Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Vabariigi sünd (4)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Eesti Iseseisvumine (õpik)
  • Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka
  • 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine
  • 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha)
  • I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel)
  • Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud
  • Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska .
  • Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu)
  • 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiviseerusid Venemaal enamlased .
  • Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riikilikust iseseisvumisest
  • 1917 oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev
  • Säilisid ka rahvusväeosad (Eesti diviisiks Johann Laidoneri juhtimisel)
  • Enamlased Eesti iseseisvumise Vastusena
  • 15.nov kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali.
  • 1918 alustasid sakslased uut pealetungi, ning rahvuslikud jõud otsustasid olukorda iseseisvumiseks ära kasutada
  • 24.veb kuulutati Eesti iseseisvaks (enamlased olid selleks ajaks Tlnst lahkunud, kuid sakslasi polnud veel saabunud
  • Moodustati ajutine valitsus eesotas K. Pätsiga
  • Järgmisel päeval langes Tallinn sakslaste kätte, kes okupeerisid Eesti
  • Eesti jäi sakslaste võimu alla kuni I ms lõpuni 1918nov

Omariikluse eeldused:
  • Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes
  • Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI PROFESIONALISEERUMINE; kultuuri teadlik arendamine, rahvusliku kultuuri teke (vs rahvakultuur =talupojakultuur)
  • Poliitilised: ÜHISKONNA POLITISEEERUMINE- rahvas teadlik ühiskonna probleemidest, ajalehed käsitlesid ühiskonna probleeme; parteide tekkimine; eestlaste roll kasvas kohalikes omavalitsustes; linnareform (raevalitsuse asemel tekkis valitav linnavolikogu)
    Neg. Mõjud: venestamine; puudus ühtlane tegevus=üksmeel;
    balti- sakslased tahtsid ka võimu.
    Balti erikord- autonoomia , balti-sakslased ajasid oma
    kultuuri, mõisnikud sakslased
    Välispol. 1.ms kiirendas tsaariimpeeriumu lagunemist
    1917 veb revoluts kukutati tsaarivõim

  • Eesti Vabariigi sünd #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor leonov89 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    doc

    Eesti ja maailmasõda

    1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi

    Ajalugu
    thumbnail
    1
    doc

    Eesti Vabariigi sünd

    Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud. Tuli võimule Ajutine Valitsus, komissariks sai Jaan Poska. Valiti riigikogu ehk Ajutine Maapäev. 1917. aasta septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiveerusid Venemaal enamlased. Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riiklikust iseseisvumisest. 1917. aasta oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev. Säilisid ka rahvusväeosad, Johann Laidoneri juhtimisel. Enamlased olid küll Eesti iseseisvumise vastu aga neid puudusid takistavad jõud. 15. novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali. 1918. aastal alustasid sakslased uut pealetungi, ning rahvuslikud jõud otsustasid

    Ajalugu
    thumbnail
    37
    doc

    Ajaloo uurimustöö

    ............................................................................................................8 Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole............................................................................... 9 Autonoomia.............................................................................................................................9 Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine..................................................................10 Eesti bolsevike seisukoht riikluse küsimuses........................................................................11 Poliitiline areng 1917. aasta suvel.........................................................................................11 Sõjasündmused......................................................................................................................12 Oktoobripööre Eestis...............................................................................................

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Lühikokkuvõte- vabadussõda

    Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. - Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga. Sellest sai üks rahvuslik kubermang, mille etteotsa sai Ajutise Valitsuse komissar kahe abiga ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine -Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel ja valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. - Uute võimude teiseks ülesandeks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Selle eelduseks oli kubermangu juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja revolutsiooniliste nõukogude piiramine. - Vastuseks püüdsid nõukogud kõigutada Ajutise Valitsuse ja rahva usaldust kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu. - Kolmandaks pingeallikaks muutsuid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

    Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

    Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Eesti iseseisvumine

    · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    docx

    Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

    rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema aatekaaslased linna tänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse, esmajoones muidugi kohalike asjade otsustamisse, sest osalemist suures poliitikas, st ülevenemaalises mastaabis, peeti väikerahvale ohtlikuks. Siiski andis Postimees lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke

    Eesti ajalugu




    Kommentaarid (4)

    eiviitsioppida profiilipilt
    eiviitsioppida: väga hea, parem kui õpik
    19:41 10-05-2009
    krsty603 profiilipilt
    krsty603: aitas mind
    19:32 01-05-2010
    kasutajanimi3 profiilipilt
    kasutajanimi3: väga hea
    17:46 21-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun