Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 20. sajandi alguses (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas viidi ellu?
  • Millised olid tagajärjed?

Lõik failist

Mis oli venestamise sisuks?
Kuidas viidi ellu?
Millised olid tagajärjed?
  • Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks
  • Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel . Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas.
  • Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus . 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase

Linnaseadus – Valida said rikkad ja vene keelt kõnelevad.
Majandus 20. sajandil

  • 20. sajandi algul oli Eesti Vene Tsaaririigi kõige arenenum osa nii majanduse, põllumajanduse arengu ja kirjaoskuse järgi.
  • Eesti majandus oli sõltuv Vene majandusest. Tooraine tööstuse jaoks tuli Venemaalt ja toodang viidi Venemaale. Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks.
  • Põllumajanduses oli kõige tähtsam teravilja kasvatus. Toodeti peamiselt piiritust. Viin müüdi Vene armeele.
  • Lina kasvatati Lõuna-Eestis
  • Kasvatati härgi. Praagaga söödeti härgi
  • Põhja-Eestis kartulikasvatus
  • Piimakarja kasvatus- probleem oli piima säilitamisel. Ülejäänud piimast tehti võid.
  • Seakasvatus - sealihal pidi olema pekki vähemalt 10cm

1905. a revolutsioon Eestis

Jaanuar 1905a. Algas rev. Liikumine Peterburis. Nõuti
majandusolukorra parandmist ning poliitilisi õigusi. Tallinnas
algas streik. Nõuti elujõu paranemist ning valimisõigust. Laine
jõudis maale kevadel. Nõuti mõisnike ees õiguste kaotamist,
õiglasemaid rendi hindu maale ja talupoja maa suurendamist mõisnike
arvelt.
Revolutsioon puudutas eriti Tartu haritlasi, kes nõudsid
üldist valmisõigust ning et eesti keel saaks kasutada kõikidest
ametiasutustes ning koolid oleksid eesti keeles.

Eestis revolutsiooni eestvedajad

Mihkel Martna , Aleksander Kesküla- Sotsiaaldemokraatid. ( pidasid salaja koosolekuid)
16. oktoober
1905-
Suur rahvakogunemine
Eesti 20-sajandi alguses #1 Eesti 20-sajandi alguses #2 Eesti 20-sajandi alguses #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Meriiit Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Majandus 20. sajandi algul, 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS

MAJANDUS 20. SAJANDI ALGUL · Eesti oli Vene tsaaririigi kõige arenenum osa 20. sajandil, seda kõike majanduse, kirjaoskuse ja põllumajanduse koha pealt. · Eesti majandus oli Vene tsaaririigi majandusest sõltuv. · Tooraine tööstuste jaoks tuli Venemaalt. · Tööstuste toodang turustati Venemaal. · Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks. PÕLLUMAJANDUS · Kõige olulisemaks oli teraviljakasvatus. · Teraviljast toodeti piiritust viin müüd Vene armeele. · Lina kasvatus toimus peamiselt Lõuna-Eestis. · Praagaga hakati toitma härgasid. · Põhja-Eestis kasvatati peamiselt kartulit.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus

Ajalugu
thumbnail
50
docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti teel iseseisvusele

Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse ­ kohalike asjade otsustamisse. Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega seoses tekkis 'sulesõda' Ado Grenzsteiniga, kes oli sunnitud kodumaalt lahkuma. Nõudis emakeelset kooliharidust. Sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid rahvustunde tõusus ohtu oma ülemvõimule. Tõnisson nõudis eestlastele poliitilise ja majandusliku alal üheõiguslust. 1902. Aastal valiti Tõnisson Tartu linnavolikokku. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid avalikes kohtades eesti keelt, mõne aja möödudes muutus see tavaliseks. ,,Postimehes" ei pööratud tähelepanu vaesematele kihtidele, eesti rahvast käsitleti tervikuna. Tõnisson eitas klassivõitlust, arvates, et see ei kodune Eestis. Selle aspekti hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid. 1901. Tekkis Tallinnas päevalt ,,Teataja", mille asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts (23.veebr

Ajalugu
thumbnail
6
wps

Eesti poliitiline areng 1905-1918

PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on

Ajalugu
thumbnail
20
docx

1905. aasta revolutsioon

halastamatult relvi kasutada. Tsaari 17. oktoobri manifest – kodanikuõigused ja – vabadused ja parlament (Riigiduuma), lubada legaalselt tegutseda riigikorrale lojaalsetel erakondadel. Algasid 8 nädalat kestnud vabaduspäevad, mis kestsid kuni karistusvägede saabumiseni detsembri lõpus. Sel ajal sõna- ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus, poliitvangide osaline amnestia. Taastati Soome autonoomia. Liberaale see rahuldas (Tõnisson). Kõik eesti parteid ja liikumised nõudsid: demokraatia, kodanikuõigused, venestamise lõpetamine, rahvuslik enesemääramisõigus, autonoomia, omavalitsus. 3 1905.a. lõpul esimesed Eesti legaalsed erakonnad. Tartus mõõdukad liberaalid (Tõnisson; Reiman, O. Kallas) – Eesti Rahvameelne Eduerakond. Vägivalla vastu, konst. monarhiat, dem. riigikord, Asutav Kogu. Võttis aluseks kadettide programmi (Konstitutsioonilisdemokraatlik

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Ärkamisaeg

1850­1918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855­1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja

Ajalugu




Kommentaarid (1)

rollu11 profiilipilt
rollu11: käib kah
10:01 19-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun