Ürdid (0)

Ürdid
Tutvustus
o
Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit
taimede rohtsetest osadest.
o
Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab
soola kasutamise vajadust.
o
Ürdid sisaldavad rohkesti vitamiine, eeterlikke
õlisid, glükosiide ning mitmeid park- ja
mõruaineid. Seetõttu tõstavad ürdid organismi
toonust, soodustavad seedimist ja vedeliku
eritumist, kiirendavad ainevahetust ning
mõjuvad soodsalt närvisüsteemile.
o
Maitsetaimi ja muid maitseandjaid võiks tavapärase kuivatamise asemel säilitada
õlis või äädikas.
Ajalugu
o
Ajaloo hämarusse jäänud aegadel pruugiti ürte
haiguste ravimiseks, halbade lõhnade
eemaldamiseks ning surnukehade
balsameerimiseks. Hiljem õpiti ürtidega roogi ja
jooke maitsestama ning ka nende säilivust
parandama.
o
Ürtidest pruulitud nõiajookide abil on püütud
armastust äratada kui ka vihavaenlasele kahju
tekitada.
Poes rukola, maakeeli põld-võõrkapsas:
o
Rukola on ajast aega tuntud maitsetaim, mida on loodusest korjatud nii toitude
maitsestamiseks kui ka loodusravimina kasutatud juba aastatuhandeid.
o
Rukola pärineb Vahemere-äärsetelt aladelt, ent on peamiselt inimeste vahendusel
levinud Põhja-Aafrikasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Juhusliku tulnuktaimena
kasvab põld-võõrkapsas ka Eestis: esimest korda leiti 1957. aastal Valgast.
o
Põld-võõrkapsas kasvab looduses tavaliselt mõnekümne sentimeetri
pikkuseks, pottides eelistatakse lühivarrelisi sorte.
o
Kõige rohkem kasutatakse maitsestamiseks rukola lehti.
o
Taime lehed sobivad mitmesugustesse taimesalatitesse riisi- ja
pastaroogadesse, munatoitude kõrvale, suppidesse, taimehautistesse,
seeneroogadesse ning erisugustesse kastmetesse.
o Värskelt rukolalehed eriti
kaua ei säili, seetõttu
tuleks suurema koguse
korral need kas kuivatada
või panna sügavkülma.
Basiilik
o Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on
külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka
Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda. Kasvab
ja õitseb ka meie avamaa peenardel.
o Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena.
o Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt
igapäeva vajadusteks lehti näpistada.
o
Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse või
sügavkülmutatakse.
o
Basiilik aitab reumahaiguse ja loiu ainevahetuse vastu , samuti ka
külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi.
o
Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset.
o
Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka
kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid.
Rosmariin
o
On aromaatsete lehtedega maitsetaim, tarvitatakse kala- ja lihatoitude
maitsestamiseks.
o
Maitseainena tarvitatakse enne õitsemist kogutud lehti.
o
Rosmariin sobib tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks,
samuti võib rosmariini lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud
või grillitud toitudele
o
Päritolu: Vahemeremaadelt
o
Kasvatatakse Väike - Aasias, Taga - Kaukasias, Krimmis, Floridas.
o
Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5
cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind
valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised.
o
Rohkesti kasutatakse Kreekas, Itaalias, Saksamaal,Skandinaaviamaades ja USA-s.
Retseptid
Tomatikaste tüümianiga:
Tomatikastet tüümianiga serveeri soojalt koos lihaga.
2 portsjonit
Kogus Koostis- ja maitseained
0.5 tk hakitud sibul
0.5 sl või
1 dl purustatud tomatid
0.25 tl Tüümian
0.5 tl sool
0.13 tl suhkur
1 tl kartulijahu või kastmepaksendaja
Sulata pannil või ja pruunista selles sibul. Lisa purustatud tomat,
maitsesta tüümiani, soola ja suhkruga. Keeda madalal kuumusel 2-3
minutit ning paksenda kastmepaksendajaga. Serveeri soojalt koos
lihaga.
Lihapallid ürtide ja tomatiga
Kreemises kastmes lihapallid maitsevad hästi ka järgmisel päeval ülessoojendatult. Ürte
võid nii pallidesse kui kastmesse lisada ohtralt.
Kogus Koostis- ja maitseained
450 g Seguhakkliha
2 tk Tomat
3 viilu Sepik
1 tk väike sibul
1 küüs Küüslauk
1 tk Munakollane
0.5 dl Petersellilehed (hakitud)
0.5 dl Basiilik (värske, hakitud)
2 dl Hapukoor
0.5 dl Piim
1 sl Õli praadimiseks
sool, must pipar
Poolita tomatid, eemalda seemned ja haki viljaliha. Purusta sepik köögikombainis ning sega
liha hulka koos hakitud sibula, tomatite, purustatud küüslaugu, poole koguse hakitud
maitserohelise ja munakollasega. Maitsesta soola-pipraga. Vormi märgade käte vahel
pallikesed ning prae need igast küljest õlis pruuniks (selleks kulub 12­15 minutit). Sega
ülejäänud hakitud petersell ja basiilik hapukoore ja piimaga, maitsesta soola-pipraga. Vala
kaste lihapallidele ning lase läbi kuumeneda.
Soe pasta ja fetajuustusalat ürtidega
Võrratu kerge salat. Fetajuustust moodustub kuumale pastale meeldiv
juustune kaste
4 portsjonit:
Kogus Koostis- ja maitseained
300 g Fusilli
300 g Kirsstomatid
200 g suitsusink
2 suurt peotäit meelepärast salatit (rukola, värske spinat vms)
300 g Feta juust
0.5 dl rebitud basiilik või muid ürte
Keeda pasta rohkes soolaga maitsestatud vees. Poolita kirsstomatid ja
lõika sink kuubikuteks. Rebi pestud salat väiksemateks tükkideks lõika
fetajuust kuubikuteks. Nõruta pasta ning sega tomatite, salati, ürtide,
singi ja fetajuustuga.
Serveeri kohe.
Täname kuulamast!