Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõopetuse KT nr.1 (0)

1 Hindamata
Punktid
  • nüüdisühiskonna tunnusjooned:
    1)ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus
    2)tööstuslik kaubatootmine
    3)rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
    4)vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
    5)inimõiguste tunnustamine
  • leibkond
    sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb koos elavatest inimestest kes ei pruugi olla omavahel sugulased.
  • infoühiskond
    see on informatsiooni tähtsustav ja seda ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond.
  • too välja sotsiaalteadlaste põhimõtted tööstusühiskonnast
    1)Karl Marx
    Kapitalism tähendas tema jaoks sellist tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse.
    Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse kogumine ja ratsionaalsus .
    Kapitalism sarnaneb mungaga- askeetlik ja vähenõudlik, kuid hindab jõukust.
    Ilmalik amet samaväärne vaimuliku tööga.
    2)Marx Weber
    Juhtmõte: rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus
    Ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada.
  • neli heaoluriigi ülesannet
  • peab tagama oma elanikkudele kindla elukvaliteedi
  • majanduse reguleerimine
  • vaesuse leevendamine
  • sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
  • kas tänapäeva Eestit võib pidada heaoluriigiks
    ma arvan, et Eesti on heaoluriik , sest meie riik täidab või vähemalt üritab täita heaoluriigi ülesandeid ja meil on olemas heaoluriigi tunnused.
  • siirdeperiood
    ühiskonna arenguetapp , mille käigus diktaatorlikult võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.
    8. demokraatliku riigi valimise põhimõtted
    1)parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel
    2)presidendi valib parlament ( enamuses parlamentaarse korraldusega riikides)
    3)presidentaarse korraldusega riikides valib rahvas nii parlamendi, kui ka presidendi
    4)uus valitsus tuleb peale presidendi, mitte peale parlamendi valimisi
    5)valimiste tulemusena parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse
    9.demokraatliku riigivalitsemise vormi tunnused
    1)võim kuulub rahvale
    2)korraldatakse vabasid valimisi
    3)riigivõim põhineb põhiseadusel
    4)kontroll võimude tegevuse üle
    5)arvestatakse vähemuse õigusi
    10.kas teie arvates on tänane Eesti demokraatia või ikka siirdeühiskond. Põhjenda.
    Minu arvates on Eesti demokraatlik riik, sest riigivõim põhineb põhiseadusel ja meil on olemas kontroll võimude tegevuse üle. Eestis ei ole minu arust säilinud ainsatki diktaatorlikku tunnust seega saame Eestit pidada demokraatlikuks ühiskonnaks mitte siirdeühiskonnaks.
    11. miks nimetatakse nüüdisdemokraatiat polüarhiaks
    Tänapäeval jagatakse võim mitmete gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavadki nad otsima endale liitlasi ning minema kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetataksegi nüüdisdemokraatiat polüarhiaks.
    12. too välja viis jätkusuutliku arendamise põhimõtet
    1)majandus ja keskkond on ühendatud
    2)Kohustus tulevaste põlvkondade ees
    3)sotsiaalne õigus-kõikidel on õigus puhtale ühiskonnale
    4)kultuuris väärtustatakse mitmekesisust
    5)elukvaliteet-inimväärikas sissetulek, eluaseme ning kultuuritarbimise võimalus kõigile
    13. too välja neli avaliku sektori tunnust
    1)riik on alati seotud võimu teostamisega
    2)riik omab kontrolli kindla territooriumi üle
    3)riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad
    4)riigi institutsioonid on avalikud- nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest
    14. too välja erasektori põhijooned
    1)enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile
    2)ettevõtted erinevad oma suuruse ja ka tegevusala poolest- sarnasuseks on kasumi taotlemine ja eraomandus.
    15. too välja mittedemokraatliku ja demokraatliku ühiskonna kihistumise mudelid
    16. mis on sotsiaalne kihistumine
    Sotsiaalne kihistumine tähendab seda, et inimesed on jagatud kihtidesse ühiskonna jaoks oluliste tunnuste järgi.
  • Ühiskonnaõopetuse KT nr 1 #1 Ühiskonnaõopetuse KT nr 1 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Nikandra Õppematerjali autor
    12. klass
    Küsimused + vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Industriaalne ja postindustriaalne ühiskond
    4
    doc

    Industriaalne ja postindustriaalne ühiskond

    1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse,

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskond-siirdeühiskond-demokratiseerumine
    8
    docx

    Nüüdisühiskond, siirdeühiskond, demokratiseerumine

    Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamin

    Ühiskonnaõpetus
    Kordamine ühiskonna kontrolltööks-heaoluühiskond
    14
    docx

    Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond

    1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. (töö

    Ühiskond
    Nüüdisühiskond
    7
    doc

    Nüüdisühiskond

    Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustria

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
    3
    doc

    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide täh

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskonna kujunemine
    13
    docx

    Nüüdisühiskonna kujunemine

    15:36 NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON ­ minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine ­ urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ­ ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I ­ infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
    42
    docx

    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

    Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8

    Ühiskond
    Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
    15
    doc

    Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

    ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tun

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun