Eesti 20. sajandi alguses (1)

Mis oli venestamise sisuks?
Kuidas viidi ellu?
Millised olid tagajärjed?

• Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks
  
• Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel . Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas.
  
• Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus . 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase
  

Linnaseadus – Valida said rikkad ja vene keelt kõnelevad.
Majandus 20. sajandil

• 20. sajandi algul oli Eesti Vene Tsaaririigi kõige arenenum osa nii majanduse, põllumajanduse arengu ja kirjaoskuse järgi.
  
• Eesti majandus oli sõltuv Vene majandusest. Tooraine tööstuse jaoks tuli Venemaalt ja toodang viidi Venemaale. Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks.
  
• Põllumajanduses oli kõige tähtsam teravilja kasvatus. Toodeti peamiselt piiritust. Viin müüdi Vene armeele.
  
• Lina kasvatati Lõuna-Eestis
  
• Kasvatati härgi. Praagaga söödeti härgi
  
• Põhja-Eestis kartulikasvatus
  
• Piimakarja kasvatus- probleem oli piima säilitamisel. Ülejäänud piimast tehti võid.
  
• Seakasvatus - sealihal pidi olema pekki vähemalt 10cm
  

1905. a revolutsioon Eestis
Jaanuar 1905a. Algas rev. Liikumine Peterburis. Nõuti majandusolukorra parandmist ning poliitilisi õigusi. Tallinnas algas streik. Nõuti elujõu paranemist ning valimisõigust. Laine jõudis maale kevadel. Nõuti mõisnike ees õiguste kaotamist, õiglasemaid rendi hindu maale ja talupoja maa suurendamist mõisnike arvelt. Revolutsioon puudutas eriti Tartu haritlasi, kes nõudsid üldist valmisõigust ning et eesti keel saaks kasutada kõikidest ametiasutustes ning koolid oleksid eesti keeles.
Eestis revolutsiooni eestvedajad
Mihkel Martna , Aleksander Kesküla- Sotsiaaldemokraatid. ( pidasid salaja koosolekuid)
16. oktoober 1905- Suur rahvakogunemine Tallinnas, Estonia Ooperimaja turul. 5000 inimest nõudsid demokraatlike õigusi ning et töötingimuste paranemist. Surma sai 94 inimest, läbi politsei.
17. oktoober 1905- Nikolai II võttis vastu dokumendi (17. oktoobri manifest). Andis Venemaa elanikele poliitilised õigused ning õiguse moodustada parteisid.
Moodustati Eesti esimene partei: J.Tõnisson – Eesti Edumeelne Erakond. Kutsuti kokku rahva esindajate kogu. Kokku tuli umbes 800 inimest, mõeldi mille üle nõuda.
RADIKAAL - Jaan Teemant - Tartu Ülikooli aulas toimusid koosolekud
MÕÕDUKAD- Jaan Tõnisson- mujal
RADIKAALID
MÕÕDUKAD
Valitsus(tsaar) kukutada
Konstitutsiooniline monarhia
Demokraatliku riigi kehtestamine
Parlament
Mitte makse maksta
Eesti ühendamist üheks kubermanguks
Mitte sõjaväe teenistusse minna
Eesti keel gümnaasiumitesse ja ülikoolidesse
Kirikute ja rüütelkondade maa tuleb jagamisele
Valitsus aitaks talude pärisostmisel
Tuleb rahvast relvastada
1905. nov-dets väljus kogu asi kontrolli alt. Algas mõisade põletamine ning rüüstamine (umbes 150 mõisa hävis). Mõisnike suhtes ei olnud vägivalda. Mõisasid rüüstati 10 päeva. Karistussalgad tegid mõisades kohut . 300 talupoega lasti maha karistuseks. Paljud kartsid karistussalku. 1000 avaliku tegelast lahkus Eestist. Ajalehed suleti.
1905. a tekib Nooreesti rühmitus- Suits, Tuglas, Under 1909.a rajati Eesti Rahvamuuseum. 1910 .a toimus üldlaulupidu. Lauldi ainult eestikeelseid ning Eesti heliloojate laule.
EESTI I MAAILMASÕDA (1914-1918)

• Eestlaste huvi sõjavastu puudus.
  
• Laastavamalt mõjus tööstusele ning põllumajandusele
  
• 75% talupoegadest mobiliseeriti, 80% hobustest, 51% töölistest olid mehed
  
• Sõjaks vajalikku toodangut toodeti
  
• Defitsiit kõikidest asjadest nt. Jalanõud, sukad jne.
  
• Naised pidid tööl käima
  

Tekivad esimesed poolpäevased lasteaiad Pärnus ja Tallinnas.
Naiste moes:

• lõigati juuksed lühemaks, et vältida õnnetusi töökohal
  
• sukapüksid asendati pkstega
  
• hakatakse jooma ning suitsetama
  

Eestlane sai sõna sekka öelda majanduses alles I. Maailmasõja ajal.
Tekib 3 ettevõtet:

• Tallinnas ja Tartus tekib sõjatööstuskomitee, kuhu kuulub ka Eesti majandusteadlased ning ettevõtted- Jagada tellimusi erinevate ettevõtete vahel
  
• Linnadeliidu Tallinna komitee
  
• Põhja Balti komitee- J. Tõnisson- põgenike eest hoolitsemine ning toidu hankimine sõjaväele.
  

SÕJA SÜNDMUSED

• kõige suurem mure oli sõjapõgenikud ~70 000 lõunast
  
• otsest sõjategevust ei toimunud
  
• august 1945. a tulid Eesti vette saksa laevad, tulistasid Pärnut ja Kuressaart. Lasti Waldorfi tselluloosi vabrik õhku (omad inimesed)
  
• Eestisse paigutati suur sõjavägi. Hulk oli üle 100 000. (Tallinn, Tartu, Valga, Narva, Võru – kokku 100 000)
  
• Eesti mehed viidi eemale kodumaalt (100 000 läks, 10 000 langes, 20 000 langes sõjavangi, 10 000 invaliidistusid)
  
• Tekivad esimesed narkomaanid (morfiumist)
  
• pärast I maailmasõda algas gripi pandeemia Euroopas. (60% haiged, 20milj. Surnut. 8000 Eestis)
  
• Rajati lastekodud.
  
• Aspiriin ning penitsiliin . Vohas tüüfus ning difteeria