kirjeldus. Temperatuurist oleneb ahvena kudemisperioodi saabumine. Mil vee soojus on 8 kraadi, on ahvenad võimelised kudema.Marjastaadium sõltub samuti temperatuurist,ulatudes 4...21 päevani. 5.Fotoperiodismi mõju Võivad moodustada suuri hõredaid parvi.Õhtueel hakkavad need veelgi hõrenema ja nälga kustutama.Päevapikkuse muutus mõjutab ahvena toitumiskorda 6.Kahanev populatsioon Ahvena populatsiooniarvukus sõltub väljapüügist,omakorda hoovustest,tuultest,püügivõimalus test ja kudemisperioodidest.Ahvena arvukus on vähenenud,kuna tugeva põlvkonna puudumine ja intensiivse püügi suurenemine. 7. 2.kaitsekategooria Arvukus väheneb. Leviku vähenemine ülekasutamise,elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel 8.Ökosüsteem Järv ,jõgi Elab mitmetes mage -ja riimveelistes veekogudes 9.Liigi arvukuse regulatsioon Troofiline tase reguleerib arvukust.Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatu olla.
Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kellel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada. Heas seisus kalavarude puhul on kulutused kalapüügile väiksemad ja saagid suuremad – seetõttu on suuremad ka kutseliste kalurite sissetulekud ning amatööridelgi on rohkem põhjust kalavetel käia. Kalavarude prognoosimine eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus. Kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile
(traalpüük) ja ranniku lähedasel alal kalalaevadega, mille kogupikkus on reeglina alla 12 meetri (rannapüük). Läänemere peamised traaliga püütavad kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Nende liikide varusid reguleerib Euroopa Liit ning Euroopa Liidu Nõukogu määrusega kehtestatakse iga-aastaselt liikmesriikidele eraldatavad kalapüügivõimalused (kvoodid), mis lähtuvad ICES soovitustest. Püügivõimalus räime osas on jaotatud eraldi Liivi lahest püütavale räimele ja teistest Läänemere piirkondadest (avameri) püütavale räimele. Riigisiseselt jaotub räime püügivõimalus nendes osades omakorda traalpüügi püügivõimaluseks ja rannapüügi püügivõimaluseks. Avamere osas jaotatakse perioodil 2013-2016 räime püügivõimalus ligikaudu 89 % ulatuses traalpüügile ja ligikaudu 11 % ulatuses rannapüügile; Liivi lahe kvoot jaguneb ranna- ja traalipüügile 2013. aastal enam
aastal 25 protsenti, 2533 tonni võrra ehk 12 664 tonnini. Liivi lahes võib tänavu räime püüda 66 tonni rohkem ehk 14 186 tonni. Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 11 protsenti ehk 25 442 tonnini. Eesti sedavõrd suure vähendamisega ei nõustunud ja kärbe jäi nelja protsendi piiresse. Kilu saab püüda 27 489 tonni. Eesti kalurid saavad järgmisel aastal turska püüda 1641 tonni, mis on 69 tonni rohkem kui aastal 2013. Lõhe püügivõimalus mõnel määral väheneb, et võimaldada varude kiiremat looduslikku taastumist eri lõhepopulatsioonides. Kokku võivad Eesti kalurid Läänemerest püüda 3589 lõhekala, mis on 283 võrra vähem kui mullu. Vastavalt novembris Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve eri kalaliikide püügivõimaluste jagamise kohta saavad Eesti kutselised kalurid neist järvedest püüda 2926 tonni kala. Mullu püüti 2519 tonni. Eesti kalurid
annaabi.ee 
