Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Allergia (0)

1 Hindamata
Punktid
ALLERGIA
Geili Enok
Tallinna Reaalkool
9.b
ALLERGIA
Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile
spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt.
ALLERGIAS OLEMUS
Allergia on organismi immuunsüsteemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism
püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal
säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust.
SAGEDASED ALLERGEENID
q Teraviljad
Muutke teksti laade
q Mitmesugused pähklid
Teine tase
q Loomade karvad
Kolmas tase
q Ravimid
Neljas tase
Viies tase
q Toiduvärvid ja
säilitusained
q Putukate hammustus
PÕHJUS
Allergia tekkel on oluline osa ka pärilikul eelsoodumusel.
Muutunud toitumisharjumused.
Saastunud keskkond.
ALLERGIAHAIGUSED
Bronhiaalastma Muutke teksti laade
Allergiline nohu Teine tase
Allergiline nahapõletik
Kolmas tase
Neljas tase
ehk dermatiit ja ekseem
Viies tase
Nõgestõbi ja allergiline
turse
ALLERGIA NÄHUD
Muutke teksti laade Muutke teksti laade
Teine tase Teine tase
Kolmas tase
Kolmas tase
Neljas tase
Neljas tase
Viies tase
Viies tase
ALLERGIA RAVI
Kõige efektiivsemalt saab allergiat ravida nii, et väldite kokkupuudet allergeeniga.
Ravimeid tuleb kasutada juhul, kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaldada ega vältida.
Abiks võib olla spetsiifiline immunoteraapia.
AITÄH TÄHELEPANU EEST!
KASUTATUD MATERJAL
http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK460_Allergia.pdf
http://allergialiit.ee/?m1=14&m2=59
https://www.google.ee/search?hl=et&q=allergia&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_cp.r_qf.&biw=1018
http://allergialiit.ee/?m1=14&m2=59
http://www.perekool.ee/index.php?id=45838&class=forum_schnell&action=view_post&post=
http://www.inimene.ee/?disease=a&sisu=disease&did=641:
http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/14-astma-ja-allergia
Vasakule Paremale
Allergia #1 Allergia #2 Allergia #3 Allergia #4 Allergia #5 Allergia #6 Allergia #7 Allergia #8 Allergia #9 Allergia #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jannehkp Õppematerjali autor
Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt.

Sarnased õppematerjalid

Allergia ja eksoallergeenid
9
rtf

Allergia ja eksoallergeenid

mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu,

Bioloogia
Allergia erinevad vormid
13
doc

Allergia erinevad vormid

(timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade valguskartlikus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Ärritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri

Bioloogia
Mis on allergia ja kuidas tekib
13
doc

Mis on allergia ja kuidas tekib?

Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal.

Bioloogia
Referaat Allergiast
18
docx

Referaat Allergiast

ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1

Rahvatervis
Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem.

immunoloogia
Kordamisküsimused immunoloogia
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis  immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise  ökoimmunoloogia, ● immunoloogia põhieesmärgiks on immunotoksikoloogia jm antigeensete märklaudmolekulide ja o päikse poolt stim D-vit süntees nendega seotud puudulik põhjamaades – immuunreaktsioonide uurimine rea põhikomponent

immunoloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun