ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine
Hüposensibiliseerimine Raske reaktsiooni riskitegurid Anamnees Diagnostika Nahatestid, vereseerum IgE, provokatsiooni test elus putukas Kerge urtikaaria Adrenaliinisüst EpiPen, doos täiskasvanutel 0,3 mg, lastel 0,15 mg. Sääskede süljes valke palju IgE antikehade tootmine Korduvate sääsehammustuste korral toodab oragnism IgG tüüpi antikehi, reaktsioon väheneb või puuduvad sümptomid Sipelgad allergiat põhjustavad eriti rautsikud, oluline anafülaksia põhjus Ameerikas Sääsed reageerivad östrogeenile Sümptomite (sügelus) vastu aitab Zn sisaldav kreem, hormoonkreemi (kortikosteroidkreemid) [paikselt] Putukad inhibeeritava allergeenina prussakad, liblikad, rohutirtsud Ämblikallergia võrguga kokku puutudes anafülaksia Tropomüosiin selgrootute panallergeen silelihastes, tingib ristallergiat (putukate) selgrootute vahel
(timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade valguskartlikus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Ärritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri
toiduained keemilised ained, ravimid Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi
Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks. Patoloogia on põhiliselt eksperimentaalne teadus, mis tähendab, et ta kogub andmeid eksperimendi ehk katse abil
Hindab motoorset sooritusvõimet ja kõrvalekaldeid normsoorituse komponentides, teostab füsioteraapia protseduure ja hindab selle tulemuslikkust, koostab koduprogrammi, määratleb abivahendi vajaduse Kirjelda epilepsia mõistet-olemust. Epilepsia – neuroloogiline seisund, mis mõjutab peaaju ja kogu närvisüsteemi ning mida iseloomustavad epileptilised hood. Epilepsia mõjutab kõiki vanusegruppe, kuid lapseea epilepsia puhul tuleb ravi määramisel arvestada laste erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega. Mis on epilepsia põhjused-riskitegurid? Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei
5. Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja diferentseerumine) Signaali jõudmine raku välispinnale Neurotransmitterite ja valguliste faktorite korral 1. Endokriinne 2. Parakriinne 3. Sünaptiline 4. Juxtakriinne Retseptorid Lokalisatsiooni järgi: 1. Raku pinna retseptorid 2. Tsütoplasmaatilised retseptorid Ligand - aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga ALLERGIA Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Allergia eeldus: sensibilisatsioon Kujunemist mõjutavad: a) eksogeensed faktorid: väliskeskkonnamõjud; antigeeni iseloom; antigeeni sissepääsuvärat; b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus; Konkreetne haiguspilt sõltub immuunreaktsiooni tüübist
sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem.
Kõik kommentaarid