''Lamav figuur'' Henry Moore (Henri Muur) pärit Inglismaalt ''Georg Lurich'' Amadus Adamson (Amadus Adamson) pärit Eestist ''Odakandja'' Polykleitos (Polüükleitos) pärit VanaKreekast ''Mona Lisa'' Leonardo da Vinci (Leonardo da Vintsi) pärit Itaaliast ''Poiss punastes pükstes'' Kaarel Liimand (Kaarel Liimand) pärit Eestist ''Tants'' Henri Matisse (Anrii Matiss) pärit Prantsusmaalt ''Tsirkus'' Jüri Arrak (Jüri Arrak) pärit Eestist ''Akrobaadid'' Pablo Picasso (Pablo Pikasso) pärit Prantsusmaalt ''Suur armunud lind'' Niki de St Phalle (Niki the Saint Phaell) pärit Prantsusmaalt
3 KUNSTNIKKU TÜÜPI ESIMEST TÜÜPI KUNSTNIKUD SILMARÕÕMU-MAALIJAD (KARIN LUTS, KARL PÄRSIMÄGI, JAAN GRÜNBERG, KRISTJA TEDER) SEOTUD PARIISI KUSTI JA SEALSE VÄRVIMAITSEGA TALUTUBA SOEMÜÜRIGA (KARL PÄRSIMÄGI, 1935)) TEIST TÜÜPI KUNSTNIKUD MOTIIVIKS VAESEMA RAHVA ELU (ANDRUS JOHANI, NIKOLAI KUMMITS, KAAREL LIIMAND) KOLMAS RÜHM EESTILIKUD MAALID (EERIK HAAMER, JUHAN NÕMMIK, JOHANNES VÕERAHANSU) LÕKE (JOHANNES VÕERAHANSU, 1939) ARHITEKTUUR FUNKTSIONALISM OLEV SIINMAAEHITAS PÄRNUS ELEGANTSE RANNAHOTELLI EDGAR JOHAN KUUSIK JA ANTON SOANS KAVANDASID TALLINNAS KUNSTIHOONE TÄNAN KUULAMAST!
Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Mõne aja pärast asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Arkadio Laigo, Hando Mugasto ja Kaarel Liimand. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitusel vähemalt kord kahe aasta jooksul. Iseloomulikuks Pallase koolile oli tihe kontakt välismaade kunstiga. 1920ndate esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele Saksamaa kunstikeskustesse, edaspidi peamiselt Pariisi. Pallase kunstikooli hoone hävis Teises maailmasõjas.
27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv" 30. Konrad Mägi "Capri maastik" 31. Ado Vabbe "Kohvikus" 32. Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50. Eduard Viiralt "Jutlustaja" 51. Eduard Viiralt "Absindijoojad" 52. Eduard Viiralt "Berberi tüdruk kaameliga" 53. Eduard Viiralt "Viljandi maastik" 54
· ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi · foovide esindaja eesti kunstis · viimastel maalidel mustajuukseline modell juuditar? · Vangistati ja hukati koonduslaagris · ''Talutuba soemüüriga'' · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · teist tüüpi kunstnikud realistlikud maalikunstnikud · motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid realistlikult ja asjalikult · Andrus Johani ''Köögis'' · Kaarel Liimand ''Poiss punastes pükstes'' · kolmas rühm rahvuslikult meelestatud · kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive · tööteema, seotud idüllilisema maa-olustikuga · Eerik Haamer · kujutab kalureid · ''Pime'' vana mees rannas noorte lastega, kala käes · ''Evakueeritavad'' pruunikas-kollakas koloriit · Johannes Võerhansu kujutab rohkem taluinimesi · inimeste kujutamisel ei huvitanud ainult värvirõõm, vaid ka psühholoogilised probleemid
pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder Aleksander Vardi, Jaan Krüsanteemid Grünberg, Kristjan Teder 1937 Õli, lõuend. Teist tüüpi kunstnikud Valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult Andrus Johani, Nikolai Kummits ja Kaarel Liimand Andrus Johani. Saunaminejad 1932. Kriit, sangviin, süsi. Kolmas rühm Maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust Eerik Haamer, Juhan Nõmmik ja Johannes Võerahansu Johannes Võerahansu Landscape with geese.
elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. Esimest tüüpi kunstnike peaeesmärgiks oli pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942) Eesti üks rahvuslikule kunstielule alusepanijaid, suurte ja ambitsioonikate plaanidega, kes nägi eesti kultuuri aluspõhja kohaliku rahvakultuuri ja moodsa Euroopa kultuuri põimumises. Õppis Düsseldorfis, Münchenis ja Viinis. Kodumaal rajas oma joonistus- ja maalimiskursused
Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse
Arvatakse, et keskkonnaprobleemid jõuavad ühiskonna teadvusesse alles siis, kui on lahendatud teised ,,tõsisemad" probleemid: nagu nälg, haigused ja muud sellised sotsiaalsed probleemid. ÜRO arenguprogrammi UNDP järgi maksavad paljudes arengumaades elavad inimesed vee eest 5-10 korda kõrgemat hinda kui näiteks Londoni või New Yorgi elanikud. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. P. Anttila ,,GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID" 2. I. Liimand (Keskkonnaministeerium) ,,VÄIKE KESKKONNAKAITSE TEATMIK" 3. H. Kärblane ,,TAIMEDE TOITUMISE JA VÄETAMISE KÄSIRAAMAT" 4. noorteportaal NIP 5. MTÜ BIONEER koduleht 6. www. Arhipelaag.ee
,,Viljandi maastik" väljendab kunstniku armastust ja kiindumust oma kodumaa vastu. Pilt on meeleolult kurb ja sünge. Taevas on pilvine. Maastik paistab sügisene ja veidi tuuline. Pildi keskmes on suur ja võimas tamm. Tamm on Eesti rahvuspuu, mis sümboliseerib Eestimaa tugevust. Tamme all on väike tüdruk, kes on nagu jätaks kellegagi hüvasti. Tüdruk on noor ja pilti vaadates ei pruugigi kohe tüdrukut näha, kuna ta jääb suure tamme alla varju. Muuseumis meeldis mulle ka Kaarel Liimand´i õlimaal ,,Poiss punastes pükstes". Poiss maalil on noor, umbes 11.aastane. Ta toetub müüri vastu, seisab trepil. Poiss asub maali keskel. Poiss tundub olevat suhteliselt vaesest perekonnast pärit. Poisi ilme on ehmunud. Ta piilub eemale, järelikult seal eemal toimus midagi huvitavat. Poisil on jalas punased lotakad püksid. Seljas pruunikas kuub, üks käsi kuue taskus. Teises käes hoiab oma soni. Seljas on valge linane särk ning kaelas ripub valge sall
jaanuaril 1936. aastal. Aastast 1937 hakkas tegelema metallehistöö, keraamika, portselanmaali ja nahkehistööga. 1938. aastal taotlesid Ericu maalid moodsat lüürikat, olid pinnalised ning vormilt ja kontuuridelt ebamäärased, iseloomult rõõmsad. Viimased rahulikud tööaastad viitis mees Stockholmis. 1939. aasta maaliline maalide näitus Kunstihoones, tööd olid välja pannud Adamson.Eric, Aleksander Bergman, Jaan Grüünberg, Kaarel Liimand, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder. Pretensioossem oli sisiliselt küll Adamson-Ericu kolmikmaal ,,Leib ja kala" (,,Eesti rannik"), millist mõtet rõhutas ka vastav natüürmort laia maastiku vasakus nurgas. Just antud võte aitas tõsta antud maali kõrgemale ja sabloonilisest isamaalikust püüdlikkusest; tema paralleeliks oli vaade Harjumäele ja Niguliste kirikule kunstniku autoportreega all vasakus nurgas. Sellel ajal näis ta oma
Eesti Merekool Kala esmatöötlemine laevas referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord SISSEJUHATUS………………………………....………………………..............………….... ……3 KALA ESMATÖÖTLEMINE…………………......……………………….............. ……………......4 KALADE LAHKAMINE……………………………………………………………………............5 REHU-,JAHU,-LOOMASÖÖDAKALA……………………………......……..............
Eesti kunstis domineeris rahulik kunst, kujutati igapäevaseid motiive. Laias laastus jagatakse Eesti kunstnikud 3e suurde rühma. 1) Valisid väga eestilikud motiivid, külaelu, rannarahvaelu, näiteks Johannes Võerahansu ,,Lammaste pügamine" ja ,,Õuel" ning Erik Haamer ,,Põud", ,,40ndatel aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse
Lääne-Eesti puisniidud. Liikide hävimine Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest Kasutatud ja soovitatav kirjandus · Anttila, P. jt. (1996). Globaalsed keskkonnaprobleemid. · Liimand, I (Keskkonnaministeerium), (2001). Väike keskkonnakaitse teatmik · Kärblane, H., (1996). Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat.
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast
esteetilise programmi lähedust kinnitas grupinäitus 1939.aastal: Adamson-Eric (šedöövriteks õhulised virtuooslikud Kreeka-reisi pildid), Aleksander Vardi (annab edasi Pariisi bulvarite sumedat valgust), Jaan Grünberg (kasutas eriti küllastatud, tihti kontrastseid värvitoone ja saavutas parimaid tulemusi monotüüpiatehnikas), Kristjan Teder (lillemaal lemmikala), Kaarel Liimand (maalis hoogsate pintslitõmmetega ja jättis valgeid laike mõne puhta värvitooni sisse) ja Karl Pärsimägi (matkis otseselt Matisse`i puhtaid värve ja tasapinnalist dekoratiivsust. Saksamaa eeskuju hakkas tasahilju vähenema ja kunstnike mekaks ja unistuste maaks sai Pariis. 30. a. kunst rahunes ja kujutati lihtsaid igapäevaelu motiive. Oluline oli aga kunstniku originaalne käekiri. Alates 24.a. saavad kunstnike õppe ja tööreisid Pariisi reeglipärasteks
Eesti graafika suurkuju Eduard Viiralt, töötas peamiselt Pariisis. („Kabaree“, „Põrgu“), kõrbekaamelid ja berberi tüdrukud. Teised grrafikud, vanameister Kr. Raud, uued Mugasto, Laigo, Aino Bach. Eesti kunstile suur mõju Pallase koolkonnal, lisandus neile ka prantsuse kunsti mõju. Käisid end Pariisis täiendamas. Rõõmsameelne, värv ja vorm, ilma tagamõtteta. Rahulik olemisrõõm. Al. Vardi, Kr. Teder, Jaan Grünberg Konkreetne ja sotsiaalne aga Andrus Johan, Kaarel Liimand. Rannakülade vaated – Juhan Nõmmik, Richard Uutmaa. 30ndate lõpus loodi mitmeid monumentaalmaale. Taas süngemad noodid- Endel Kõks, Alfred Kongo. Muusika Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskused Tallinn (Artur Kapp) ja Tartu (Heino Eller) 1919 Tallinnasse konservatoorium, Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndad- mitmekülgne muusika. Ooperid (Artur Lemba, Evald Aav), sümfooniad (Artur Kapp, Juhan Aavik, Heino
Eesti Merekool Traalpüügil püügioperatsioonid referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS.............................................................
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6
Toimus nn realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. 30-ndatel domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904-1993). Noorematest kunstnikest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti maastiku ja maainimesed - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Juhan Nõmmik, Richard Sagrits, Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930. aastate kunstis silmapaistvaim Johannes Greenberg. Skulptuur ja graafika
Esimesel okupatsiooniaastal ei tehtud üksikasjalisi ettekirjutusi. Uue võimu ühe esimese ettevõtmise hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse.Seda oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks.Samas tahtsid seda paljud kunstnikud kuna Vabariigiajal seda ei õnnestunud luua.Moodustati Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond,mille esimeheks sai Juhan Nõmmik,aseesimeheks Viiralt,sekretäriks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand.1940 loodi ka Kunstnike Kooperatiiv-mis pidi aitama kunstnike eriti tarbekunstnike materjalidega varustamist. Tartu tähtsust rõhutati kunstiharidusega seoses.Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool-Eestis ainus kujutavate kunstnike ettevalmistuskool.Tallinnas lõpetati kujutava kunsti erialadele vastuvõtt,õppeasutusest sai Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. Esimene okupatsiooniaasta ei jätnud eesti kunstnike loomingusse silmatorkavaid jälgi.Tehti
· Elmar Kits alustas EV ajal, jätkas NSV ajal, peetakse ürgselt andekaks Eesti kunstnikuks. Interjöör, Rahva kogunemine Tartus · Evald Okas Mahtra Sõda, Varjatud looriga · Paul Purman Osad tööd impressionistlike sugemetega · Addo Vabbe kubistlike sugemetega · Peep Tare? · Arnold Akberg kubistlike sugemetega · Mart Laarman, Eduard Olev, Juhan Muks, Aleksander Mardi, Kristjan Teder, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase tegevus Tartus, asutati Tallinnasse kunstiinstituut, kogu kunstiharidus koondus Tallinnasse. 1960. Aastani viljeldi siin kohustuslikus korras sotsialismi,
annaabi.ee 
