Suitsetamine - tunni ettekanne (0)

SUITSETAMINE
Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootiline aine ja selle tarvitamine.
Kunagi varem pole narkootilised ained Eestis nii kiiresti ja nii laialt levinud kui praegu. Sotsialistlikud maad on praegu olukorras, kus arenenud maad olid 1960. aastate lõpul ja 70-ndate esimesel poolel. 1980. aastate lõpust on hakanud narkootikumide tarvitamine Euroopas jälle sagenema. Kui arenenud maades on välja kujunenud selged seisukohad ja lähenemisviisid sellele probleemile, samuti mitmesugused abisaamise võimalused, siis meil tuleb see tee alles läbi käia.
Demokraatlik ühiskond garanteerib inimesele mitmeid õigusi ja vabadusi. See on hea ja õige, kui inimene suudab otsustada, millist neist vabadustest järgida ja millist mitte. Kõik sõltub sellest, kuidas tahetakse elada ja mida saavutada. Vabadus valida ongi vajalik selleks, et vältida soovimatuid tagajärgi, see tähendab elus edukalt toime tulla. Õigused ja vabadused on aga seotud vastutusega. Suurema osa otsuseid teeb inimene ise, teised saavad vaid nõu anda. Üks selliseid valikuid on ka suitsetamine või sellest loobumine, keeldumine, hoidumine.
Suitsetamine - Tubaka tarbimine
Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust.
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni WHO andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune, 47% mehi ja 12% naisi. Eestis suitsetab regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15- aastatest poistest ja 6%
samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal.
Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorikuna ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga - suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma.
Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990. aastatest.
Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust . Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi.
Tubakas ja tervis
Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu . Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile haigustele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju ja seda kõike, millega suitsetaja riskib.
Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigusgrupid on:
- vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused
- vähkkasvajad
- hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused
Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve.
Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin , vingugaas ja tõrv.
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamiskrampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini. Põhjus, miks suitsetajad siiski kohe ei sure , on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii
ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.
Nikotiini kahjulik toime:
- Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
- Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust.
Näiteks sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu.
- Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid).
Siit selgub , miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame- ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida.
Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad.
Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas , mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta.
Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk.
Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka
hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustesse . Suitsetajatel tekib sageli bronhiit , mis avaldub köhana.
Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele . Võivad tekkida loote väärarengud. Pooled enneaegsed sünnitused ja vastsündinute alakaalulisus on tingitud suitsetamisest raseduse ajal.
Mõningate teadlaste hinnanguil on suitsetamine ka üks peamisi pimedaks jäämise põhjusi. Austraalias 20% üle 50a inimeste pimedaksjäämise juhtudest on põhjustanud suitsetamine. Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas tehtud uurimustest ilmneb, et suitsetajatel
võivad 2-5 korda suurema tõenäosusega kui mittesuitsetajatel, areneda vananedes kollatähni patoloogilised muutused. Dr Wayne Smith Austraalia Riiklikust Ülikoolist soovitas suitsupakile panna hoiatuse : "Suitsetamine on peamisi pimedaks jäämise põhjusi".
Suitsetamine kui haigus
Suitsetamine pole ainult halb harjumus - see on haigus. Küsitluste uuringute järgi arvatakse, et täiskasvanute hulgas on toimunud stabiliseerumine. Alla 30 ei näi protsent enam aga langevat. Probleem on selles, et uus suitsetajate põlvkond murrab jõuliselt peale. Täiskasvanutest suitsetab regulaarne suitsetaja u 10 sigaretti päevas, aga noorte seas näitavad kõik uuringud näitavad pigem suitsetamise tõusutendentsi.
On mitmesuguseid põhjusi ja oletusi küsimusele, miks suitsetatakse üha enam. Esimene asi, mida tunnistatakse, on ikka sõpruskond. Sõbrad teevad, seega tuleb ka ise teha. Püütakse kõike ise üle elada ja omal nahal tunda. Proovijaist kõigist regulaarseid suitsetajaid saa. 20aastaselt suitsetavad neist ehk pooled või needki enam mitte. Tegemist on eaga, kes alles leidmas ennast ja neile on üpris raske selgeks teha, et suitsetamine pole positiivne valik. Pealegi ei ilmne noortel haiguse tunnuseid, seega ei karda nad midagi. Neile ei saa käegakatsutavalt selgeks teha, et suitsetamine andis tõuke sellele või teisele haigusele. Põhjusteks on veel uudishimu, püüd näida täiskasvanuna, mitmesugused eluprobleemid ja ebakindlus, mida loodetakse sigareti järele haaramisega ületada. Olulist rolli mängib ka suitsetamine perekonnaringis. Eesti peredes suitsetab iga teine lastega pere, kas siis üks, või mõlemad vanemad. Ehkki ka neis perekondades, kus mõlemad vanemad ei suitseta, hakkavad
samuti lapsed suitsetama, on siiski nii, et laps matkib paljuski vanemaid. Kui peres suitsetatakse, siis peetakse seda toimingut sama normaalseks kui kõike muudki .
Sageli ei teata suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamiskahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. Ometi tahavab ülemaailmselt 80% suitsetamisest loobuda . Seda üritatakse kas omal jõul või kuskilt abi nõutades. 10 a tagasi ei tuldud Eestis selle pealegi, et pöörduda arsti poole pelgalt sellepärast, et tahetakse suitsetamisest loobuda. Kuid nüüd on tõdetud - see polegi niisama lihtne. Suitsetamine pole ainult halb harjumus, suitsetamine on haigus ja selle haiguse nimi on nikotiinisõltuvus.
Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav . Jagub neidki , kes katsunud elus viis-kuus või kümme korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Nikotiinisõltuvuse
intensiivsuse on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus.
Suitsetamisest loobumine
Ühiskonna suhtumises on toimunud nihked. Teretulnuks on muutunud kohad, kust saab suitsetamisvastast abi. Ka Eestis on püütud perearste õpetada ja osa on saanudki eriväljaõppe ning üldist koolitust. Perearste tuleks selles osas rohkem koolitada , ka ei tohiks see olla pelgalt kõrvaltegevus arstipraksises. Ei piisa sellest, kui patsutada patsiendile õlale ja soovitada suitsetamise mahajätmist. Loobumise protsess nõuab arstilt suurt aja ja oskuste panust. See ala peaks olema omaette tasustatud ja haigekassa hinnakirjas.
Suitsetamisvastase metoodika järgi pannakse ennekõike paika suitsetamisest loobumise päev. Inimesega, kes tuleb abi otsima motiveeritult, vabatahtlikult, räägitakse algul individuaalselt, suitsust loobumisvahendid valitakse vastavalt sellele, missugune on nikotiinist sõltuvuse aste (kas siis nikotiinasendusravi, tabletid jne). Alati soovitatakse inimest rühmanõustamisse. Peetakse parimaks, kui rühmas on 13-15 inimest. Rühma osakaal on väga tähtis, sest suitsetamisest loobujatel ju üsna ühesugused probleemid. Taibatakse, et kellegi probleem pole
ainulaadne, see kummitab kõiki loobujaid. Ka saadakse kiiremini targemaks, kuidas kõikidest valulistest punktidest jagu saada ning see pakub kergendust. Pealegi on rühmatöö individuaalsest nõustamisest palju tulemuslikum.
Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed.
http://www.zone.ee/killer666/
http://www.terviseleht.ee/200137/37_naised.php - Terviseleht 37/2000
http://www.terviseleht.ee/200032/32_suits.php3 - Terviseleht 28/2001
4