ühiskondades, mis põhinevad majanduslikul vahetamise printsiibil ning on kaupadel kasutamise ja vahetamise väärtused. Samuti on ta eristanud kaht kapitali kogumise sfääri - ringluse sfääri ja tootmise sfääri, kus ringluse sfääris muudab kapital oma väärtust ja kapitalismi puhul eristatakse tööjõud tootmisvahendist. Marxi jaoks oli üheks otsustava tähtsusega kapitali kogumise omaduseks see, et kasum oli tootmisomandi, mis toodeti tööga, kuid omandati kapitalistide poolt ning ilma tööta ei saadud mingit kasumit, kus töölisi sunniti sisenema klassisuhetesse ja tootma kasumit, mis võimaldas kapitalile lisaks saada lisaväärtust. Mõiste ,,kasutatud lisaväärtus" oli Marxi teooria peamine kontseptsioon, millega ta näitas, et kapitalism oli klassiühiskond, kus lisaväärtuse teooria oli taagajärg, mis vahetult järgnes ärakasutamise teooriale. Kapitalist
Portretistina andis väljenda oma sõjavihkamist suure irooniaga edasi linnatemaatilistes piltides Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel oma kaasajas on ,,noa jõhkrus" valitsenud kaost. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini ,,Bauhaus" optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Kunstikool ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne. Prantsusmaa 1920-ndail tekkisid: PURISM JA SÜRREALISM
rakendada muutuvates töö-ja konkurentsitingimustes · Oht keskkonnale näiteks geneetiliselt muundatud toiduained · Eetilised probleemid kloonimine Tööstusühiskonna teoreetikud: Adam Smith · Vabaturumajandus · Väärtusi loob majanduses inimtöö · Turg reguleerib majandust, riik ei tohi sekkuda · Vabakaubandus Karl Marx · Kapitalistlikus ühiskonnas tootmisvahendid ja toodan on kapitalistide e kodanluse eraomand, töölised müüvad oma tööjõudu neil poleomandit · Klassivastuolud viivad revolutsioonini · Kapitalistliku tootmise põhijooned: vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber · Protestantlikes maades arenes majandus kiiremini · Protestantlus soosib turumajandusega sobivate iseloomujoonte: töökus, kokkuhoidlikkus, arvepidamine kujunemist · Potestantide arvates on jõukus ja ametialane edukus jumalale meelepärane
Karl Marx ,,Kapital" lk 203 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest
· Omane on suletus ehk väike mobiilsus · Seisuslikkus · Puudub rahvusriik · Suured pered, palju põlvkondi elavad koos 2. INDUSTRIAAL- EHK TÖÖSTUSÜHISKOND: · Sai alguse tööstuslikust pöördest 18. sajandi lõpul, Inglismaal · Kapitalismi kujunemine · Ratsionaalsus · Muutus tööhõives (suurim osa elanikkonnast hõivatud tööstuses) · Riik ei sekkunud proletariaadi (kapitalistide ja palgatööliste) vahelistesse suhetesse · Bürokraatia tugevnemine ametnike võimu kasv · Masintootmine (tehniline alus: aurumasin, tootmine vabrikus, mille eellane on manufaktuur, kus tootmine toimus käsitsi) · Tehniline progress energeetikas (uute allikate kasutuselevõtt), side- ja liiklusvahendites, leiutati kudumis- ja ketrusmasinad , mis oli tööstusrevolutsiooni tehniline pool
Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. Rhutas, et vrtusi loob majanduses inimt (nn. t-vrtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad vitsid, et turg juhib majandust. Mistsid hukka vliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest Kapitalism thendas Marx'i jaoks niisugust tstushiskonda, kus tootmisvahendid (masinad jne.) ja toodang kuuluvad he klassi - kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oma phiteoses ,,Kapital'' ti ta vlja kapitalistliku tootmise kaks phijoont - vltimatu vajaduse: * toota kasumit * psida konkurentsis
Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõjad, revolutsioonid, reformid, uued liikumised ja ideoloogiad. Kokku varisesid suured impeeriumid ning nende asemele tekkisid uued riigid. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon · 20. sajandit nimetatakse ka autosajandiks. 1908 aastal nägi ilmavalgust Henry Fordi `'T'' mudel. 1913 aastal käivitas ta aga oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg
A. Einstein- relatiivsusteooria J. Evans- kaevs välja Knossose lossi, tänu temale saame rääkida Minose kultuurist ehk Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale nõudma enesemääramisõigust, mis paljudel realiseerus I maailmasõja lõpus. 7) Tööliste ja kapitalistide vaheliste suhete paranemine. 8) Tekkisid mitmes uued kunsti-, muusika-, kirjandusvoolud ning uus kunstiliik: filmindus. R. Kipling- kirjanik M.Gorki- kirjanik S. Langerlöf- kirjanik P. Picasso- kunstnik E. Munch- kunstnik V. Kandinsky- kunstnik C. Chaplin- filmindus G. Lurich.-sportlane R. Strauss- muusik A. Schönberg- helilooja C. Debussy- muusik 1882 tekkis Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksamaa, Itaalia ja Austia- Ungari. Liit oli suunatud Parantsusmaa vastu.
4. too välja sotsiaalteadlaste suhted asendatakse demokraatlikega, põhimõtted toimub üleminek diktatuurilt tööstusühiskonnast demokraatiale. 1)Karl Marx Kapitalism tähendas tema jaoks 8. demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus. korraldusega riikides) Kapitalism sarnaneb mungaga- 3)presidentaarse korraldusega askeetlik ja vähenõudlik, kuid riikides valib rahvas nii parlamendi, hindab jõukust. kui ka presidendi
kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.) Mittedemokraatlikud liikumised olid: kommunism (nende arvates oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaeste tööliste/ talupoegade ja rikaste kapitalistide/mõisnike vahel. st oli vaestel võimalus kasutada kõiki võtteid: relva abil võim haarata, vara ära võtmine, hirmuvalitsus kehtestada ning vaenlased hävitada) fasism ja natsonaalsotsialism (hirmuvalitsus, nendele oli tähtsal kohal oma rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. ) * Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise- ja välispoliitika 1920ndatel - '30ndatel: Inglismaa: Sise: Suur tööpuudus, võlg USA'le, 20ndate aastate teisel poolel algas
olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust · Sarnasus: mõlemad olid vägivaldsed 4.Mis toimus :1917,1922,1932/33 ? · 1917- USA astus maailmasõtta, naiste valimisõigus Nõukogude Venemaal · 1922- Tulid võimule Itaalias fasistid ja Saksamaal natsionaalsotsialistid · 1932/33- Tulid võimule Saksamaal natsid 5.Mis oli Suurbritannia majanduslikus arengus pärast I maailmasõda /+ ja -/?
paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused ( nt juudid, mustlased, slaavlased) ning kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada. 1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides.
Uue sajandi väljakutsed ,,Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma.", sellised sõnad on öelnud Ronald Reagan. Eesti oli kaua aega kiire tõusuga riik, mille käigus arenes meie majandus jõudsasti, sellega käis kaasas ka inflatsiooni kiire tõus. Nüüdseks kui ka meile on jõudnud ülemaailmne majanduslangus, siis naeratavate rikaste kapitalistide suud on longus. Majanduslangus on viimasel ajal aktuaalne teema. Sirvides ajalehte või uudiseid vaadates, näeme ikka üht ja seda sama - tuhat töötut Eestis juures, Läti laenud, USA börsi langus või tuntute autotootjate pankrotistumine. Kahe aastatagune utoopia on osutunud reaalsuseks. Inimsed süüdistavad alati üksteist kui on midagi halba juhtunud. Nii ka majanduslanguse puhul. Järjekordselt jääb kõigile ette USA, keda süüdistatakse laristamises ja liigsete laenude andmises
Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises.
pole suutnud tehnika võidukäigust hoolimata endale mõnd fotot teha. Ma küsin, miks ei näe me fotomehi meie ajakirjades ruumilisi, stereofotosid avaldamas? Küllap peletab tänapäeva fotohuvilisi laialt levinud arvamus, et vaja on kahte fotokat või kahe objektiiviga riista. Nii on see siiski vaid juhul, kui soovitakse jäädvustada liikumist. 1980. aastate keskel, ühel Venemaa reisil, konfiskeeris miilits mu aparatuuri, arvates, et pildistan topelt, spioneerides neetud kapitalistide huvides. Tollane aeg, õhustik ja võimalused pole aga tänapäevase digimaailmaga võrreldavad. Tegelikult on tavalise digifotokaga lihtne sooritada ka teine võte teise silma kohalt. Väikest nihet, mis algajal ikka tekib, pole keeruline arvutis korrigeerida. Edasi, juba pildi sisse minekuks ruumilise vaate nautimiseks on mitu võimalust: teha slaidid, kopeerida need kaks võtet paberile või kasutada arvutiekraani. Paberilt võib vastavalt teostusele vaadata kas
9. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. sajandil Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. 10. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi Vt. Töövihik lk. 11 harj. 11!!! 11. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 12
2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud: • Tsaari isevalitsus- rahval polnud poliitilisi õigusi • Agressiivne välispoliitika viis kokkupõrgeteni Vene-Jaapani sõda: • Venemaa agressiivse välispoliitika pärast • Jaapan alustas 1904 • Venemaa sai lüüa 1905 1905. aasta revolutsioon: • rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees
*Postmodernism-inimesed muutuvad pessimistlikumaks, arvatakse, et maailmas toimub regress.Iseloomulikuks on killustatus-igal inimesel oma maailmavaade, inimene ajab segamini näilist ja tõelist maailma. 4) *A.Smith-turumajandussuhted paranevad, inimesed on majanduslikus tegevusus egoistlikud. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. *K.Marx-tunnete ja traditsioonide asemele peab asuma mõistuspärasus, tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi-kapitalistide eraomandisse. Proletariaadid pole vabad majanduslikult. Pooldas kapitalismi-kasumi tootmine ja konkurentsis püsimine. *M.Weber-uskus, et protestantlikud väärtused soosivad turumajandusefa hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. *E.Durkheim-vaimuelu ja sostsiaalse solidaarsuse areng. Tööstusühiskonnas suurenes individualism
2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus -keisril on piiramatu võim -Seisuste trastilised erinevused(keirser elab üli hästi ning rahvas kannatab tohutult) Vene-Jaapani sõda- 1904-1905 sai venemaa raskelt lüüa
majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord nt. 18.sajandi Prantsusmaa: raha oli neutraalne ja läks sinna, kes seda teha oskas, seisuste vahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. klassivõitlus majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Vabas kaubavahetuses saavad kõik (vähemalt pikas perspektiivis) tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Seega on nad turul võrdsed. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad.
Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul? Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. Sajandil? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta ? Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. Võrdle rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi ja too näiteid! I: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeresaadusi ja turustasid neid Euroopas.
4. Tööstusühiskonna arengut käsitlevad teooriad. V: 1) Adam Smith- propageeris turumajandust. Turumajandus- see, mida ostetakse, seda toodetakse. Tööväärtuse teooria. Väärtusi loob majanduses inimtöö. Kõikide rikkuste aluseks on töö. Pidas väga tähtsaks turgu, ütles, et turg määrab majanduse. 2) Karl Marx- Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oli tuline kapitalismi pooldaja. Kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. 3) Max Weber- nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremini, sest protestantidele on omane ausus, töökus, kokkuhoidlikkus. 4) Emile Durkheim- tema meelest on tööjaotuse põhifunktsioon sotsiaalse solidaarsuse hoidmine
arvepidamist. · Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus. · Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. 7. Iseloomusta K.Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest · Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide e kodanluse eraomandisse · Teine ühiskonna põhiklass töölised e proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult · Kuigi Marx kritiseeris teravalt proletariaadi olukorda oli ta kapitalismi tugev pooldaja 8. Too välja revolutsiooni ja reformi erinevused. Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei
informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Tekkis infoühiskond enamik kaupa olid teenused, polnud toorained enam nii palju vaja. 4. Millised nähtused aitasid kaasa maailmamajanduse globaliseerumisele? tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. 5. Millised tehnoloogilised uuendused kutsusid esile suured muutused 20. saj.
tingimuste loomiseks, lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehkühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. · peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, · Kommunistid nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid,
Kapitalism kui inimvaenulikkuse sünonüüm. Juba varajasest ajaloost on leidunud persoone, kes leiavad peaaegu ühtselt, et kapitalism on olnud ja on ka tulevikus inimressurssi orjastav ühiskondlik-majaduslik süsteem. Kapitalism põhineb seadusel: kas sina või mina, mitte iialgi sina ja mina üheskoos, on öelnud saksa riigiteadlane Karl Liebknecht. Kes oma öelduga toetab Karl Marxi teooriat: proletaarlased on kodanlaste, ehk kapitalistide „tänapäevased orjad.“ Kapitalism rikub nii perekondlikke alusväärtusi ega lase inimväärtustel tõusta. K.Marxi tekstist ja perekonnast on võimalik tuua mitmeid kõnetavaid seoseid, mis tõestavad seda kui suurelt kapitalistliku korra alluvuses väärtused perekonnast langevad ja muutuvad. Kus Marxi teooria järgi näeb kodanlane oma naisest ainult tootmisriista.Väites, et kodanlikud sõnakõlksud perekonnast ja kasvatusest, vanemate ja laste õrnadest vahekordadest muutuvad
nende teooriat4tk · Adam Smith vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx kapitalistlikust tootmisest klassisuhetest; Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kapitalistide e kodanike eraomandisse. Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis. · Max Weber kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest; · Emile Durkheim solidaarsuse ja väärtusnormide rollist ÜKs; . Ühtviisi ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. 4. Nüüdisühiskonna,teadusühiskonna ja postindustriaalse ühiskonna tunnused - nimeta. NÜÜDIS: · tööstuslik kaubatootmine
2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks. Karl Marx Kapitalism – tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass – töölised ehk proletariaat on vaba õiguslikult, mitte majanduslikult Kapitalistliku tootmise kaks põhijoont – toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber Protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus, arvepidamine. Oluline oli aeg mööda saata, teha tööd südamega ning hiljem nautida töö tulemusi
ULTRAdeks (ultra on ladina keeles `ülim', `äärmine). Ka tänapäeval nõuavad ultraparempoolsed poliitikud kogu riigi vara erakätesse andmist, arstiabi, hariduse jm teenuste tasuliseks muutmist jms. Üks ultraparempoolsete juhte tänapäeva Prantsusmaal Le Pen [lö pen] on üles seadnud loosungi Prantsusmaa prantslastele! e teisisõnu: ta taotleb kõigi muulaste päritolumaale tagasisaatmist. Ultravasakpoolsed tahavad aga kõike riigistada, kapitalistide vara ülejäänud kodanike vahel ära jagada, tasuta haridust, tasuta arstiabi kõigile, hästi funktsioneerivat pensionisüsteemi jm. Kõige tüüpilisemad vasakpoolsed on tänapäeval SOTSIALISTID (socialis on lad. k. ühiskondlik) ja kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles `ühine'). Kui sotsialistid pooldavad veel osalist eraomandit, on kommunistid igasuguse eraomandi vastased
tutvuda tema olemusega. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx. Tema meelest leidub vastus ühes erilises kaubas – tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtusega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks ei kulu aga kogu tööpäev ning ülejäänud aja töötabki ta ettevõtja heaks
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA
maailmasõja eelsesse aega, kui Venemaa bolsevikud kutsusid maailma üles kapitalismi kukutama ja sisse seadma kommunistlikke reziime. Tulevaste supervõimude, USA ja NSV Liidu suhete tagamaad olidki seal. Vastuolusid tekitas nii USA sekkumine Vene kodusõtta, kui ka Ühendriikide poolne NSV Liidu mitte tunnustamine kuni 1933. aastani. Nõukogude Liidu ja USA suhted kaugenesid veelgi II maailmasõja ajal. Nõukogude Liidu arvates oli USA ja lääneriikide esialgne sõtta mittesekkumine kapitalistide plaan NSV Liidu hävimiseks. Ameeriklaste jaoks aga oli teisest küljes Stalini reziim vaid mõnevõrra aktsepteeritavam Hitleri omast. Juba 1939. aastast lasus sõjategevuse põhiraskus NSV Liidu õlul ja kui 1942. aastal Lubas Roosevelt Stalinile, et peagi avatakse teine rinne, siis selle pikka edasilükkumist logistiliste jm probleemide tõttu tõlgendasid Nõukogude juhid kui ettekavatsetud N Liidu nõrgendamise plaani. Ka MRP oli lääne ja NSV Liidu suhete halvenemise mõjutajaks
Siiski säilis arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate, nn. arengumaade vahel suur majanduslik ebavõrdsus. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. sajandi alguseks ilmnesid arenenud tööstusriikides mõned negatiivsed nähtused. Kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsevad ettevõtted olid kiiresti suureks kasvanud. Tootmine hakkas koonduma: väikeettevõtted ühinesid suurettevõteteks, mis viis monopolide tekkele. Samas teravnesid klassivastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Eriti tugevalt mõjutas majanduse arengut Esimene maailmasõda. Mitmes sõja kaotanud riigis kehtestati totaalsed reziimid, näiteks Venemaal kommunistlik ja Itaalias fasistlik diktatuur. 1923.-1933. aastatel raputas maailma majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest. Saksamaal kehtestati selle tulemusena natslik diktatuur. Tugeva demokraatiatraditsiooniga USA-s kasutati kriisist väljumiseks majanduse riiklikku
