Eesti loomastik (1)

Eesti Loomastik
Üldiselt
Loomade tähtsamad elupaigad on mets,
avamaastik ja veekogud.
Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on
rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu.
Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui
maapinnal.
Loomariik
Loomariigi võib jagada kaheks suureks
rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks.
Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki
selgroogseid.
Selgroogsed loomad asustavad kõiki
elukeskkondi.
Eesti loomad
Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist
putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi.
Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide
rühma:
kalad
kahepaiksed
roomajad
linnud
imetajad
Imetajad
Imetajad elavad kõigis elukeskkondades:
metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall
ning inimasulates.
Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka
Eestis kõige rohkem pisiimetajaid.
Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi
täpselt määratleda.
Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised.
Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja
tuntumad neist on karu, ilves, metssiga, põder,
karihiired jne.
Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja
rebane, siseveekogude ääres elavad kobras,
naarits, saarmas ja mink.
Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende
olulisest rollist enamikus ökosüsteemides.
Imetajad on esindatud tarbijatena pea kõigis
toiduahelates.
Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute
arvukust.
Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks
kiskjalistele.
Viimased hävitavad
eelkõige haigeid ning
vähemelujõulisi
isendeid.
Mink
Linnud
Linnud on esimesed elusolendid, kes saabusid
Eesti alale.
Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee.
Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti
rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid
aule, sinikaelparte, valgepõsklaglesid ja
rabahanesid.
Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui
ka inimtühjades rabades, nii lagedal
mererannikul kui ka tihedas põlismetsas.
Lindude elupaigad on mitmekesised:
puistulinnud ­ metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu;
veekogudel ja nende kallastel elavad ­ kurvitsalised,
partlased;
avamaastikul pesitsejad ­ kiivitaja, koovitajad,
rukkirääk, lõokesed;
inimasulas ja mujal ­ kodutuvi, kuldnokk jne.
Linnud väga olulised nii Eesti maastike kui kogu
ümbritseva keskkonna mitmekesistajad.
Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid
hävitades põllu ja metsamajandusele otsest kasu.
Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud
peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa.
Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et
jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna
seisundit.
Eesti linnustik on pidevas muutumises.
Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob.
See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja
toitumispaikade vähenemisega tänu
inimtegevusele.
Kalad
Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii
siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki
siseveekogudes.
Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja
lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig.
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste
suur hulk.
Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi,
peipsi tint ja haug.
Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes
juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei
esine.
Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik
on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks
on ahven.
Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti
kalastikku põhiliselt inimtegevus.
Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka
enamiku kalaliikide arvukus pidevalt
vähenenud.
Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede
kõrge reostusaste.
Järvede liigtoiteliseks muutumine kahandab
oluliselt kalapopulatsioone.
Samuti suureneb sellistes veekogudes
kalaparasiitide hulk.
Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse
kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid).
Rääbis
Lest
Siig
Kahepaiksed
Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on rohukonn.
Üle kogu Eesti on levinud harivesilik ja esinevad
veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn.
Eestis on kahepaiksete levikuks üsna soodsad
tingimused.
See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete
paikade rohkusest.
Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja
nälkjaid.
Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate
ökosüsteemide aine ja energiaringes.
Eestis on kõik 11
kahepaikseliiki
looduskaitse all.
Mudakonn
Roomajad
Eestis on kahte liiki madusid ning kolm
sisalikuliiki.
Nastik
Roomajad on
üpris varjulise
eluviisiga loomad.
Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja
heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning
raiesmike asukas.
Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega
jahti, paaritub ja poegib.
Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee
vahetus läheduses.
Nastikul on kombeks paigutada oma munad kas
sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma.
Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises
kuivas maastikus: maanteede ja raudteede
pervedel, teeradade läheduses.
Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja
on küllaltki varjatud eluviisiga.
Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või
mitmesugustes urgudes.
Kõiki loomaliike ohustavad peamiselt:
metsamajandus,
veekogude reostamine,
põllumajandus,
küttimine.