Eesti Vabariigi sünd (4)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Eesti Vabariigi sünd

Nii sündiski Eesti Vabariik Eesti Vabariik kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril 1918. Polnud aga lihtne protsess lüüa lahku suurest Vene impeeriumist ja luua oma väike vabariik. Kuna aga oli käimas esimene maailmasõda ja venemaa oli nõrk, oskasid eestlased juhust kasutada ja nii see väikeriik sündis. Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirkondade hulka. Paldiski oli suur sadam ja Eestimaa oli venelaste ,,aken Euroopasse". Eestlased võimul ei olnud ja oma rahvust suruti venelaste poolt maha. 20. sajandi alguses jätkus ikka see aastaid kestnud venestamine ja kohalike saksa päritolu mõisnike surve. 1905. aasta sügisel hakkasid toimuma streigid, meeleavaldused linnades, detsembris rüüstati ja põletati mõisaid. Ületõus suruti Vene valitsuse karistussalkade poolt maha. Esimese maailmasõja puhkemisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamise

Ajalugu

9

ppt

Eesti Vabariigi sünd ( slaidid )

Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa  Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks.  Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts ­ Tallinnas üldstreik. · 11.­13. märts ­ Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai ­ Maapäeva valimised. · 2. juuli ­ Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september ­ 8. oktoober ­ sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918  Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober ­ võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november ­ Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning

Ajalugu

6

docx

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. · Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. · Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi.

Eesti ajalugu

21

ppt

Eesti Vabariik

EESTI VABARIIGI SÜND  EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast  SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele.  EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (1874­1956)

Ajalugu

30

ppt

Eesti vabadussõda

Eesti Vabadussõda  Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused  Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 ­ 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.  Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november ­ Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918

Ajalugu

1

doc

Eesti Vabariik 1920-30-ndatel

Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel ­ kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. Lisaks juba varasemale 75000 põlistalule loodi 56000 uut talu, kerkisid tuhanded elumajad, laudad, kõrvalhooned, rajati sadu külasid.

Ajalugu

1

doc

Eesti Vabariigi loomine 1917-1920

Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati

Ajalugu

6

odt

Eestivabariigi väljakuulutamine

hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti riigimees •Kuulus •Eesti vabariigi kubermang riigiteadlane, •Eesti esimene põllumeestekogud esimene president •Eesti poliitik,ja kohtuminister e rühma • maanõukogu õigusteadlane •Tema asutas •Ta juhtis Eesti

Ajalugu

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (4)