Prantsuse revolutsioon, Napoleoni tõus ja sõjad (0)

Prantsuse revolutsioon
(põhjused, tulemused)
Napoleoni tõus ja sõjad
(kaitsesõda, vallutussõjad, lüüasaamine)
Sõjajärgne Euroopa
Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud , kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades.
Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest tulemustest tooks välja need: tekkis vabariik ning kuninga absoluutne monarhia kaotati. Inimesi siiani ebavõrdustanud seisused kaotati, mis andis inimestele rohkem vabadust, talupojad said maaomanikeks. Samuti võttis Prantsusmaa vastu „Inimese kodaniku õiguse deklaratsiooni“, mis väjendas inimeste võrdõiguslikkust. Inimesed hakkasid tunnustama oma rahvust. Negatiivseteks tahajärgedeks võib nimetada selle, et hakkas pihta massiline vägivallatsemine (Jakobiinide terror) ning hävitati massiliselt neid, kes polnud mingi teatud poliitika poolt. Kahjuks on Prantsuse revolutsioon ka olnud eeskujuks paljudele 20.sajandi diktaatoritele.
Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleonile tõi edu Prantsuse vägede edu revolutsioonilisel režiimil laienemine piiride taha ja luua tütarvabariike. Napoleon suutis korraldada eduka riigipöörde ning mõni aasta pärast seda kroonis ennast ise kui keiser Napoleon I.
Ajaloos tuntud Napoleoni sõjad said alguse, kui teised Euroopa riigid otsustasid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt eesmärgiks taastada monarhia . Austra ja Preisimaa sidusid lausa liidulepingu, et tegutseda ühiselt Prantsusmaa vastu. Sõja algul ei olnud Prantsusmaale edukas, kuid kui pöörduti rahvapoole, et isamaad kaitsa, astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke. Pärast seda Prantsusmaa edukus tõusis, ta liitis endaga väga mitmed alad (Madalmaad, Saksamaa..).
Kuna Prantsusesõjavägi oli nii tugev, pidid Euroopa riigid oma vägesid taaskord ühendama. Moodustati viiest riigist koosnev koalitsioon Prantsusmaa purustamiseks. Sellega algas I koalitsioonisõda. Selle sõjaga tuli taplemine taas Prantsusmaa aladele samuti kehtestati Prantsusmaal üldine sõjaväekohustus, mis võimaldus koostada väga suure armee . See sõda muutus üsna pea vallutussõjaks, mille eesmärk ei olnud enam revolutsiooni kaitsmine vaid ka uute alade vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine. Prantsusmaa vägi pani paljusid riike sellega rahu sõlmima ning sellega lagunes ka I koalitsioon.
II koalitsioon loodi siis, kui Prantsusmaa asus sõdima Egiptuses.
Esimest korda saatis Napoleoni ebaõnn merelahingus, millega Inglismaa kindlustas oma ülemvõimu maailmamerel ja luhtus Napoleoni plaan vallutada Inglismaa.