Esimese maailmasõja eel ja pärast (0)

Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles ’ süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fašistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fašistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused ( nt juudid , mustlased , slaavlased) ning kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada. 1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel.
Esimeses maailmasõjas sõdis Itaalia Antandi poolel. Itaalia armee polnud eriti edukas ning mitmel korral olid liitlased sunnitud oma sõjaplaane muutma ja Itaaliale appi ruttama . Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Seetõttu otsustasid itaallased muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Loomulikult oli see üsna keeruline, sest parteide vahel olid erimeelsused ning Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mistõttu sattus tööliskond üha enam kommunistide mõju alla.
Tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks ning mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini, kes lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium . 1921. aasta parlamendi valimistel saavutas fašistlik partei võidu ning Mussolini tunnetas oma mõjuvõimu kasvu ja nõudis peaministri kohta. Aasta hiljem määratigi ta peaministri kohale, sest Itaalia kuningas pooldas ka ise fašistlikke vaateid. Juba 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ja loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Võeti ka vastu seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai mitte lihtsalt valitsuse, vaid kogu Itaalia rahva juht e duce . Mussolini sai tunnustust paljudest riikidest ning esialgu ka demokraatia pooldajatelt. Algselt arvati, et Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi kuid teise maailmasõja lõpus ta võim kukutati ning ta ise hukati.
1919. aastal loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölisparte, mille esimeheks sai Adolf Hitler . Hitlerlased lõid rünnakrühma, mis üritas hirmutada vaenlasi (juute ja kommuniste). Pärast 1923. aastal korraldatud mässukatset Münchenis olid natsiparteid keelatud ning Hitler pidi veetma aasta vangistuses, kus ta alustas raamatu “ Mein Kampf” (“Minu võitlus”) kirjutamist. Selles teoses sõnastas Hitler oma ideoloogia põhimõtted, milleks oli eesmärk luua nn uus kord. Selleks oli vaja kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus ja teised “õõnestavad tegurid” ning saavutada sakslaste rassiline puhtus . Hitler hakkas kiirelt poolehoidu koguma, kui natsipartei sai võimaluse uuesti avalikult tegutseda. Neis nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste ning seetõttu toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass .(1932. aasta parlamendivalimistel said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning..) 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Kuu hiljem toimus Berliinis parlamendi hoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Kehtestati üheparteisüsteem ning keelati ametiühingud ja kõik erakonnad peale natsipartei. Parlament kaotas oma tähtsuse ja Hitler võttis endale riigipea rolli ning muutus diktaatoriks ehks füüreriks.
Demokraatia on valitsemisvorm , kus kõrgem võimu kandja on rahvas.