Ajaloo Kontrolltöö kordamisküs. PT 3-5 (0)

AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE PT. 3-5
¤ Mõisted :
dominioon - Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus .
majanduslik liberalism - seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
maffia - organiseeritud kuritegevus , mis tekkis seaduste rakendamise tulemusena millest arenesid kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused.
propaganda - uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
¤ Teemad :
* demokraatliku ühiskonna kirjeldus:
tuleneb kreekakeelsetest sõnadest Demos ehk rahvas ja Kratos ehk võim, seega rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele.
* demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised:
Demokraatlikud liikumised olid:
liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele)
konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele )
sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid,
rikastele suuremad maksud . Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.)
Mittedemokraatlikud liikumised olid:
kommunism (nende arvates oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaeste tööliste/ talupoegade ja rikaste kapitalistide/mõisnike vahel.
st oli vaestel võimalus kasutada kõiki võtteid: relva abil võim haarata, vara ära võtmine, hirmuvalitsus kehtestada ning vaenlased hävitada)
fašism ja natsonaalsotsialism (hirmuvalitsus, nendele oli tähtsal kohal oma rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. )
* Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise- ja välispoliitika 1920ndatel - '30ndatel:
Inglismaa:
Sise: Suur tööpuudus, võlg USA’le, 20ndate aastate teisel poolel algas majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis , tööstus-ettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid ning nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut suhteliselt edukalt müüa ka kriisi ajal. Suurbritannias toimis põhiseaduslik monarhia , enamiku ajast valitsesid Inglismaal konservatiivid.
Välis: Briti impeeriumi (Briti Rahvaste Ühenduse) alla kuulusid India, Lõuna- Aafrika, Kanada , Austraalia , Uus- Meremaa , Vaikse ookeani saared.
Prantsusmaa:
Sise: Majandus oli paremal järjel kui Inglismaal, seda aitasid edendada reparatsioonimaksud, põllumajandusriigist arenes tööstusriik, moekaupade areng. 1870ndast aastast oli Prantsusmaa vabariik, 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust, asumaid oli vähem kui Suurbritannial.
Välis: majanduskriis levis ka Prantsusmaale, seega võeti vastu ligikaudu 100 uut seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikam elu. Vähendati töönädala pikkust 48lt h 40 tunnini, palka ei vähendatud. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada kuid kui Saksamaal tuli võimule Hitler , tekkis suur välisoht.
USA:
Sise: andis teistele riikidele välja laene ja selle pealt sai kasumit
Välis: koloniaal valdused ,
* diktatuuride tekkimise põhjused:
I MS tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Demokraatia kriisi tekkimist soodustasid :
muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles ’ süsteemis, majanduslikud raskused, riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine.
* iseloomusta diktatuure:
Jagunesid kaheks:
Autoritaarne – riigis oli võin koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muutsid valitsejad oma suva järgi, rahval polnud mingit kaasarääkimise võimalust.
Totalitaarne- võimu koondumine ühe isiku või rühma kätte, inimeste reeglitele allutamine, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumised, inimeste pidev hirmu all hoidmine (küüditamine, surmalaagrid).