Embrüoloogia seminaritöö (0)

Embrüoloogia seminaritöö
Olen eelnevalt õppinud embrüoloogiat keskkoolis bioloogia raames. Teadsin ka varem ovogeneesist ning spermatogeneesist, pinnapealselt ka viljastumisest ning loote arengust. Lisaks olen õppinud geneetikat Maaülikolis veterinaarmeditsiini eriala raames.
Ovogenees on munaraku areng. Naistel lõppeb ovogoonide paljunemine looteeas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas ning lõpeb menopausiga ~50. aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk . Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng.
Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche , lanugo, mekoonium . Lisaks sellele jäid meelde mõned huvitavad faktid, nt kohv kiirendab spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest . Rasedustoksikoos on aga keha kaitsereaktsioon.
Loengu ja seminari käigus sai raseduse kulg palju selgemaks. Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks. Esimesel trimestil sügoodist areneb loode. Filmi abiga sai näha, kuidas silmaga nähtamatust sügoodist kujunes ajapikku elusorganism. Uueks teadmiseks oli see, et inimese nägu on arenenud neljast erinevast osast, mis on embrüonaalse arengu jooksul kokku kasvanud.
Teisel trimestril hakkavad välja arenema suguelundud. Selle lõpuks kõik organid on võimelised juba funktisoneerima. Kolmandal trimestril arenevad meeled ning loode hakkab looma kontakti välismaailmaga - ta võtab vastu ärritusi, tõlgendab ja reageerib nendele.
Lisaks olen saanud palju parema ülevaate loote arengust nädalate kaupa; näiteks: 3. nädalal algab südametöö, 4. tekivad luu- ja lihasalged, 5. tekib ajukoor , 6. tekivad silmad, 9. nädalal toimuvad esimesed närvisignaalid ning loode hakkab tõmblema, 14. nädalaks on lootel välja arenenud skelett ja lihastik , 19. nädalal on tekkinud sõrmejäljed, jne.
Sain teada, et loodet ümbritseb kolm kesta, milleks on: amnion e. veekest, mis sisaldab loodet ja lootevett, koorion, varikest . Samuti oli uueks teadmiseks see, et loode vereringe (nabaväädis) erineb täiskasvanud organismist. Veenis voolab arteriaalne veri , st loode saab sealt hapnikku, ning arteris voolab venoosne veri, st süsihappegaas ja jääkproduktid eralduvad emale.
Leian, et filmiseminarid on hea võimalus õppida ning kinnistada materjali. Inimesed on erinevad, niisamuti on ka õppimistehnikad erinevad – mõnel on nägemismälu, teine peab jälle palju kirjutama, et uus materjal paremini kinnistuks. Nähes oma silmaga, on palju kergem kõigest aru saada, sest on loodud mingi kuvand . Tavaline õppimine, st loengud ja raamatud, ei ole piisav, et kõigest aru saada.