vabariik nii nimetati 1905a omavalitsus üksusi. Sõjaseisukorra kuulutamine revolutsioonilised meeleolud süvenesid. Mõisaid põletati ja moodustati uusi omavalitsusüksusi.Tsaarivõimud vastasid sellele sõjaseisukorra kuulutamisega ning saatsid kohale karistussalgad. Sellest sõltumata tehti kiirelt juurde eesti keelseid erakoole.Eestluse kasvu märgiks oli ka Vanemuise maja avamine tartus ja Estonia valmimine Tallinnas.1906 asutati Lätis Läti põllumeeste selts.progressoli 20saj moesõnaks, seda käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Sionistid koondasid juute ja taaselusatsid heebrea keelt juutide ühiskeelena pessimism usk darvinismi ei tähendanud veel usku progressi
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu)
detsember Tallinnas ja Harjumaal üldstreik, mis kasvas relvastatud ülestõusuks. kehtestati sõjaseisukord Sõjavägi ja karistus salgad surusid ülestõusu maha 12.-20. detsember Eestis põletati või rüüstati 160 rüütlimõisa ja 40 20.detsember revolutsiooni mahasurumiseks moodustati karistussalgad. 27.aprill 1906 kutsuti kokku I Riigituuma Aasta algul karistussalgad, ähvardati sunnitööle saatmisega 1.Koloniaalimpeeriumi teke Koloniaalimpeeriumide väljakujunemine oli imerialismi lahutamatuks osaks. 1914. a. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaa rahvaaru kordades väiksem võrreldes kolooniatega. 20. sajandi alguseks aga hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtus...
kirikumõisate maade jagamist · Riigimaade jagamist rahvale rahvale; · Valitsuse abi talude · rahva relvastamine; päriseksostmisel · pooldasid Vene vabariiki · Aulaotsuse elluviimine, võimude suhtumine · Mõisate põletamine, "vabariikide" väljakuulutamine 5. Karistamine · Sõjaseisukord (kuni 1908.a .) liikumisvabadus piiratud · Karistussalgad · Sõjakohtud · 300 hukatut, 600 sai peksa · suleti ajalehed, keelustati sotsiaalsed organisatsioonid 1905. a revolutsiooni tähtsus (ei saavutatud neid eesmärke, mis sooviti) · esimest korda venemaal kutsuti kokku parlament · vene impeeriumis kehtestatakse kodanlikud demokraatlikud õigused · taastati eesti keelne kooliharidus · parandati talupoegade renditingimusi
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtus...
Gottlieb Ast, Peeter Põld jt. Alkesander Kesküla jt. Toetajaskond Ülikooli tudengid Millised probleemid olid Eesti ühiskonnas? Milliseid probleeme nägid Vene riigis? Ajend: 1905. a. Saavutused: Loodi poliitilised erakonnad, hukkus palju inimesi, mõisate põletamine Tagajärjed: Saadeti välja karistussalgad Aulakoosoleku otsused Ühesugused seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Poliitika Kultuur Majandus Kohalike omavalitsuste Haridusse tule emakeele Tallinnast sai Balti mere valimisel nõue sõjalaevastiku peabaasiks
suruda. Kutsuti kokku Riigiduum, lubati asutada poliitilisi parteisid. Jaan Tõnisson asutas eestlase partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Parteini ei jõutud. Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste ühisus. Manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna tingimusi ei täidetud. Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta. Päts põgenes surmanuhtluse eest ja Speek emigreerus. 5. Kultuurielu 20. sajandi alguses. Keskhariduse levik, suurenes trükiste arv, tihe kultuuriasutuste võrk, riiklik toetus eesti kultuurile, vabad kontaktid teiste maadega, uued kultuurikanalid, eesti kultuuri keele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke, avati eestikeelsena Tartu Ülikool, asutati kirjanike koondis „Siuru“, levisid moodsad kunstivoolud, jätkus laulupidude
Kus peeti kaks koosolekut, milles oldi venestamise vastu ja nõuti näiteks riigimaa jagamist rahvale ja ühtse vabariigi või kubermangu loomist. Revolutsiooni tulemusel mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Üks negatiivsetest revolutsiooni tulemustest oli näiteks 12. detsembri mõisate põletamine. Sammuti ei jää häid mälestusi kuna karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest. Kokkuvõttes revolutsioon aitas kaasa Eestile, kuna asjaajamine sai toimuda nüüd puhtas emakeeles ja eestlastel oli olemas oma esimene erakond. Verevalamine ja mõisate rüüstamine põhjustas eestlastele vaid hirmu ja häda, mis vähendas vastupanu ja edasipüüdlemist. Revolutsioon ei takistanud Eesti elu edasiminekut, kuid jättis negatiivseid mälestusi.
ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemisest jõuab Tlna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid; Nõudmised valitsusele- esialgu proovitakse siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada, kooli-ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist; tulemused eestile- eeldused poliitiliseks organiseerimiseks esimene partei, karistussalgad eestisse, kultuuriväärtuste hävitamine, koolid eesti k. Iseseisvumine:maanõukogu otsus 15.nov, deklaratsiooniga saadeti lääne euroopasse, siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks; Päästekomitee: 19.veeb maanõukogu vanematekogu otsusega; oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks; kuulusid: K.Päts, J.Vilms, K. Konik 23 ja 24 veeb 1918: 23.02-Pärnus 20.00, luges Maanõukogu liige H.Kuusner iseseisvusmanifestiteksti; 24
okupatsioonivõimude vanglas. Ei eitanud ka viinavabrikuid),Tallinnas toimus Eesti kehva majanduslikku olikorda, tahtis üldstreik. Tallinnas ja kogu Harjumaal Venemaaga koostööd teha, baltisakslased kehtestati sõjaseisukord. Sellega loodeti välja tõrjuda. Arreteeriti 30jul 1940, 1952 rahva rahunemist, kui see hoopis halvenes. mõisteti sundravile, suri psüh.haiglas. Karistussalgad. Kohtuta hukati üle 300 1903-Tartus alustas ilmumist ajaleht inimese, sõjakohtutes 500 süüdimõistetut ,,Uudised'' lehe asutajaks olid Peeter hukati. 2) Sunnitöö,vanglad,avalik Speek, Karl Ast, Mihkel Martna. Seda ihunuhtlus 3) kohtuvõim läks sõjaväelaste pooldasid radikaalseöt meelestatud kätte. noorte,illegentsi ja tööliste hulgas. Järgnevad aastad(pärast rev-i)- Mõisate Rev
*Sõnavabadus *Koosolekuvabadus *Ühinemisvabadus *Riigiduuma valimised (esimest korda valitakse tsaari kõrvale mingi muu organ ka, mis on rahva esindaja) Riigi reaktsioon mässule · 10. Detsember 1905 Harjumaal sõjaseisukord · Volta (tehas) koosolek viha mõisnike vastu (hakkavad kerkima esile Eesti probleemid) · 12-21 detsember 1905 rüüstatakse 160 mõisa ja 40 viinavabrikut (Eestis) · Üle-Eestiline sõjaseisukord, karistussalgad (vene võimu poolt heakskiidu saanud salgad, kes karistavad oma äranägemise järgi eestlasi, väga julmad) ja sõjaväljakohtud *Neid juhivad mõisnikud *Lätis hukkavad karistussalgad 2600 inimest *Eestis 300 inimest 1905 aasta revolutsiooni tulemused · Emakeelsed erakoolid (Eestis suur mõju) · Keskkoolide loomisõigus · Rahvuslike organisatsioonide tegevus lihtsam · Ajakirjanduse tegevus lihtsam · Ametlikud erakonnad Esimesed erakonnad Eestis
· Tõnissoni pooldajad Martna ja Hans · venestamine tuleb Pöögelmann lõpetada · Nõuti Vene Asutava · kehtestada Kogu kokkukutsumist konstitutsiooniline · isevalitsuse monarhia kokkukutsumist · valida demokraatlik · vabariigi loomist rahvaesindus · Aula koosoleku otsused levisid rahva hulgas, ärevus kasvas ja oodati üldist ülestõusu · Mõisate põletamine · Karistussalgad · Verine terror 1905.a. revolutsiooni tulemused · mitmed ajalehed suletakse · keelustati sotsialistlikud organisatsioonid · eesti rahvas sai esimese tõsise poliitilise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks · Loodi esimene Eesti erakond · rahvas tunnetas oma jõudu · selgelt tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja pahempoolsete ideede ülekaal rahva seas · Tegemist oli eelprooviga 1917-1920 a. iseseisvusvõitluseks. Ilma selleta poleks