lennunduse kohta. Vennad Wrightid alati esitasid avalikkusele koondatud ülevaate, jagades võrdselt tunnustust nende leiutiste eest. Kuigi elulookirjutajad märkisid, et Wilbur kirjutas 1899-1900 aastatel ,,minu" masinatest ja ,,minu" plaanidest, ennem kui Orville hakkas sügavamalt kaasa lööma ning ainsus läks üle mitmusele. Autor James Tobin kinnitades: "On võimalik ette kujutada et Orville, terane nagu ta oli, algatas nende koostöö ja lasi sel minna poest Ohios konverentsideni kapitalistide, presidentide ning kuningatega. Ta oli juht algusest lõpuni. Vennad Wrightid, Orville (19. august 1871 30. jaanuar 1948) ja Wilbur (16. aprill 1867 30. mai 1912) olid kaks ameeriklast, keda üldiselt tunnustatakse lennuki leiutajatena ja esimese kontrollitud lennu tegijatena 17. detsembril 1903. Kahe aasta pärast arendasid vennad oma lendava masina esimeseks praktiliseks lennukiks. See polnud esimene katsetatud eksperimentaalne õhusõiduk, aga
· Süvenev kriis ja depressioon o Marx järeldas, et kui firmaomanikud otsustavad tootmist suurendada, siis neid kaupu ei jõua enam keegi osta ja sellele järgnevad pankrotid, tekib paanika, investeerimine lõpetatakse. · Industriaalne reservarmee o Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Ühel hetkel ei suuda võim jääda kapitalistide kätte. Marxi teosed ja kirjutised Marxi teoses ,,Teesides Feuerbachi kohta" ning tema ja Engelsi ühises töös ,,Saksa ideoloogia", kus tõlgendas väljatöötatud materialistlikku ajalookäsitlust. 1845-1846 aastatel kirjutatud ,,Saksa ideoloogiaga" (1832) sisuliselt seotud ,,Teesides Feuerbachi kohta" (1845) sõnastas Marx ajaloolise materialismi põhiseisukoha: ühiskonna ajalooline praktika on ühiskonna muutmise ja tunnetamise põhitegur ning filosoofia tuleb muuta
ULTRAdeks (ultra on ladina keeles `ülim', `äärmine'). Ka tänapäeval nõuavad ultraparempoolsed poliitikud kogu riigi vara erakätesse andmist, arstiabi, hariduse jm teenuste tasuliseks muutmist jms. Üks ultraparempoolsete juhte tänapäeva Prantsusmaal Marine Le Pen [lö pen] on üles seadnud loosungi Prantsusmaa prantslastele! e teisisõnu: ta taotleb kui mitte kõigi, siis paljude muulaste päritolumaale tagasisaatmist. Ultravasakpoolsed tahavad aga kõike riigistada, kapitalistide vara ülejäänud kodanike vahel ära jagada, tasuta haridust, tasuta arstiabi kõigile, hästi funktsioneerivat pensionisüsteemi jm. Kõige tüüpilisemad vasakpoolsed on tänapäeval SOTSIALISTID (socialis on lad. k. ühiskondlik) ja kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles `ühine'). Kui sotsialistid pooldavad veel osalist eraomandit, on kommunistid igasuguse eraomandi vastased
Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest välja kasvanud kommunistlike juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevaks jõuks oli nende arvates klassivõitlus vaese tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada ning kõik, kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Hirmuvalitsemine oli ka fasistide ning natsionaalsotsialistide kõige meelepärasem riigijuhtimise viis. Kuid nende lipukirjaks oli mitte ühe ühikonnaklassi, vaid kogu rahvuse ülistamine. Vaenlasteks, kelle süül
seletused peavad saama alguse liberalismist. Seda sellepärast, et liberalism on tööstusliku lääne ideoloogia ja on vahel kirjeldatud kui ümber-ideoloogiat, mis on võimeline austama/mõistma rivaalide põhimõtteid ning uske. Kuigi liberalism ei olnud arenenud poliitilise ahnusega kuni üheksateistkümnenda sajandi alguseni, olid liberaalsed põhimõtted ajajooksul arenenud juba eelnevad kolmsada aastat. Liberalism sai alguse lagunenud feodalismist ja selle arengust turgudel või kapitalistide ühiskonnast. Varajane liberalism peegeldas ambitsioonikat keskklassi tööstuslikku tõusu, ja seepärast on liberalism ja kapitalism tihedalt seotud. Liberalismi algses vormis oli liberalism poliitiline doktriin, rünnates absolutismi ja feodaalide privileege, selle asemel, et toetada konstitutsioonilist ja hilisemalt esindavat valitsust. Hilisemal üheksateistkümnendal sajandil ilmus välja sotsiaalse liberalismi vorm, mis paistis kasulikum heaolu reformil ja majanduslikus sekkumises
kui palju on majanduslikku võimu. Võimu kasutajaks on struktuur, mitte meie enda teadvus (ühiskondlik olek määrab meie teadvuse). Võim on valitseva pressi käes. Marxist Antonio Gramsci (1891 1937) võttis kasutusele termini 'hegemoonia' (vaimne ideoloogiline juhtpositsioon peetakse õigeks sellist mõtteviisi, ühiskonnakorraldust). Itaalia kompartei algataja ja juht, vangis Mussolini ajal, kirjutas üle 3000 lk ajalugu. Toonitas ideoloogia tähtsust kapitalistide võimu kindlustamisel. Jagas võimu kaheks: - Domineeriv (jõu kasutamine) revolutsioonid relvadega jne. - Hegemooniline ideoloogia levik. Järeldas, et mida kaugemale kapitalism areneb, seda kaugemale areneb hegemoonia. Hegemoonia pole kunagi täielik (ideoloogia võib olla). Praktilise tegevuse abil on võimalik hegemooniat murda. Hegemoonilised soorollid oleme nõus olukorraga, et alfaisased on edukad, rikkad jne, kuigi
Nüüd on tema muumia Moskvas mausoleumis. Gavrilo Princip mõrvas Sarajevos Austria-Ungari troonipärija, sellest sai alguse Esimene maailma- sõda. Kuulus Serbia terroristlikku salaorganisatsiooni. II OSA Faktoloogia 45p 1.Mõtestage lahti mõisted imperialism ja home rule. (2p) Imperialismi iseloomustab: * Tootmise kontsentreerumine ja monopolid * Pangad ja nende uus osa * Finantskapital ja finantsoligarhia * Kapitali väljavedu * Maailma jaotamine kapitalistide liitude vahel * Maailma jaotamine suurriikide vahel * Imperialism kui kapitalismi eriline staadium * Kapitalismi parasitism ja roiskumine * Imperialismi kriitika * Imperialismi ajalooline koht Home rule (omavalitsus) on Iiri kodanluse programm rahvusliku omavalitsuse saavutamiseks Briti impeeriumi koosseisus. Selle sõnastas I. Butt 1870. 2.Paigutage loetletud riigid õigetesse sõjalistesse liitudesse: Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa, Austria-
hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas kuuluvad ühe kujunemist tööarmastus, induvidualismi klassi- kokkuhoidlikus, ausus, (perekond, kirik, kapitalistide ehk arvepidamine naabruskond kaotasid kodandluse 4) Kapitalist ei naudi töö oma rolli normide eraomandisse tulemust, vaid paigutab kehtestamisel) 3) Töölised ehk selle uuesti tootmisesse, et 4) Tööstusühiskonda proletariaat on jõukust veelgi suurendada ohustas anoomia ehk
Kapitalis on selles reas viimane antagonistlik (seesmiselt konfliktne) tootmisviis. Tootmisviisid järgnevad endale kindlas korras (orjandus feodalism - kapitalism). Marxil oli ka ürgkommunismi idee. Kapitalismikontseptsiooni puhul tuleb rõhutada mõningaid aspekte : · Tootmisekasvul on kapitalismis majanduslikud piirid · Majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Miks see nii on? Liberaalset majandusteooria lihtsustades võib öelda: vabas kaubavahetuses saavad kõik, vähemalt pikas perspektiivis, tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. NAD ON TURUL VÕRDSED!. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad
vaatama telekast kuidas kõik rahvas üksmeelselt nõustub oma riigitegelastega ja samas õues kuulen anekdoote nendest. Ma ei kujuta ette, kuidas ajalehed kirjeldavad järjekordseid põllumeeste rekordeid aga samas rahvas seisab toidupoodides tundide viisi vorsti ning piima järjekorras. Ma ei kujuta ette, kuidas minu kodumaa kirjeldab suurtest kommunistlikest tegudest, kuid mul ei ole luba reisida ja suhelda teiste rahvastega, kes tunnevad end orjadena kapitalistide pressi all... Ma olen põhimõtteliselt sõja vastu. Ma ei saa aru miks ühed inimesed tapavad teisi. Aga kuulates oma esivanemate lugusid olen ma tänulik neile kangelastele, kes andsid oma elu minu tänase vabaduse eest. Sellega tahan ma öelda, et sõda oli küll raske, aga ta oli me tänapäevase elu väärt. Ja 1918. aasta jääb ajaloosse veel paljudeks aastadeks.
ning ideaalis peaks olema jagatud nii, et on kindlad inimesed kes teevad öö- ja teised kes päevatööd. Ideaal on aga kättesaamatu ning seeläbi on tavaline, et tehakse mõlemat segamini. Öösel töötamine võtab väga palju harjumist, sest kogu elutsükkel on sassis. Marxi näitel on sagedane ka olukord, kus tihtilugu tekib nii öelda topeltvahetus, mil öösel töötav inimene peab jääma näiteks töökaaslase haigestumise tõttu edasi ka päevasesse vahetuse. Kapitalistide seisukohalt on see kõik aga õigustatud ning antud valdkonna töölised on loonud endale oma elurütmi. Samuti ei näeks nad iial ette, et keelaksid ära alla 18 aastaste laste töötamise öösel. Mängus on nende enda kasum, sest öösel saab anda lastele kergemad ülesanded, millega täiskasvanud mehi ei taheta ilmaaegu kurnata. Nemad on võimelised tegema raskemat tööd ja kasutama ära selleks päevast tööaega.
Siiski säilis arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate, nn arengumaade vahel suur majanduslik ebavõrdsus. Majanduse areng. 20. sajandi alguseks ilmnesid arenenud tööstusriikides mõned negatiivsed nähtused. Kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsevad ettevõtted olid kiiresti suureks kasvanud. Tootmine hakkas koonduma, mis viis monopolide tekkele. Samas teravnesid klassivastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Eriti tugevalt mõjutas majanduse arengut Esimene maailmasõda. Pärast Teist maailmasõda arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga ülesandeks oli stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. John Maynard Keynes. Tema riigimajanduse teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine
K.Marxi ja F.Engelsi üheskoos valminud teos "Kommunistliku partei manifest" pidi taolist ühest ühiskonnast teise liikumist kiirendama kutsus kõigi maade proretaarlasi ühinema. (See manifest on kahe suure jaotise vahelüliks). Kapitalistlik ühiskond ühiskond, kus toimub töölisklassi ärakasutamine/ kurnamine. Marxi säärane töölisklassi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteooria ja kapitalistide monopoolsel (ainuõiguslikul) tootmisvahendite omamisel. Marx küsib: kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusetele , kuidas saab siis sellises olukorras üldse tekkida kasum? Vastus peitub tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtustega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks aga ei kulu terve päev, ülejäänud
Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades. Traditsiooniline majandus nauditi töö tulemit. Kapitalism paigutab tulemi uude tootmisse.
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud.
Rajas käitumisgeograafia. Radikaalsed, marksistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Radikaalne geograafia: vajadus tegutseda praktiliselt; kritiseerimine. Alamkihtide elu parandamine (samal ajal olid USA-s populaarsed nt Black Pantherid, feminism, rohelised). Marksistlikud geograafid: vastukaal peavoolu inimgeograafiale, mis teenib ülaklasse. Teadlane sai valida vaid ühe poole. Ühiskonna ruumiline korraldus (kuidas kes teeb) kujuneb kapitalistide ja töölisklassi võitluse käigus. Eesmärk on teha ruumilist korraldust proletariaadi huvides. David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus. Geopoliitika ja poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti
Rajas käitumisgeograafia. Radikaalsed, marksistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Radikaalne geograafia: vajadus tegutseda praktiliselt; kritiseerimine. Alamkihtide elu parandamine (samal ajal olid USA-s populaarsed nt Black Pantherid, feminism, rohelised). Marksistlikud geograafid: vastukaal peavoolu inimgeograafiale, mis teenib ülaklasse. Teadlane sai valida vaid ühe poole. Ühiskonna ruumiline korraldus (kuidas kes teeb) kujuneb kapitalistide ja töölisklassi võitluse käigus. Eesmärk on teha ruumilist korraldust proletariaadi huvides. David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus. Geopoliitika ja poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti
annaabi.ee 
