Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Grupitöö (0)

1 Hindamata
Punktid

LAAGER
Grupitöö
Juhendaja :
Kuressaare 2010

  • Sisukord


    Sisukord 2
    Sissejuhatus 3
    Esimene päev 4
    Teine päev 5
    Kolmas päev 6
    Kokkuvõte 7
    Pildid 8
    Finantsid 10
    Eelarve 11
    Kasutatud materjal 13

    Sissejuhatus


    Valisime teemaks "Laager" kuna hakkas huvitama teadmine, et palju selline üritus võiks umbkaudselt maksma minna ja mida vägevat seal korda saata võiks. Niisiis räägimegi referaadis täpsemalt kolmel päeval laagris toimuvatest sündmustest, ning arvutame ka välja kulud. Laagris olijateks on kaks neljaliikmelist perekonda, kes lähevad koos laagrisse pereemade soovil. Nimelt olid nad lapsepõlves parimad sõbrannad, ning otsustasid üle pika aja kokku saada ja lootsid ka, et nende perekonnad tutvuksid omavahel.
  • Esimene päev


    Lõpuks on käes neljapäeva 23. juuli hommik, kui kaks neljaliikmelist Kuressaarest pärit pere (isa, ema, poeg ja tütar) hakkavad lõpuks sõitma kaua aega tagasi planeeritud laagrisse Viljandi lähedale Võrtsjärve äärde Vanasauna puhkemaja lähistele. Vanasauna puhkemaja asub iidses Valma külas, mis on teadaolevalt üks vanemaid asulakohti Eestis (3). Kohe seal kõrval olev Võrtsjärv on Eestis suuruselt teine veekogu ja suurim siseveekogu, ning on olnud läbi aegade kalarikas . Sealt on püütud 36 kalaliiki. Peale kalastamise hindavad inimesed ka Valmat kui kaasaegset suvitusküla. Tegemata ei tohiks jääda suplus , paadisõit ning mõnus jalutus kohalikus metsas. 23. juuli oli valitud just sellepärast, et saaks vahepeal teha ka kõrvalepõike Viljandisse, kus toimub Viljandi Pärimusmuusika festival ehk Viljandi Folk.
    Nüüd, kui kotid pakitud, magamiskotid ning telk autosse pandud võis oodata ainult kokkulepitud kellaaega. Perekonnad pidid kokkusaama kell 10.00 Auriga parklas , ning hakkama sealt koos edasi sõitma. Rimist osteti veel viimased söögid ja joogid ning asuti teele, sest praamipiletid olid broneeritud kella 12-ks. Kui praamilt maha sõideti oli sihtpunktini jäänud umbes 200 kilomeetrit.
    Need kilomeetrid jäid seljataha umbkaudselt kolme tunniga, kuna tehti ka peatusi. Vahepeal käidi ka Pärnus Kaubamajakas, kust osteti kaasa sööki ja jooki , ning igale ühele kokkupandav tool , sest maas ei kannata ka koguaeg istuda.
    Sihtpunkti, ehk Vanasauna puhkemaja telkimisplatsile jõudes otsiti vee äärest kõige ideaalsemat kohta, kuid see ei kujunenud raskeks. Paarkümmend sammu ja leitigi just see õige, millelt avanes ideaalne vaade vee suunas. Seejärel pandi üles telgid ning moodustati endale mugavad magamisasemed, et hiljem ei peaks sellega tegelema. Kui magamiskohad olid olemas toodi metsast küttepuud, et saaks süüdata lõkke, ning selle ümber mõnusalt vahukomme küpsetada ning juttu puhuda ja omavahel täpsemalt tutvuda. Kommid söödud ja jutud räägitud, hakati magama sättima ning jäädi huviga homset päeva ootama.
  • Teine päev


