vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö, vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine haridusele, mille muudatused olid: kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel, vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu, Aleksandrikool avati 1888.aastal venekeelsena, 1893.aastal viidi vene keelele üle Tartu Ülikool(Jurjevi Ülikool). Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. Hariduse kõrval püüti levitada õigeusku. Palju ehitati kirikuid ja rajati ka Kuremäe nunnaklooster. Rahvuslikku suunda üritas jätkuvalt alal hoida K. A. Hermanni toimetatud "Postimees". Oluline sündmus oli Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine 1883.a. Üheks
· Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.-A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F. Kuhlbars. Sajandi lõpul realism J. Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seisustega eesti
a 5 nov. välja iseseisva Poola riigi taastamise. • Samalaadsed ideed Soomes ja Baltimaades. • Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariikluse rajamiseks olid Eestis kõik olemas. 41. Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Haridus 1. Loodi palju üldharidus koole 2. õppekavad ühtlustati, enam polnud vaja teha vahepealseid eksameid 3. õppekava laiendati, uued õppeained algkoolis (maateadus, ajalugu, rehkendamine, turnimine, võõrkeeled- saksa, vene) 4. suur tähelepanu õigekirjal (grammatika) Kooliastmed: algkooli 1. aste- külakool, vallakool (maal) elementaarkool (linnas) algkooli 2. aste- kihelkonna kool (maal) kreiskool (linnas) 3. aste- gümnaasium(3. aastat) riiklikud- progümnaasiumid (4-5. aastat) era- loodi sinna, kus riigigümnaasiume polnud, õppekeel enamasti vene Teadus 1
....................................................................................................................................................42 RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE................................................................................................................42 Hilary Karu 1 D 11 EESTI AJALUGU RAHVUSLIK LIIKUMINE.......................................................................................................................................42 KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES. VENESTAMINE...............................................................................................44 EESTI XX SAJANDIL......................................................................................................................................... 46 RAHVASTIK.....................
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 a
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel is
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Kõik kommentaarid