Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti riigikaitse korraldus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Eestis kõrgeima võimu kandja?
Eesti riigikaitse üldine
korraldus
Eesti riigikaitse eesmärk on
kindlustada Eesti riigi iseseisvus
ja sõltumatus, territoriaalne
terviklikkus, põhiseaduslik kord
ning rahva turvalisus.
Eesti riigikaitse üldine korraldus
· Üksikisiku turvalisus on tihedalt seotud riigi ja
ühiskonna ning globaalse julgeolekuga.
· Laiapindne riigikaitse ­ riigikaitsega on seotud
erinevad eluvaldkonnad:
­ Meditsiin
­ Tööstus
­ Kaubandus
­ Kommunikatsioonid
­ Haridussüsteem
Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas
nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega?
· Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed,
hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet
· Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud
· Jõuliselt on esile kerkinud uued
julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek,
propaganda
· Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega
probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut
vahetult ohustavaks kriisiks, kui sellele õigeaegselt
ja adekvaatselt ei reageerita
· Sõjaline rünnak Sõjaline kaitse
· Majanduslik surve ?
· Rahvusvaheline poliitiline surve ?
· Propaganda ?
· Küberrünnakud ?
· Sisevastuolude õhutamine ?
Kaitsepoliitika kaks sammast:
· ühelt poolt liitlassuhete tugevus ja
kollektiivkaitsesüsteemi tõhusus
· teisalt esmane iseseisev kaitsevõime ja
riigi sisemine stabiilsus, jätkusuutlikkus
ning vastupidavus, mis peab tagama
peamiste riiklike funktsioonide
toimepidevuse ning poliitika järjepidevuse
mistahes ohuolukorras
Riigikaitse erinevad aspektid:
· Sõjaline kaitse (esmane iseseisev ja kollektiivkaitse)
· Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele (mobilisatsioon,
sundkoormised, lepingulised suhted ning selle korraldamine nii, et
ülejäänud ühiskonda mitte ülemääraselt kahjustada)
· Rahvusvaheline tegevus
· Sisejulgeoleku tagamine
· Elutähtsate teenuste toimepidevus (rahuaegse süsteemi
väljaarendamine ka sõjaaja vajaduste tarbeks)
· Psühholoogiline kaitse - ühiskonna sidususe ja turvatundega seotud
ühisväärtuste arendamine, hoidmine ja kaitsmine. Psühholoogilise kaitse
eesmärk on vältida paanika teket, vaenuliku mõjutustegevuse ja
väärkuulduste levikut ning mõju, tagades sellega usalduse riigi ja
riigikaitselise tegevuse suhtes.
· Kes on Eestis kõrgeima võimu kandja?
Riigikaitse demokraatlik korraldus
· Riigikaitse korraldus peab järgima demokraatia
põhimõtteid: relvajõud peavad alluma rahva poolt
demokraatlikult valitud riigiorganite juhtimisele.
· Riigikogu * President
· Valitsus * Kaitseministeerium
· Kaitsevägi & Kaitseliit
Eesti riigikaitse eesmärk
· Riigikaitse eesmärk on kindlustada:
­ Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus;
­ territoriaalne terviklikkus;
­ põhiseaduslik kord;
­ rahva turvalisus.
Üksikisiku turvalisus on tihedalt seotud riigi
ja ühiskonna ning globaalse julgeolekuga.
· Riigikaitsega on seotud erinevad
eluvaldkonnad:
Demokraatlik juhtimine
· Riigikaitse korraldus peab järgima
demokraatia põhimõtteid: relvajõud
peavad alluma rahva poolt demokraatlikult
valitud riigiorganite juhtimisele.
Vasakule Paremale
Eesti riigikaitse korraldus #1 Eesti riigikaitse korraldus #2 Eesti riigikaitse korraldus #3 Eesti riigikaitse korraldus #4 Eesti riigikaitse korraldus #5 Eesti riigikaitse korraldus #6 Eesti riigikaitse korraldus #7 Eesti riigikaitse korraldus #8 Eesti riigikaitse korraldus #9 Eesti riigikaitse korraldus #10 Eesti riigikaitse korraldus #11 Eesti riigikaitse korraldus #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor
Eesti riigikaitse korraldus

Sarnased õppematerjalid

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika
5
doc

Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika

Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad: · Eesti julgeolekupoliitika alused · Eesti riigikaitse strateegia · Sõjalise kaitse arengukava · Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006. Allikas: http://www.eesti

Euroopa liidu poliitikad
RIIGIKAITSE kursuse konspekt
4
docx

RIIGIKAITSE kursuse konspekt

RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 ­ 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4

Riigikaitse
NATO referaat
25
doc

NATO referaat

Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus

Ajalugu
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine

Õiguskaitseasutuste süsteem
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

- üleminek ekstensiivselt intensiivsele tööjõukasutamisele - vajadus teistsuguse tööjõu järele, kes ise oskab otsuseid teha - linn ja maa elustiilide lähenemine, erineva tulutasemega inimeste elustiili lähenemine, - iseloomulik tugeva keskklassi kujunemine - massikultuur subkultuuristub Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne

Ühiskonnaõpetus
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus

Riigiõpetus
Ühiskond
11
doc

Ühiskond

Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks ­ parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks ­ rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia ­ alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa ­ 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa ­ 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA ­ 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa ­ 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti ­ alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (1)

hans008 profiilipilt
Hans Tammerik: väga hea vist
22:04 10-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun