köögivilja-, seene- ja munatoite. Ta kuulub marinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisesse. Harva maitsestatakse musta pipraga -- väikestes kogustes ja koos teiste vürtsidega -- magusaid suupisteid (piparkooke jms). 1.9 ROSMARIIN Aromaatsete lehtedega maitsetaim, tarvitatakse kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Rosmariin on meeldivalt aromaatne, vürtsika maitsega, meenutab kamprit. Maitseainena tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti. Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele. Eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse. Rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. Tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt. Värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas
maisijahust. Chorizo Mehhiko köök Sisaldab palju kaltsiumit, kuna valmistatakse lubjaveega. Värske vorst sealihast ja maitseainetest. Salsa Mehhiko köök Mehhiko rahvustoit. Puuviljadest/köögiviljadest sobib hästi tacode, tortillde täitmiseks ning liha ja kalatoitude lisandiks. Tacod Mehhiko köök Nisujahust ja munast pannkoogi sarnane erinevate täidistega täidetud tasku. Chilli concarne Mehhiko köök Tsillipipar, küüslauk, sibul, vürtsiköömned, veiseliha, tomat, oad, paprika nendest tehtud hautis. Kulebjaaka Vene köök Suured, pealt kinnised pärmitaignapirukad täididega.
Aine, mis annab cayenne'ile terava tulise maitse, on kapsaitsiin. Maitse on väga tuline ja põletav, nii et maitsestada tuleb ettevaatlikult. Cayenne'i pipar on sobiv maitseaine koorikloomade, kastmete, hautiste, muna- ja kalatoitude juurde. Värv varieerub oranzist kuni tumepunaseni. Grillitud lihale ilusa värvi ja hea maitse andmiseks soovitame segada grillmaitseaine hulka pisut cayenne'i pipart. Cayenne pipar ei ole tegelikult pipar, vaid paprikaliik. Idamaise, Aafrika ja Mehhiko köögi tähtis komponent. Kasutatakse nii omaette kui segudes ja kastmetes (karri, tabasco, tsillikaste)
kastmega. • Liha – enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. • Aedviljatoit – keedetud, praetud, hautatud, vorm. • Salat – värskest toorest lehtköögiviljast või juurviljadest. Palju kasutatakse vars- ja juursellerit. • Juust – Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. • Magustoit • Puuvili • Kohv Erinevus Eesti köögiga • Salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. • Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta. Sööimistraditsioonid piirkonniti • Lõunas, Vahemere ääres on tunda itaalia ja hispaani mõjutusi, toit on vahemereliselt kerge ja peamiselt süüakse mereande. • Atlandi ookeani ääres, Bretagne’i maakonnas on tunda aga Suurbritannia mõjutusi, süüakse palju soolaseid ja magusaid pannkooke jms. • Idas omakorda, Alsace’i maakonnas, on Saksa
Valge pipar On valminult korjatud ja kooritud pipra vili. Mustast küll mahedama, kuid veidi kibeda kõrvalmaitsega ja tugeva aroomiga. Pärineb Lõuna - Indiast. Toodetakse Indo - Hiinas ja Malaisias. Saadakse musta pipra küpsetest punastest viljadest. Magusaid suupisteid valge pipraga ei maitsestata. Piprad 7 Saadaval kuivatatud teradena, purustatuna ja jahvatatuna. Eelkõige soovitatakse kalatoitude kõrvale, aga ka valgete kastmete, suppide ja omleti maitsestamiseks. Salatitele pigem mitte lisada!!! Sobib väheses koguses liha, hakkliha ja maksa maitsestamiseks. Aitab kõhukinnisuse vastu. Piprad 8 Rosé pipar On tegu troopilise puu pisikeste punaste läikivate marjadega. Müüakse kuivatatud terapiprana ja purustatuna. Koriandrit meenutava maitsega vürts, mis sobib sea-, vasika- ja linnulihaga.
· Juurselleril kasvab ümmargune, 5-10 cm-se läbimõõduga ,alumises osas sageli neljakandiline ja tugevasti harunev juurvili.Sellerikoor on krobeline ja koore värvus on pruunikas või kollakasvalge,sisu võrdlemisi pehme. · Maitse on tugev ja tooniandev. · Selleri juured pesta kõva harjaga voolava veel all ja koorida. Kooritud sellerid muutuvad õhuhapniku toimel pruuniks. · Selleri kasutamisvõimalused toiduvalmistamisel on mitmekülgsed, peamiselt kasutatakse liha-ja kalatoitude maitsestamiseks.Selleri juurviljast saab valmistada mitmesuguseid maitsvaid toite. Asendamatu komponent köögiviljasalatites, kui maitseb ka omaette salatina nii keedetud kui ka toorelt. Kikerhernes e. Nuut e. Põishernes · inglise k: chickpea või garbanzo bean · soome k: kikherne või kahviherne Taga- Kaukaasias, Vahemeremaadel ja Kesk-Aasias kasvatatav vanakultuutaim väga valgu- (16- 30%) ja rasvarikaste (4-7%) seemnetega.
ja Tunise majad. Tänavaid ääristavad suveniiri- ja parfüümikaupmeeste poekesed. Kohvikus tundub aeg olevat peatunud. Tabarka on vaikne piirilinn Tabarka on vaikne ja unine väikelinn Tuneesia läänepiiril. Piiripunkt Alzheeriaga on tühi, ainult mõned autod piiri ületamas. Linnas endas valitseb mõnus õhkkond. Mehed istuvad kohvikutes, joovad kohvi või teed ja tõmbavad vesipiipu. Naisi pole kohvikutes näha. Sadamas on mitu restorani ja kalatoitude valik neis on rikkalik. Vahemere lääneosas kala veel on, kõike pole jõutud lõpuni välja püüda. Linnast väljas on golfiklubi väljakutega ja suured hotellid. Tabarkas on ka korgitehas, mis toodab veinipudelite korke. Korgitammesid kasvab linna lähedal rohkesti. Bizerte: kaunis kui postkaart Bizerte vana sadam on natuke lagunenud, aga muidu kaunis kui postkaart. Sadama kõrval asub vana linnus, kuhu pääseb vaid ühe värava kaudu. Linnuse tänavatel mängivad lapsed ja
külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. o Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. o Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Rosmariin o On aromaatsete lehtedega maitsetaim, tarvitatakse kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. o Maitseainena tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti. o Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele o Päritolu: Vahemeremaadelt o Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. o Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. o
Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. PEAMISED TOIDUAINED. Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“
Third level meeldivalt aromaatne, vürtsika maitsega, Fourth level meenutab kamprit. Maitseainena Fifth level tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti. Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele. Kasutatud materjal http://toidutare.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia_k%C3%B6%C3%B6k http://www.hot.ee/nadka/profile/itaalia.html
Rosmariin ladina k:[ Rosmarinus officinalis L. ] Päritolu: Vahemeremaadelt Rosmariin on kuni pooleteise meetri kõrgune huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas poolpõõsas. Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas. Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Kasutatakse tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Salvei Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus Cur
mõnel liigil õhem, teisel paksem. Pähkel on kollakas ning seda katab õhuke pruun kest. Fundukk Kujult sarnaneb metspähklile Maiustusena, kommides; Energeetiline väärtus: Suureviljaline salatite,liha- ja kalatoitude 680kCal 100g kohta. sarapuupähkel. Abistab maitsestamiseks E-vitamiin,magneesium. maksa organismi toksiinide puhastamisel. India pähkel e akazuu Neerukujuline nakar. India pähklit kasutatakse Energeetiline väärtus: Nagu nimigi ütleb, on
Varvuseta, terava lohnaga, veega peaaegu samasuguse tihedusega, hugroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel ohu juurdepaasuta ja alkoholi kaaritamisel. Toostuslikult toodetakse etaanhapet: butaani oksudatsioonil ja etanaali kataluutilisel oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja koogiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu naiteks atsetooni valmistamiseks. Tuntumate esinedajad (akroleiin, piimhape, sidrunhape,viinhape, bensoehape) leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1) Akroleiin - Kergesti lenduv vedelik ning vaga tugev silmi ja nina
* Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. * Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. * Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. * Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. * Magustoit * Puuvili * Kohv Nagu näha, on prantsuse toidusedel veidi erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta. Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud (tuuletasku) taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. Võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega tarvitatakse Prantsusmaal vähem piima ja piimasaadusi. Erandiks on juustud. Juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. Juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. Kasutatakse palju kitsepiimajuustu.
jagada üldisi näpunäiteid. Kodune vahuvein, kuiv õunasampanja aperitiiviks (söögiisu tekitajaks), salati ja eelroogade kõrvale, aga ka prae kõrvale. Heledad kuivad lauaveinid õuna-, valgesõstra-, rabarberi-, rohelise tikri, alõtsavein suupistete, kergete salatite, külmade kalalõikude juurde. Heledad poolkuivad lauaveinid õuna-, rabarberi-, valgesõstravein, roosad veinid nagu maasika-rabarberivein soojade kana- ja kalatoitude kõrvale, muude heledate kastmetega linnulihatoitude juurde. Punased poolkuivad veinid maasika-, vaarika-, tikri-, jõhvikavein, punase sõstra segud sealiha, eri kastmetega loomaliha, pardiprae kõrvale. Tugevamaitselised kuivad punased/tumedad veinid mustasõstra-, kirsi-, aroonia-, ploomi-, kree- gi-, aroonia-, pihlakavein seltskonnaveinina iseseisvalt nautimiseks, aga ka metsloomaprae ja tumedas kastmes loomaliha kõrvale.
kollakas roheline, lehtseller-roheline LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Petersell Lehtpetersell-siledad või Lehtpetersell - roheline Liha- ja kalatoitude ning juustu Lehtpetersell; juurpetersell maitsestamiseks, garneerimiseks. käharad lehed; Juurpetersell - kollakas- Juurpetersell- valge lühike,pikk- ja poolpikk juur. Spargel e harilik aspar Pikk vars Roheline vars , otsad Sparglist saab valmistada
ja ka rahakoti paksusest. Mõned lihtsad reeglid on aga olemas ja need aitavad valida toidu kõrvale veini. Kõige tähtsam on, et vein ja toit harmoneeruksid, samal ajal peaksid nad andma koos suurema elamuse kui kumbki omaette. . Valged veinid Valged veinid sobivad hästi aperatiiviks ja kergete suupistete kõrvale. Munaroogadega sobivad hästi kuivad ja poolkuivad vürtsikad valged veinid. Väga hästi läheb valge vein kokku mereandidega. Ka kalatoitude kõrvale sobivad erinevad valged veinid. Lisaks veel juurviljade, loomaliha (vasikaliha), sealiha ja linnuliha juurde. Roosad veinid sobivad aperatiiviks, kalaroogade, vasikaliha. Väga hästi sobivad rose- veinid linnulihaga kokku. 13 PAKENDAMINE Pudelite tüübid Veini sulgemine oli revolutsioon veinitootmises. Vein oli järsku muutunud värskelt joodavast kauasäilivaks ja pudelis laagerduvaks, mis muudab ta paremaks.
ei pritsiks ja kala paremini praeks, tuleb pann katta kummulikeeratud sõelaga. Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui kalatoitude juurde antakse ka köögivilja, seedib toit paremini. Kalaroogade valmistamisel tuleks tarvitada rikkalikult maitserohelist. Kalade lühiajaline säilitamine: Soojal ajal ei saa kala säilitada, kui ei ole külmutuskappi ega keldrit (jääkeldrit). Kalu saab väga lühikest aega säilitada külmkapis või puhtas jahedas ruumis. Külmkapis ei tohi samal ajal mingil juhul olla tugeva lõhnaga juustu ega muid piimatooteid. Kala ei tohi hoida nende toiduainete lähedal, mida kasutatakse
kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. · Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu, juurvilja, seene ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad lihasöömise aeg. Peamised toiduained ja nende kasutamine · Piim jatooted. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse
juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult eraldi roana ning ka garneeringuna kalatoitude juurde. Hispaanlased armastavad väga roogasid kalmaaridest ja krevettidest. Tuntumad hispaania toidud on paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga, see roog on igal korral erineva maitsega), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), mandlitega kreemisupp, küüslaugusupp, sobrasada (pikantne vorst), sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad), cocamallorquina (pitsasarnane suupiste), terves Hispaanias väga armastatav tortilla (omlett köögiviljade, juustu,
valmistamist jne.) (Toidutare 2012) 9 Kokkuvõte Prantsusmaa on kindlasti üks riik kuhu ma sooviksin minna, juba nende toitude pärast mida pakutakse, sest need tunduvad vägagi omapärased ning arvatavasti tehtud ka armastusest. Prantsuse köök on natukene erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Mulle meeldib see, et Prantsusmaal on kaks tähtsat söögikorda, mis sisaldavad palju erinevaid roogasi ning ka veinil on suur tähtsus söögi kõrval. Seda referaati tehes sain ma palju uusi teadmisi, sest ma pole Prantsusmaal käinud ega uurinud ka selle köögi kohta kui alles nüüd seda referaati koostades. Olen üllatunud, et prantsuse toitude valmistamisel toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säilivad maksimaalselt
kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Viljad on õhukese kollakas-rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C-vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist. Säilivad lühiajaliselt +10 C temperatuuril 90 % relatiivse õhuniiskuse juures. Tükeldatud viljad on hinnatud tordikaunistustus, samuti liha ja kalatoitude juures, kokteilide ja alkohoolsete jookide valmistamiseks. 2.8 MANGO Pärit Ida-Aasiast. Värvus võib varieeruda rohekas-kollasest kuni punane. Õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ning raskesti eemaldatav luuseeme. Sisaldab palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 46mg% ning rikkalikult provitamiini A. Tuntakse seedimist soodustava toime poolest
3 CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O Tööstuslikult toodetakse etaanhapet: 1) butaani oksüdatsioonil 2C4H10 + 5O2 (temperatuur, katalüsaatorid, rõhk) 4CH3COOH + 2H2O 2) etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil 2CH3CHO +O2 (temperatuur, katalüsaatorid) 2CH3COOH Etaanhape on igapäevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksüülhape. Teda kasutatakse toiduäädikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja köögiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, värvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu näiteks atsetooni valmistamiseks. Etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena. Etaanhappe sooli (etanaate) kasutatakse umbrohutõrje vahendite koostises, medistsiinis, tekstiilitööstuses kangaste töötlemisel ja värvimisel.
köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Neli aastaaega kevad, suvi, sügis, talv- väljenduvad selgesti ka Eestimaa toidulaual. Suviste-sügisete värskete toiduainete ja kergemate toitude kõrval on talevel ja kevadel toidulaual hoidised ja lihatoidud, traditsiooniliselt hapendatud kapsad ja seapraad. Siin süüakse ise ja pakutakse külalistelegi hooajalisi hõrgutisi- kevadel on rabarberi- kalatoitude aeg, suvel maasikate ja metsamarjade, sügisel seene- ja ulukitoitude aeg. Seega võib öelda, et Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost Meie maa on ajaloo tuultes mitmeid võõravallutajaid näinud
Viljad on õhukese kollakas- rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C-vitamiini. Neid eksporditakse oktoobrist kuni aprillini peamiselt Iisraelist ja Lõuna-Aafrikast. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist. Säilivad lühiajaliselt +10 C temperatuuril 90 % relatiivse õhuniiskuse juures. Tükeldatud viljad on hinnatud tordikaunistustus, samuti liha ja kalatoitude juures, kokteilide ja alkohoolsete jookide valmistamiseks . Lime Kodumaa on Luna-Aasia troopiline piirkond, eriti Malaisia. Tnapeval kasvatatakse Indias, Egiptuses, Sri Lankal, Keenias jt. Tavalisest sidrunist mahlasemad, aromaatsemad ja sageli seemneteta. Viljaliha on vga hapu, rikas kaaliumi-, kaltsiumi-, ja fosforihendite, aromaatsete lide ja C-vitamiini (30mg%) poolest. Silivad halvemini kui sidrunid. Sobivad eriti hsti liha, kala toitude juurde, salatite ja kokteilide koostisesse.
igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhaa ja värske kapsa supp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. 19 saj said vedelikuga soojad toidud ühise nimetuse supp. Koos ristiusu levikuga jagunes vene söögilaud kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaeg viiski rohkearvuliste seene, jahu, juurvilja ja kalatoitude tekkimiseni, kuna paastuajal ei tohtinud süüa piima ega liha toite, muna ja suhkrut, range paast keelas isegi kalasöömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad ehk lihasöömisaeg ehk lihavõtted. Vaatamata paljudele ühistele joontele on vene köögis selgesti tuntavad piirkondlikud erinevused. See on seletatav eelkõige looduslike tingimuste ja sellest tulenevate loomsete ja taimsete toitude erinevusega. Regionaalsed erinevused formeerusid ka naaberrahvaste mõjul
šokolaadi vastu, mis on palju tervislikum. Ketšup 8 Sõna ketjap pärineb arvatavasti malai keelest, kus see tähistab Sojast valmistatud maitseandjat. Tööstulikult toodedetud pikantne vürtsikaste. Tuntuim neist on tomatipüreest, maitseköögiviljadest ja Vürtsidest valmistatud tomatiketšup. Lisaks on veel palju erinevaid ketšupeid, näiteks seene-, pähkli- jm. ketšupeid. Kasutatakse salatite, Liha- ja Kalatoitude maitsestamiseks. Kõigepealt võttis ketšupi omaks Aasias hulgaliselt asumaid omav Suurbritannia, seejärel Põhja- Ameerika ning lõpuks ka mandri-Euroopa. Lugematuid variante omav ketšup on magushapu Tomatikaste, mis sisaldab lisaks tomatile alati kas Äädikat või sidrunimahla ja mingit magusainet. Teisteks üldtuntud lisanditeks on Sibul ja Küüslauk ning Must pipar. Ketšupiks on hakatud nimetama ka tomatiketšupiga samal põhimõttel
maitsetaim, mida kasutatakse nii köögis, kosmeetikas kui tervisetoodetes. Rosmariini nimi on tulnud ladina keelest, milles „marinus“ tähendab merd ja „ros“ kastet. 2 Kasutamine söögis: Aromaatsete lehtedega maitsetaim, tarvitatakse kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Rosmariin on meeldivalt aromaatne, vürtsika maitsega, meenutab kamprit. Maitseainena tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti. Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks, samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele. Eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse. Rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. Tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt. Värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Itaalias maitsestatakse makaronitoite, pitsat ja magustoiduna pakutavaid puuvilja salateid.
hiljem prantsuse kokanduse mõjud. Euroopa eeskujul võeti kasutusele pliit koos kõigi oma kastrulite, praepannide ja vahukulpidega. Vene toidulaud täienes võileibade, salatite, pasteetide ja puljongitega, laienes nende roogade sortiment, mida praeti pannil. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. Peamised toiduained Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. Maitsestamine Maitsestatakse vähe, veidi tilli, küüslauku, suhkrut, hapet (äädikat) ja veel veidi võid. Tuntumad rahvustoidud
Prantsuse toidud kannavad tihti päritolu maakohta, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime. Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduaineid ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. Salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. 9 4.2. Mood Mood on Prantsusmaal olnud oluline majandusharu juba 17. sajandist alates ning Haute couture (kõrgmood) sai alguse Pariisist 1860ndatel. Tänapäeval loetakse Pariisi koos Tokyo, Londoni ja New York'iga üheks maailma moepealinnadest. Seal asuvad ka paljude kuulsate moeloojate peakorterid. Juba 1644. aastal ilmus Prantsusmaal raamat "Les lois de la galanterie Francaise"
kesksuveks. Suuremate kahjustuste korral lõigatakse kogu taime kevadel tagasi. Annab isekülvi. Paljundamine seemnetega või juurepuhma jagamise teel. Saagi kogumine Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada värskelt toitudes. Talviseks varuks võiks terved varred vahetult enne õitsemist maha lõigata. Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena värsket ürti kasutatakse salatite, kastmete, liha- ja kalatoitude maitsestamiseks. Rasvased toidud seeduvad iisopi toimel kergemini. Ta sobib ka kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli; ta on asendamatu koostisosa ürdiliköörides Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Muud kasutusalad Iisopit kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhna- popurriide valmistamiseks.
kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Viljad on õhukese kollakas-rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C- vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist. Tükeldatud viljad on hinnatud tordikaunistustus, samuti liha ja kalatoitude juures, kokteilide ja alkohoolsete jookide valmistamiseks 11 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Pomelo Pärit Iisraelist ning on saadud pompelmuusi ja greibi ristamisel seega välimuselt meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline,
kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Viljad on õhukese kollakas-rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C- vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist. Tükeldatud viljad on hinnatud tordikaunistustus, samuti liha ja kalatoitude juures, kokteilide ja alkohoolsete jookide valmistamiseks 11 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Pomelo Pärit Iisraelist ning on saadud pompelmuusi ja greibi ristamisel seega välimuselt meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline,
peensooneline. Juur tavaliselt kollakasvalge, valkjaskollase lehti värskelt või kuni 20 cm pikk, 3–5 cm sisuga. Lehed rohelised, õied kuivatatult, lehed sobivad jämedune, koonilise või kollakasrohelised. ka külmutamiseks. poolkoonilise kujuga. Lehed Peterselli kasutatakse liha- kolmnurksed, alumised ja kalatoitude ning juustu kahelisulgjad, 3–4 lõhestunud maitsestamiseks, lehekesega. garneerimiseks, kuivatamiseks, sügavkülmutamiseks. 1.3 Kapsad
Suhteliselt palju on juttu veel mädarõikast, sinepist ja küüslaugust. (1) Õlle tegemisel läks vaja humalaid. Väikese osa humalavajadusest rahuldasid metshumalad. Toitude magusaks tegemisel kasutati keskajal peamiselt mett, sest suhkur oli luksuskaup, mille igapäevane tarvitamine käis isegi varakatel üle jõu. (1) 8 Oluline maitseaine keskajal oli äädikas, mida kasutati peamiselt liha- ja kalatoitude valmistamisel ning säilitamisel. Äädikal oli tähtis koht ka keskaja meditsiinis. (1) 2.5 Puuviljad Puuviljakasvatuste kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid. Algselt kasvatati küll ainult õunu ja pirne, ent juba 14. sajandil lisandusid neile kirsid ja küdooniad. Tallinna kirjalikesse allikatesse ilmnevad linnakodanike puuviljaaiad hiljemalt 15. sajandi algul. Vähemalt kasvatati õunu, samuti hapukirsse ning pirne, mille kasuks peaks kõnelema kohalike puuviljaveinide
tagavaks õigupoolest üsna askeetlikku eluviisi. Kirjas Menoikeusele vastustab Epikuros ise pahatahtlikku kriitikat oma kooli aadressil: “… kui me ütleme, et nauding on lõplik eesmärk, siis ei pea me sugugi silmas kõlvatuse või meelasuse naudinguid, nagu arvavad need, kes ei tunne meie õpetust või saavad sellest halvasti aru – ei, meie peame silmas keha kannatustest ja hinge ärevusest vabanemist. Mitte lõputud joomingud ja pidutsemised, mitte poiste ja naiste või kalatoitude ja muude küllusliku pidusöögi rõõmude nautimine ei tee meie elu meeldivaks, vaid üksnes kaine arutlus, mis uurib iga meie eelistuse ja vältimise põhjuseid ja peletab tühjad arvamused, mis külvavad hinge suurt ärevust.” (DL, 131-132). Elu, mis põhineb sellisele kainele arutlusele, nagu Epikuros seda ette kujutab, pole valdava enamiku inimeste silmis arvatavasti kuigivõrd nauditav elu. Nii on epikuurlaste üheks
kala paremini praeks, tuleb pann katta kummulikeeratud sõelaga. Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui kalatoitude juurde antakse ka köögivilja, seedib toit paremini. Kalaroogade valmistamisel tuleks tarvitada rikkalikult maitserohelist. Kalalõhna Kõrvaldamine Paljudele on kalalõhn talumatu. Seda võib pehmendada, kui puhastatud kalale riputada suhkrut. Kui suhkur on sisse tõmbunud, hõõrutakse kala äädikaveega. Kala ei lõhna praadimisel, kui praadimisõlisse panna mõni viil toorest kartulit. Kala ei lõhna ka siis, kui teda enne valmistamist
Palmisuhkur on rafineerimata toitaineterikas orgaaniline magusaine, mida saadakse kookospalmi puu õite nektarist. Sisaldab vähe fruktoosi, peamise osa moodustab sahharoos, vitamiine (C, ja B-rühma), mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, tsinki, rauda). Palmisuhkur on väga madala GI-ga (35) ning gluteenivaba. Madala sulamistemperatuuri ja väga kõrge põlemistemperatuuri? tõttu sobib kasutamiseks küpsetamisel. Sobib hästi kalatoitude soolase maitse tasakaalustamiseks. Samuti leiab kasutust vokiroogades. Palmisuhkur ei lahustu täielikult, mistõttu külmades jookides (näiteks smuutides) jääb osa suhkrust segunemata. Asendatakse valge suhkruga 1:1. 19 Stevia ehk suhkruleht Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks. Agaavisiirup
sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse tihti dekoratiivtaimena aedades. Õied on lillad, hästi lõhnavad ja asetsevad pikliku kobarana varre ladvas. Lehed ja varred on valkjad ja viltjad. Peamiselt kasvatatakse ravimtaimena.Lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui ka kuivatault salatite, köögivilja- ja kalatoitude ning vorstide maitsestamiseks. Kuivatatud lehtedest valmistatud teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina peamiselt suuõõne ja kurgu loputamiseks ning köhatee koostises. Lehtedest valmistatakse pulbrit, mida koos pärnapuusöe pulbriga kasutatakse hammaste puhastamise vahendina.Säilitatakse kuivatatult laialt tarvitatav maitsetaim. Salvei sobib salatite, pajaroogade, seene- ja makaronitoitude, pitsade, toorsalalatite, tomati-, herne- ja oaroogade, liha- ja kalaroogade maitsestamiseks
sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse tihti dekoratiivtaimena aedades. Õied on lillad, hästi lõhnavad ja asetsevad pikliku kobarana varre ladvas. Lehed ja varred on valkjad ja viltjad. Peamiselt kasvatatakse ravimtaimena.Lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui ka kuivatault salatite, köögivilja- ja kalatoitude ning vorstide maitsestamiseks. Kuivatatud lehtedest valmistatud teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina peamiselt suuõõne ja kurgu loputamiseks ning köhatee koostises. Lehtedest valmistatakse pulbrit, mida koos pärnapuusöe pulbriga kasutatakse hammaste puhastamise vahendina.Säilitatakse kuivatatult laialt tarvitatav maitsetaim. Salvei sobib salatite, pajaroogade, seene- ja makaronitoitude, pitsade, toorsalalatite, tomati-, herne- ja oaroogade, liha- ja kalaroogade maitsestamiseks
Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350-400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed.Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. KALANDUS. Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija. ENERGEETIKA. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel,
isekülvi. Saagi kogumine talviseks varuks võiks terved varred vahetult enne õitsemist maha lõigata. Vahetult enne õitsemist on aroom kõige tugevam. Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril, hiljem võib eraldada jämedad varreosad. Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada toitudeks värskelt. Õitsvaid võsusid võib kuivatada ja säilitada kindlalt suletud nõudes. Kasutamine maitsetaimena värsket ürti kasutatakse salatite, kastmete, liha- ja kalatoitude maitsestamiseks. Rasvased toidud seeduvad iisopi toimel kergemini. Ta sobib kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli, on asendamatu koostisosa ürdiliköörides. Ärge unustage iisopit liha marineerimisel ja grillimisel! Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Tugevdab magu, stimuleerib organismi üldist vastupanuvõimet. Muud kasutusalad kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhnapopurriide valmistamiseks
asetsemata seejuures otseses vees, siis säilib selles enim vitamiine ja mineraale. Nagu juba eelnevalt mainitud, on tooreste aedviljade söömine kõige kasulikum, kuid aurutamine on viis, mida kasutades läheb kõige vähem kasulikku kaotsi. Kasutades aurutamiseks ettenähtud aega, säilib muutumatuna nii aedvilja kuju kui värv, samuti on aurutatud aedviljad palju maitseküllasemad keedetud aedviljadest. Aurutatud aedviljad sobivad hästi nii liha- kui kalatoitude kõrvale. Eriti soovitatav on aurutada laste toitu, kuna kasvava organismi jaoks on piisava koguse vitamiinide ning mineraalide omastamine eriti oluline. Aurutada saab peale aedviljade nii riisi, liha, kala kui ka puuvilju. Enim levinud toiduvalmistusviis on keetmine. Keetmise juures on oluline mitte panna potti liialt palju vett, kuna keetes imendub toidust toitaineid vette, mille me hiljem kraanikausist alla kallame. Kehtib ka reegel, et mida kauem keeta, seda
õhtueineks. Juustude lisandiks serveeritakse puuvilju, köögivilju, salateid, küpsiseid, leivatooteid. Süüakse keskmiselt taldrikult, kasutatakse väikest nuga ja kahvlit. Võib kasutada ka ainult juustunuga. Juust eelroana: Serveeritakse juustuvarrastena. Lisandiks sobivad külmad kastmed. Söömisel kasutatakse keskmiset taldrikut, väikest nuga ja kahvlit. Kalatoitude serveerimine Serveeritakse 65º C juures kas portsjonitena koos lisanditega või vaagnatel, marmiitides. Vaagnates ja marmiitides serveerimisel antakse lisandid eraldi vaagnatel ja kaussides, juures tõstmisvahendid. Praetud, röstitud, grillitud ja küpsetatud kalad. Serveeritakse sooja või külma suupistena või pearoana 65º C juures koos sobivate lisanditega. Suitsutatud kalad. Serveeritakse sooja või külma suupistena või pearoana. 5
rassolnik, seejärel seljanka. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistati toitu savi või malmpottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järkjärgult. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu, juurvilja, seene ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad lihasöömise aeg. Peamised toiduained : Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. Piim jatooted. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta"
annaabi.ee 
