Maailm 20. sajandil - perioodi ülevaade (0)

Maailm 20. sajandil
1.Perioodi üldiseloomustus
Kahekümnenda sajandi algul elas maailmas 1,6 miljardit inimest. Maailma juhtivad suurvõimud olid Euroopa, kellele mõjusfäärideks ja asumaadeks oli enamik maailmast jagatud, Jaapan ja Ameeria Ühendriigid. Kujunesid välja koloniaaliimpeeriumid ning suurem osa maakera elanikkonnast elaski koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõjad, revolutsioonid, reformid, uued liikumised ja ideoloogiad. Kokku varisesid suured impeeriumid ning nende asemele tekkisid uued riigid.
2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon

• 20. sajandit nimetatakse ka autosajandiks. 1908 aastal nägi ilmavalgust Henry Fordi ‘’T’’ mudel. 1913 aastal käivitas ta aga oma autotehases esimesed konveierid , millega ühe auto tootmisaeg lühenes märkimisväärselt. Tootmine muutus ka odavamaks ning ajatöölt mindi üle tükitööle. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult.
  
• Arenes ka lennundus. 1900 aastal tegi oma esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev ja 1903 aastal leiutasid vennad Wrightid õhust raskema lennuaparaadi.
  
• 1909 aastal leiutas Backeland plastmassi, mis sai ka tema järgi nime bakeliit, mida nimetatekse uue ajastu kuulutajaks.
  
• 20 sajandil muutusid kõigile kättesaadavaks uued tarbeesemed, nagu pesumasin, tolmuimeja , föön, auto, raadio, televiisor jpm. Seda nimetati Ameerika unelmaks.
  
• Linnades olid levinud trammiliiklus, telefonid , tummfilmid, autod, kraanivesi, ajalehed, teater jne.
  
• 19-20 sajandi vahetus oli murranguline aeg. Toimus teadusrevolutsioon. Loodi aatomi-, kvant - ja relatiivsise teooriad.
  
• Psühholoogias hakati uurima alateadvust. Sigmund Freud pidas alateadvuse kohaks aju limbilist süsteemi ehk emotsionaalset aju ning selgitas, et alateadvusega inimene ühendust ei saa.
  

Sõjaliste liitude tekkimine
19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879 . Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 aastal ühines nendega Itaalia, kellest sai ka selle liidu nõrgim lüli. See Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust ja see sundis Venemaad ja Prantsusmaad ühist keelt leidma. 1893 sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid sõja korral üksteist abistama. 1904 aastal paranesid suhted aga Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ja samal aastal nad ka kirjutasid alla kokkuleppele nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus Prantsusmaad reformides aitama . Hakati pidama ka sõjaplaane Saksamaa vastu. Edasi parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907 aastal kirjutasid Venemaa ja Inglismaa alla lepingule, millega jagasid valdused Aasias omavahel ära. Sellega viidi suurriikide blokkide loomine lõpule ja nüüdsest seisid vastamisi Kolmikliit ja Antant. Kuigi pealtnäha oli nende blokkide moodustumine mõeldud rahu tagamiseks, siis tegelikult oli see just üks peamisi põhjuseid miks tekkis Esimene maailmasõda.