Mitte makse maksta Eesti ühendamist üheks kubermanguks Mitte sõjaväe teenistusse minna Eesti keel gümnaasiumitesse ja ülikoolidesse Kirikute ja rüütelkondade maa tuleb jagamisele Valitsus aitaks talude pärisostmisel Tuleb rahvast relvastada 1905. nov-dets väljus kogu asi kontrolli alt. Algas mõisade põletamine ning rüüstamine (umbes 150 mõisa hävis). Mõisnike suhtes ei olnud vägivalda. Mõisasid rüüstati 10 päeva. Karistussalgad tegid mõisades kohut. 300 talupoega lasti maha karistuseks. Paljud kartsid karistussalku. 1000 avaliku tegelast lahkus Eestist. Ajalehed suleti. 1905. a tekib Nooreesti rühmitus- Suits, Tuglas, Under 1909.a rajati Eesti Rahvamuuseum. 1910.a toimus üldlaulupidu. Lauldi ainult eestikeelseid ning Eesti heliloojate laule. EESTI I MAAILMASÕDA (1914-1918) · Eestlaste huvi sõjavastu puudus. · Laastavamalt mõjus tööstusele ning põllumajandusele
ametiühinguoranisatsioonid peale veretööd, näitas valitsuse suhtumist rahvasse. 2)17. oktoobri manifest - Tallinnas ja Tartus loodi ametiühinguorganisatsioonid, saadi luba rajada legaalselt poliitiline partei Eestis - Eesti rahvameelse eduerakonna, rahvas sai sõnavabadusi. 3)Mõisate põletamine - sest siis hävitati eestis 160 mõisat ja viinavabrikuid ning palju vähem jäi mõjuvõimu mõisnikele, tõi kaasa karistussalgad ja vägivalla. 4) rahvaasemine koosolek tartus - sõnastas eestlaste nõudmised ja tahtmised mida rahvas revolutsioonilt tahab. 10. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. a revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? põhjenda oma seisukohta? Tõnisson kutsub rahvast mitte mässama ja asja rahulikult võtma. Päts pooldas revolutsiooni, eestlased pidi kaasa lööma, et endale hiljem kasu saada. Tõnisson tegutses õigemini, sest ta
Manifesti väljaandmine Nikolai II poolt, millega anti rahvale soovitud vabadusi. Lubati moodustada poliitilisi parteisid, kutsuti kokku ülevenemaaline rahvaesindus. Detsember, 1905 oli suur mõisade põletamislaine talupoegade poolt, keda olid õhutanud mässule sotsialistlikud agitaatorid. Peale agitaatorite lahkumist ning mässu vaibumist hakkasid mõisnikud talusid läbi kammima. Varastatud esemed eksti talupoegade endi ees puruks, tagasi asju ei tahtnud. Maale saabusid karistussalgad, mille käigus karistati mõisaid põletanud talupoegi, karistati ka lihtsalt talupoegi, kellega mõisnikel oli mingi kana kitkuda. Hiljem võeti manifestiga antud vabadused tagasi ning rahvas suruti inimeste poliitiline tegevust uuesti maha. 1905. aasta revolutsiooni tähtsus Rahvas sai loa poliitikaga rohkem tegeleda. Eesti eliidil hakkas idanema mõte, et Eesti võiks saavutada autonoomsuse. Eeslased tahtsid oma piirkonna asjades ise otsustada.
1905 Põhjused : majanduslik mahajäävus, puudus demokraatia (sõnavabadus), rahvaesindus- soovitatakse maade ümberjagamist. Ajend: Vene-Jaapani sõda kus Vene sai lüüa Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töö...
• kuulutati välja “Velise vabariik” ja “Mõisaküla vabariik” • üldstreik - detsembri alguses Tallinnas • keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased, Harjumaal kehtestati sõjaseisukord • 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mitme salgana mõisaid rüüstama • kokku rüüstati Eestis 160 mõisat Karistussalgad • kogu maal kehtestati sõjaseisukord • tegutsesid V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad • eriti kurikuulsaks sai K. von Sieversi salk • sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega • tühistati järeleandmisi, suleti erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine • paljud 1905. a juhtivtegelased pidid terrori eest välismaale põgenema Poliitilised olud pärast revolutsiooni • üle 2000 erineva vastuhaku
12.dets.suunduski sadakond relvastatud töölist tallinna mitme salgana mõisaid põletama.kohapeal liitusid tallunnast tulnud linnameestega mõisatöölisedning senini üsna rahumeelsed vabadusepäevad lõppesid vägivallaga.9 päevaga rüüstati eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut.mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra,andes kogu võimu sõjaväelaste kätte.eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest. Poliitilised olud Kuna revolutsioonile järgnenud aastad olid Balti kubermangudes rahutud,siis tühistati sõjaseisukord alles 1908.aastal ning seegi ei tähendanud veel tagasipöördumist normaalse poliitilise elu juurde.jätkus kirjasõna tsenseerimine,igasugused poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud,enamik revolutsioonipäevil tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti.ainsa legaalse erakonnana jätkas eest Rahvameelne
rahvamiilitsa loomine maade jagamine http://leisi.oesel.ee/~toni/Jaan_Tonisson.jpg http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200809/200x200/280663_33331_teemant.jpg detsembris mõisate rüüstamised Balti kubermangudes kehtestati sõjaseisukord kohale saadeti karistussalgad tsaarivalitsus tühistas järeleandmised algas terror Karistussalk 1905. aastal Eestis http://www.estonica.org/media/files/images/49/4979801977311905karistussalk_jpg_690x518_q95.jpg 19071914 hakati rajama emakeelseid erakoole 1906 Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Avati uued Vanemuise ja Estonia hooned. Hoogustus poliitiline tegevus
olukorra paranemist.Mõlema ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnaastumise algust. 26. 1905. Algas Peterburis revolutsioon mis levis kiiresti ka Baltikumis.Korraldati streike ja miitinguid.Keskpunktis Eestis sai Tallinn.Toimus üldstreik oktoobris, kuid äkki ilmus sõjavägi ja avas ootamatult tule.Detsembris veel meeleolu tõusis ning laastati ja hävitati mõisahooneid. Lõpuks saabusid karistussalgad , ohvriks langesid 328 inimest ning suleti ka ajalehed. Samal aastal avalikkuse ette astunud kirjanduslik rühmitus Noor Eesti , mille eestvedajaks oli Gustav Suits, F. Tuglas ja Juhan Aavik, seadis lipukirja: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"Olid kirjanduse kõrvalt ka tegusad kuntstis, teaduses ja keeleuuenduses. 27. 1906. Asutati Tartus esimene eesti õppegeelaga gümnaasium.(Miina Härma Gümnaasium) 28.1909
Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: *eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel *peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks *sotsiaalsed erinevused *vene keisri piiramatu võim *konfliktid baltisakslastega Tagajärg: *loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust *ajakirjandust tsenseeriti *paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis *riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11
parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg: loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust ajakirjandust tsenseeriti paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele. 11. Kultuur
relvastatud rahvamiilitsaga. Otsused pälvisid laialdase heakskiidu! 1905. detsembril 1905. a kutsuti Tallinna kokku koosolek, kus kehtestati kogu Harjumaal sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Põletati 160 mõisa, 40 viinavabrikut Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal. Balti kubermangudesse saadeti täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukord. Kogu võim oli sõjaväe käes. Eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid u. 400 inimest. VEEBRUARIREVOLUTSIOON____________________________________________ 1917. aasta alguseks Venemaal halb seis- krahh! Veebruari lõpul Petrogardis vallandunud toitlusrahustused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. 1917. aasta märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Ajutise Valitsuse määrus
26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paides ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 4 Revolutsiooni mahasurumiseks kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarvuks regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Suur osa Eesti poliitilistest juhtidest põgenes ka välismaale. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 2. Olukord pärast revolutsiooni Revolutsioon lõppes kül peale mõisate põletamist, kuid järgnevad aastad olid siiski rahutud.
SELGITA : India Rahvuskongress Rahumeelne liikumine Indias, mis tahtis luua demokraatia. Juht oli Mahatma Ghandi. Karistussalgad - tsaari poolt valitud salgad, kes pidid karistama mässajaid ja kuna keegi neile otseselt järelvalvet ei teostanud siis oli nende mässajate karistamise viis päris kiire ja julm. Inglise-Buuri sõda- 1899-1902. Alguses said kaotuseid päris kõvasti tänu sissisõjale(salajased rünnakud kusagilt metsanurgast jms). Aga siis hakkasid külasid hirmutama et nad enam neile süüa ei annaks ja hakkasid looma ajaloo esimesi koonduslaagreid. (Inglismaa alguses kaotas, kuid lõplikult siiski võitsid.) Ameerika-Hispaania sõda 1898. Kuuba, Filipiinid, Puerto Rico ja Guam läksid USA kontrolli alla. Majandusliku stabiilsuse puudumise tõttu tahtis USA võtta need alad enda kontrolli alla, et taastada stabiilsus. Panama kanal - * ehitus toimub 1904-1914 · ehitusel saab surma 20k inimest · USA maksab peamisel kinni · A...
20. sajandi alguse revolutsioonide mõju Eesti riikluse välja kujunemisele 20. sajandi alguses toimus mitmeid revolutsioone, mis mängisid suurt rolli Eesti vabamaks muutumisel ning selle ala eraldumist Venemaast. Samuti muutsid need inimeste igapäevaelu ja tõmbasid inimesi endaga kaasa. Toimus traagilisi sündmusi nii Tallinnas, kui ka mujal. Kaasatud olid kõik: talupojad kui ka linlased. Linnades korraldati miitinguid ja talupoegade osaks jäi mõisade rüüstamine ja nende mõjuvõimu nõrgestamine üle kogu Eesti. Enamasti tagasihoidlik eestlane oli valmis ennast mitmeid kordi kokku võtma ja tegema ühtselt mõistetavaid avaldusi Eesti vabamaks muutmise nimel. Samuti tähendas see muutuste ootamist valitseva korra suhtes riigis, kuna sellega poldud rahul. 1905. aastal toimus revolutsioon, mille ajendiks oli Verine pühapäev. Tallinnas korraldati tööliste streike, peeti miitinguid ja leidsid aset kokkupõrked politseiga. P...
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
Saientoloogia kogudust peetakse tänapäeval ka kõige võimsamaks uususundiks terves maailmas. See on võtnud üle mõndasid ettevõtteid, kus osanikud on loovutanud oma vara kirikule. Religiooniõpetust on võimalik õppida kõrgkoolides, kuid see on tasuline. Selle "teaduse" viimast astet tudeeritakse spetsiaalselt selleks mõeldud kruiisilaeval. Saientoloogia organisatsioon: Organisatsioon on äärmiselt totalitaarne, ambitsioonikas ning teguvõimas. Selles ei puudu oma karistussalgad ja vangilaagridki. Kogu sümboolika ja praktika on patendeeritud. Laias laastus on tegemist tohutute tasuliste kursuste, treeningute, programmide süsteemiga. Kursuse hinnad tõusevad paralleelselt sõltuvusastmega. Väga leebe suhtumine alguses muutub järk-järgult jäigaks kontrolliks kogu inimese elu ja mõtete üle. Pikaajalisel liikmel on väga raske sellest organisatsioonist lahkuda. Nende vastu sõna võtmine võib osutuda lausa ohtlikuks. Misjonitegevus on neil väga aktiivne.
H. Tammsaare, Jaan Teemant Mis põhjustas 1905 a revolutsiooni? a)sotsiaalsed vastuolud: 1)linnades-jõukas kodanlus vs. Vene töölisklass 2)maal- jõukas vs. vaene taluperemees. Balti-Saksa mõisnik vs. Eesti talupoeg b)poliitilised vastuolud: rahval puudusid kodanikuõigused(sõna-,trüki-,usu-,ühinemis-) c)majanduslikud vastuolud: vara kapitalistlik jõhkrus Tähtsamad sündmused Eesti alal nt. tulistamine, mõisate põletamine, karistussalgad 1905 a revolutsiooni tähtsus Eestile * esimene poliitiline erakond ERE *streikide demostratsioonide kogemus=poliitiline ärkamine Kultuur XIX ja XX saj vahetusel *1905 rühmitus "Noor-Eesti", mille tähtsamad tegelased olid Gustav Suits ja Friedebert Tuglas *sport-esimene spordiselts Kalev; esimene olümpiamedal hõbe maadlemises 1912 Martin Klein *eestikeelsed erakoolid(Miina Härma Gümnaasium 1906; Hugo
Mõisnike materiaalsed kahjud ulatusid 3,2 miljoni rublani, märatsemises hävis suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega hooneid ja esemeid. Ehkki põletajate seas oli sotsiaaldemokraate, ei kiitnud ükski eesti erakond neid aktsioone avalikult heaks.( http://maurus.htg.tartu.ee/klassid/d4/opmaterjal/AJ4/rootsi%20aeg-6.doc 04.03.08 19.00) Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale
27.-29. novembril Jaan Tõnissoni eestvedamisel kokku tulnud ülemaaline rahvaasemikkude koosolek jagunes kaheks: Tõnissoni pooldajad ja radikaalsemad (eesotsas Jaan Teemant). Siit oli nüüd esmakordselt näha, et eesti ühiskonnas on tekkinud lõhe. Mõlemad koosolekud arutasid põhimõtteliselt samu küsimusi, kuid üksmeelel oldi vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Nende koosolekute mõjul hakati mõne aja pärast põletama mõisaid. Sellel järgnesid loomulikult karistussalgad, kes tegutsesid väga jõhkralt. Nad lasid tihtipeale maha süütuid inimesi ja seda ka ilma kohtuotsuseta. Paljud ajalehed suleti, teiste seas ka "Uudised" ja "Teataja". Keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Kokku mõisteti surma ligi 500 inimest, rohkem kui 700 pandi vangi või saadeti asumisele. ELU PÄRAST REVOLUTSIOONI Tsaar Nikolai II andis loa kutsuda kokku üleriigiline rahvaesinduse Riigiduuma, mille tegevusele olid küll juba algul suured piirangud ette seatud
oktoobri manifesti. Sõna-, usu- ja mõttevabadus, õigus ametiühingutele ja meeleavaldustele. Erakonnad ja riigiduuma. Põhiseadus, konstitutsiooniline monarhia. Nikolai II tagnes lubadustest ja jätkus venestamine, suurendati tsensuuri ja propagandat. 32. 1905. aasta revolutsioon Eestis. Mõisate põletamine. Revolutsiooni mahasurumine ja karistussalkade tegevus. Detsembris toimus mõisate põletamine, Balti provintsides kuulutati välja sõjaseisukord. Karistussalgad saadeti mässulisi karistama. 33. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed Eestile. Esimeste Eesti erakondade loomine. Eesti iseseisvumise eelduste kujunemine. Vene riigiduumasse valiti 20 eesti saadikut, tegutsesid erakonnad, jätkas rahvakultuuri areng, eestikeelsed erakoolid, majanduslik areng. Vanemuine, Estonia ja ERM.
Rahulolematus suunatud mõisnike vastu. 1905.a lõhenesid sotsiaaldemokraadid: föderalistid moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (Speek) tugev rahvuslik värving. Teised oli tsentristid Ast, Rei, Pöögelmann. 27.-29. nov tuli kokku ülemaaline rahvaasemikkude koosolek (Tõnissoni juhtimisel). 10. dets toimus Põhja-Eesti valdade saadikute kongress, võimud kuulutasid Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaolukorra. Ülestõusnute vastu saadeti karistussalgad. Suurenes rahvuslike ajakirjanduväljaannete ning omakeelsete raamatute hulk. Eestis hakati kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. 1906 avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus, järgnesid poisslaste gümn-id Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Avati Vanemuise uus maja ning valmis Estonia teatrimaja. 1906. a rajati Läti Põllumeeste Selts. KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJANDI ALGUL
algasid arreteerimised. 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mõisaid põletama. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisa ja 40 viinavabrikut, eriti rohkelt Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal. Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta 400 inimest. Lisaks mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale. Kahe revolutsiooni vahel Tooge näiteid eestlaste edust järgmistes valdkondades: Poliitika Kultuur Majandus
See jäi tükiks ajaks ainsaks seaduslikuks eesti erakonnaks. (Raud 1991: 53) Selle manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühingu- oranisatsioonid ning Eesti sotsiaaldemokraatide eestvedamisel loodud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. (Laur 1997: 25) Manifest ei suutnud aga rahutusi vaigistada ning puhkesid veel mitu streiki ning hakati ka mõisaid rüüstama ning põletama. Korratuste lõpetamiseks loodi karistussalgad, kes tapsid inimesi ilma nende üle kohut pidamata. Nad liikusid vallast valda ning igal pool jäid neist maha verised jäljed. Leidu vähe mõisnikke, kes ütlesid, et nad karistussalku ei vaja. (Raud 1991: 54) Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega küll möödas, kuid ka järgmised aastad olid rahutud. Ainuüksi Eestimaa kubermangus loetleti 1906. a. üle 2000 erineva vastuhaku. Peale Eesti Rahvameelse Eduerakonna tegutsesid veel legaalselt ainult Venemaa Sotsiaaldemokraatliku
rahvamiilitsa loomine. Mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoole ja kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salke. 11.dets. 1905.a kutsusid Teataja toetajad kokku teise rahvaasemike koosoleku, kuid Harjumaal kehtestati eelõhtul sõjaseadus ning algasid arreteerimised.12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama.Eestis tegutsesid karistussalgad ja hukkasid eeluuimise jkohtuta 400 inimest, sadu saadeti sunnitööle, karistati ihunuhtlusega.1908.a tühistati sõjaseisukord, kuid siiski jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilised meeleavaldused keelati, omaalgatuslikud organisatsioonid suleti. 1906. a avati Eesti Tütarlaste Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool tartus, mis oli esimene eestikeelne. 1909.a asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum. Eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond kasvas. 1916
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused. J. Tõnisson rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. (liberaaldemokraatlik). Loodi tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Eesmärk oli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Need koosolekud süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid, rüüstati mõisaid. Selle tõttu tehti karistussalgad, eeluurimiseta ja kohtuta lasti maha üle 300 inimese. Ainuüksi Eestimaa kubermangus loeti 1906. a üle 2000 erineva vastuhaku, alles 1908 leevendati seisukorda. 17. oktoobri manifesti järgselt pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele - Riigiduumale. 5 saadikut - 4 eestlast ja 1 venelane. Valitsus ei võtnud duuma tõsiselt ja see saadeti laiali. Ka teisel duumal ei läinud paremini. Neil aastail (1907) saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 7
parlamendi laiali saata. Kuningas nõudis makse( suured sõjalised kulutused) mida parlament heaks ei kiitnud. Abielu. 1625.a. abiellus Prantsuse kuninga tütre Henrietta-Mariaga. Neil sündis 9 last, ka hilisem kuningas Charles II. 1628.a. õiguste petitsioon: 1) Parlamendi loata ei tohi makse kehtestada. 2) Kedagi ei tohi vahistada ega kohtuta karistada. 3) Süüdistatul õigus süütust tõestada. 4) Erakorralised kohtud ja karistussalgad keelatud 11 türanniaastat. 1629 saatis parlamendi laiali ja valitses 11 aastat ilma parlamendita. Sel ajal olid teravad probleemid sotimaaga, mille kuningaks Charles I 1633.a. krooniti. Probleem seisnes selles, et sotlased nõudsid kuningalt vankumatult katoliiklust, kuid kuningas ise oli liberaalsem Charles I Stuart. Sotimaal puhkes mäss 1637.a. mis nõudis täiendavaid väljaminekuid, siis kutsuti parlament uuesti kokku- 1640.a. (lühike parlament püsis koos 3 nädalat) 1640.a
1905 muutub rahvasuhtumises ja kogu ajakirjanduse hoiak. Rahva suhtumises kuni tolle ajani enamus uskus, et siinsed ametnikud on halvad ja keiser/tsaar on hea, kuid temani ei jõua. 17.okt 1905 manifest – rahvas uskus, et on alanud kodanikuvabaduste aeg, kõigi tsensuuride lõpp ja sellest ka manifest pealtnäha kõneles, kuid seda ju mõistagi ei loetud täielikult läbi. Kõik ajalehed rõõmustasid ega saatnud oma kontrolleksemplare tsensoritele. Eksisid!! 1905-1906 alguses, karistussalgad, siis pannakse need tsensuurita ilmunud ajalehed kinni. Eesti keelne väljaanne on aru saanud ja omaks võtnud uudise operatiivsuse tähtsuse, selle, et uudist tuleb saada kiirelt kätte. 1905 segaduste keerises sündinud ajaleht – Päevaleht (1905-1940) , ärimees A.Pert : äri ja raha Päevaleht deklareerib kahte põhimõtet (ka EV ajal) – 1) päevaleht on sõltumatu, ei ole seotud ühegi poliitilise partei, suunaga 2) lõpuni erapooletu
algul seadust samuti nii, et ilmselt pole abitegu enam vaja teha. Tertsius käis seaduse tekstiga vahepeal linnas tuttava kaupmehe juures ja pidas läbirääkimisi ka pastor Bergiga, kes 18. mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". ,,Me ei
revolutsioonilised sündmused Eestis: # Keskpunkt Tallinn # Korraldati töölismiitinguid, kuna koosolekud ja rongkäigud olid keelatud # 1905 16 oktoober kuulutati Tallinnas välja üldstreik # Uuel turul rahvakoosolek. Sõjavägi avas tule. 94 sai surma. 1905a revolutsiooni negatiivsed tagajärjed Eestis: # Tsaarivõimud kuulutasid sõjaseisukorra ja saatsid karistussalgad # Aastavahetusel tegutsesid sõjakohtud, mille ette astus 328 inimest.# Eestis hukati ligi 300 inimest, anti ihunuhtlust, saadeti sunnitööle. 1905a revolutsiooni positiivsed tulemused Eestis: # Rahvas aktiviseerus, loodi uusi omavalitsusüksusi. # Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus # Võideldi õigus emakeelsete erakoolide sealhulgas keskkoolide loomiseks # Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Masina- ja tarvitajateühistud, piimaühistud, maaparandusühistud
2) Korraldati streike, Tartu Ülikoolis lõpetati töö, streikisid mõisamoonakad 3) 1905.a oktoobri suur üldstreik 4) Tsaari manifest - lubati kokku kutsuda Venemaa parlament (Riigiduuma) ja lubati demokraatlikke vabadusi 5) November, 1905.a Tartus üleeestimaaline rahvaasenike koosolek 6) detsembris sõjaseisukord 7) mõisate massiline põletamine Revolutsiooni tagajärjed: 1) paljude ajalehtede ilmumine keelustati 2) suleti seltse ja ametiühinguid 3) karistussalgad - hukkamised ja sunnitööle saatmised 4) koolides lubati õpetada 2 esimest aastat eesti keeles ja oma raha eest avada eestikeelseid erakoole 5) meeleavaldused keelustati Rahvuskultuuri areng XX.saj algul: 1) Haridus - emakeeles 2 klassi, kohustuslik vallakoolis käik 2) Kirjandus - esimene kirjanduslik selts "Noor-Eesti" 3) Muusika - esimene sümfooniaorkester 1900.a Tartus, jätkus laulupidude traditsioon ning nüüdsest olid lubatud sega- ja naiskoorid.
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse ter...
Manifestile järgnenud vabapäevad jõudsid haripunkti detsembril. Mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooli- haridusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. 12.dets suunduski sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid põletama. Mässu lõpetamiseks kehtestati sõjaseisukord, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Karistussalgad hukkasid kohtuta ligi 400 inimest. Sündmused: 16.okt 1905- Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinna Uuel turul. 26.nov- Rahvaasemike koosolek Tartus Mõisate põletamine- 1905 dets. kehtestati Tallinnas ja Harjumaal sõjaseisukord, Rüüstati 160 mõisa , Süvenesid revolutsioonilised meeleolud. I MS ja Eesti riigi iseseisvumine I MS tõi kaasa Venemaal majandusliku ja poliitilise kriisi · 1917a. Veebruarirevolutsioon - tsaar Nikolai II loobub troonist
Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena. Esimene maailmasõda Põhjused: 1) Ohu alahindamine. Ei usutud sõja puhkemisvõimalusse. 2) Sõja romantiseerimine. 3) Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid.
laiendamist, sellega kaasnevalt baltisakslaste omi piirates ning riigimaade jagamist rahvale. Aulakoosolek aga esitas palju rohkem nõudeid. Nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksudest vabastamist, uute revolutsiooniliste komiteede loomist ja ka maade jagamist rahvale. (A.Pajur jt. 2006) Mäss lõppes sellega, et Balti kubermangudesse saadeti sõjaväed ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukorraga. Karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest ning Viljandis tapeti ligi 53 süütut inimest. Inimesi mõisteti surma või saadeti sunnitööle. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.3. Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis kuni 1918. aastani. Eestis otsene sõjategevus ei puudutanud kuni 1917. aastani. Eestlaste suhtumine sõtta oli väga negatiivne. Kardeti sõda, saksastumist, venestumis, puudus igasugunue patriotism. Langes majandus ja tööstus. (A.Pajur jt 2006) 1917
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