    Hommikul ärgati Võrtsjärvest kala püüdvate lindude valju kisa tõttu. Kohe mindi värskendavasse vette ujuma ning seejärel võileibu sööma, mille pereemad usinasti valmistasid. Peale söömist nauditi vee ääres suverõõme: võeti päikest, mängiti lendava taldriku ja palliga ning supeldi.
    Peale lõunat mindi ettevõttesse nimega Paadilaenutus OÜ, kust loodeti rentida paat ja kalavarustus. Firma põhitegevusalaks on sõude-, mootorpaatide, paadiveohaagiste ja kalavarustuse rent. Asukoht Emajõe ääres ja Alam-Pedja Looduskaitseala piiril loob suurepärased võimalused loodusesõpradele saada osa Euroopa ainulaadsemast piirkonnast , mis on üheks suurimaks lindude läbirände alaks mandri-Eestis. Põhiliseks liikumisvahendiks alal on paat. Rikkalik kalastik võimaldab tegeleda kalapüügiga, ning kalata jääda on väga keeruline (2). Niisiis otsustati firmast rentida kaks Kasse paati 24-ks tunniks ilma mootoriteta, kuna aerutada ja nautida ilusat ilma tundus sel hetkel mõistlik, plaan ei olnud nagunii kuskile kaugele rändama minna, vaid lihtsalt kala püüda ja päikesepaistelist suve nautida. Veel renditi binokkel, et saaks erinevaid linde uurida, 4 lihtsat käsiõnge ja kaks spinninguga õnge ning kahv (juhuks kui peaks suuurema kala saama, mille paati sikutamine võib põhjustada raskusi). Enne teele asumist oli vaja kaevata ka veel vihmausse, mis tuli panna konksu otsa ahvenale söödaks. Kui ussid olid kaevatud võisid perekonnad asuda teele. Sõit hakkas pihta Emajõe äärest, ning eesmärgiks oli suubuda Võrtjärve, kust rahulikult kala püüda. Kohale jõudes oldi enda peale vihased , et ei otsustatud mootorite kasuks, kuna tee tundus ikka väga pikk ja raske. Kuid sellegi poolest pandi konksudele ussid otsa, ning hakati ussi leotama, ehk visati konksud vette. Nüüd ei jäänud muud üle kui ainult oodata ja kaaslastega juttu rääkida. Ei läinudki kaua mõõda kui saadi juba kätte esimene ahven. Kala ei olnudki küll suur aga kotti läks ta sellegi poolest. Pereisad loopisid seal samas ka lanti, lootuseks oli saada mõni korralik haug , mida õhtul saaks grillida. Ei pandudki tähele, kui kiiresti aeg lendas , ning otsustati tagasi paadilaenutusse minna. Saagiks oli kolmteist ahvenat ja kaks haugi .
    Tagasi Vanasauna Puhkemaja telkimisplatsile jõudes oldi küll väsinud, kuid sellegi poolest mindi sauna, ning visati üks korralik leil. Saunast tulles hüpati hoogsalt lähedal olevasse Võrtsjärve, ning seejärel mindi pesema. Esimesed pesust tulijad tegid üles lõkke, ning hakkasid äsja pereemade poolt puhastatud , maitsestatud, ning vooliumi sisse mätsitud hauge grillima. Kui kala oli grillitud , istusid kõik juba lõkke ümber, ning ootasid, et saaks maitsta paar tundi tagasi püütud Võrtsjärve haugi. Rõõmsalt söödi kala, vaadati päikese loojangut, meenutati päeva seiklusi, ning arutati homse päeva sisu. Kui kala oli söödud, päike loojunud, mindi magama, et puhkaks välja homseks Viljandi Folgiks ning tagasisõiduks Kuressaarde.
  • Kolmas päev


    Üles ärgates oli ilm nagu ka eelmistel päevadel, ehk nagu suvel ikka: päike paistis , tuult ei olnud ja soojakraade oli peaaegu kolmkümmend. Käidi ujumas, pesemas ja söödi. Äkitselt saadi teada võimalusest rentida kaheksa kohalist kaatrit koos juhiga, ning sellist võimalust otsustati mitte käest lasta. Kaatri sõit Võrtsjärvel oli väga lahe ja põnev kogemus, ning sellega jäädi rahule.
    Juba ammu oli planeeritud ühtlasi tagasi Kuressaarde sõites külastada ka Viljandis toimuvat Viljandi folki, ning see jäi siis viimase päeva eesmärgiks. Viljandi folk on iga aasta juulis lossimägedes ja südalinnas peetav pärimusmuusika festival, mille eesmark on 1990. aastate algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendamine. See mõtteviis väärtustab tavasid, pärimust ja paikkondlikku identiteeti, püüdes aasta-sadade ja -tuhandete vältel kogunenud vaimseid väärtusi kohandada kaasaegse elukorraldusega – ikka selleks, et traditsioonid elaksid ja seeläbi tugevneks meie rahva eripära. Kui telgid ja teised asjad olid kokku pakitud asuti teele.
    Viljandisse jõudes võttis neid vastu hullumeelne liiklus , kuid sellegi poolest jõuti üsna kiiresti lossimägedeni, kuna Viljandi on ju nii väike linn. Käimas oli Viljandi Pärimusmuusika felstivali viimane päev, ning kõige rohkem kutsusid publikut kuulama vene ansambel Otava yo ning eesti kollektiivid Zetod ja Svjata Vatra . Pileti hind oli küll kõrge, aga sellegipoolest asusid nemadki kuulama Svjata Vatra nimelist kollektiivi. Kui see sai läbi kõnniti veel natuke aega Lossimägedes, kaasaarvatud ka üle ripp-silla, mis oli väga põnev, ning seejärel hakati sõitma tagasi koju Kuressaarde. Peale praami pealt maha tulemist nägid nad tee ääres suurt silti „ Muhu Jaanalinnu Farm “, ning laste soovil läksid nad ja külastasid ka seda. Tegemist oli siis Muhu saarel, Nautse külas asuva Laasu taluga, kus hakkasid kuldses keskeas olev abielupaar jaanalinde pidama 1999. aasta sügisel eelkõige maitsva punase liha ja tugeva ning hinnalise naha pärast. Peale jaanalindude kasvatatavad nad veel emusid ja nandusid – teisi lennuvõimetuid linde, kellel on samuti maitsev punane liha ja väärtuslik rasv, mida kasutatakse nii kosmeetikatoodete valmistamisel, kui ka söögitegemisel. Veel kasvatatakse kängurusid ja ponisid, kuna need on Helena ja Elmet Eriku (omanike) lemmikloomad (6). Lapsed olid hämmingus, kui said maailma kõige suuremat lindu käe pealt sööta, ning ega täiskasvanudki mõistnud, kuidas linnu muna saab nii tugev olla, et inimene seisab selle peal. Igatahes osteti farmipoest linnu sulgi, mis jätab korda saadetud külastusest kasvõi mingi mälestuse. Koju Kuressaarde jõudes ja lahku minnes oli hea tunne, kuna sai uusi tutvusi, elamusi ja mälestusi.
  • Kokkuvõte


    Seoses grupitöö tegemisega saime teada, et selline ettevõtmine on väga kulukas ja väsitav, kuid samas avastab palju uusi kohti, ning saab uusi teadmisi.



    Pildid


    Jaanalinnud (6)
    Kängurud (6)
    Viljandi Pärimusmuusika festival (5)
    Paadilaenutus (2)
  • Finantsid


    Finantsideks olid perepeade paari kuu jooksul kõrvale pandud summad, mis olidki mõeldud ja ettenähtud selleks ürituseks.
  • Eelarve


    Koht
    Planeeritud
    Tegelik 
    Ruumide rent
    200,00 kr
    200,00 kr
    Kohapealne personal
    kr 0,00
    kr 0,00
    Seadmed
    kr 0,00
    kr 0,00
    Lauad ja toolid
    0,00 kr
    0,00 kr
    Kokku
    200,00 kr
    200,00 kr
    Kaunistused
     
     
    Lilled
    kr 0,00
    kr 0,00
    Küünlad
    kr 0,00
    kr 0,00
    Valgustus
    kr 0,00
    kr 0,00
    Õhupallid
    kr 0,00
    kr 0,00
    Paberkaunistused
    kr 0,00
    kr 0,00
    Kokku
    kr 0,00
    kr 0,00
    Reklaam
     
     
    Graafika
    kr 0,00
    kr 0,00
    Fotod/ printimine
    kr 0,00
    kr 0,00
    Postitamine
    kr 0,00
    kr 0,00
    Kokku
    kr 0,00
    kr 0,00
    Erinevat
     
     
    Telefon
    kr 150,00
    kr 100,00
    Transport
    kr 3 500,00
    kr 3 100,00
    Kirjaplangid
    kr 0,00
    kr 0,00
    Faksiteenused
    kr 0,00
    kr 0,00
    Kokku
    kr 3 650,00
    kr 3 200,00
    Suupisted
     
     
    Toit
    kr 1 500,00
    kr 1 750,00
    Joogid
    kr 500,00
    kr 300,00
    Laudlinad
    kr 0,00
    kr 0,00
    Personali tasu
    kr 0,00
    kr 0,00
    Kokku
    kr 2 000,00
    kr 2 050,00
    Kava
     
     
    Esinejad
    kr 0,00
    kr 0,00
    Kõnelejad
    kr 0,00
    kr 0,00
    Reisikulud
    kr 0,00
    kr 0,00
    Hotell
    kr 0,00
    kr 0,00
    Muu
    kr 2 400,00
    kr 2 400,00
    Kokku
    kr 2 400,00
    kr 2 400,00
    Auhinnad
     
     
    Paelad/tahvlid/trofeed
    kr 0,00
    kr 0,00
    Kingitused
    kr 0,00
    kr 0,00
    Kokku
    kr 0,00
    kr 0,00
    Kulud kokku: planeeritud tegelik
    8250,00kr 7850,00kr

    Kasutatud materjal


  • http://www.folk.ee/festival/et/Uudised/Uudised
  • http://www.paadirent.ee/hinnakiri.html
  • http://www.vanasauna.ee/
  • http://www.folk.ee/festival/et/XVIII-Viljandi-parimusmuusika-festival/Festivalist
  • http://www.folk.ee/festival/et/Pildid-2010
  • http://www.jaanalind.ee/laasu-talu/
  • Vasakule Paremale
    Grupitöö #1 Grupitöö #2 Grupitöö #3 Grupitöö #4 Grupitöö #5 Grupitöö #6 Grupitöö #7 Grupitöö #8 Grupitöö #9 Grupitöö #10 Grupitöö #11 Grupitöö #12 Grupitöö #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hardi Kiviselg Õppematerjali autor
    Töös on kirjeldatud kahe erineva pere tutvumislaagrit (fantaasia). Mis tehti, kus käidi jne.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Vana-Kreeka
    52
    doc

    Vana-Kreeka

    KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se

    Ajalugu
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    176
    pdf

    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

    Ajalugu
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    88
    rtf

    Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    10nda klassi ajaloo konspekt
    60
    rtf

    10nda klassi ajaloo konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
    56
    pdf

    “NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

    Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike

    Ühiskond
    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
    41
    doc

    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

    Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

    Kunstiajalugu
    Rumeenia
    34
    doc

    Rumeenia

    borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra

    Geograafia
    Akadeemilise sõudmise üldised alused
    248
    pdf

    Akadeemilise sõudmise üldised alused

    AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

    Sport




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun