RIIGIKAITSE kursuse konspekt (0)

RIIGIKAITSE
1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu?
Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule.
2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj?
Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest).
3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda?
28.november 1918 – 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima
4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas?
Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka oli Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks, millest oli sõjas edaspidi väga kasu.
5. Millised Vabadussõjas osalenud väeosad formeeriti Pärnus?
Kuues ja üheksas jalaväe polk
6.Kes oli Alfons Rebane ?
Alfons Rebane oli Eesti Vabariigi ohvitser , SS-Standartenführer(kolonel) , Eesti väeosade komandör II Maailmasõjas , tammelehtedega Rüütliristi kavaler . (Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikus otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni.)
7. Kes oli Ants Kaljurand „ Hirmus Ants“?
Ants Kaljurand ehk "Hirmus Ants" oli üks tuntumaid Lääne- ja Pärnumaa metsavendi.
2.Huvide konfliktid:
osapooled: riigid, riikide grupid, riigisisesed jõud
Erihuvid: majanduslikud; välispoliitilised ;rahvuslikud; religioossed või sisepoliitilised
Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil

• Multipolaarses süsteemis eksisteeris suurvõimude paljusus -koalitsoonid
  
• „Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega“ Clausewitz
  
• Külmsõda
  

Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil
Rahvasteliit(1919)järeltulija ÜRO (1946) Kollektiivne kaitse
NATO
VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon )- Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-
poliitiline organisatsioon 20. Sajandil
Uue maailmasõja ärahoidmine põhines tuumarelvaheidutusel- Kuuba kriis 1962, relvastuskontroll 1967
Unipolaarsus-USA >> tänapäeval unipolaarseks tõusmas Hiina, mujal kriisid
Tänapäeva julgeolek: julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorismivastane liikumine jne ühisel eesmärgil.
Organisatsioonid:NATO,ÜRO,EL,ESDP, OSCE
Mõisted: rahuvalve , rahuoperatsioonid ,tahtekoalitsioonid (nt Iraak, Ameerika loodud tahtekoalitsioon)
Relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused:
1)ulatus – lokaalne (nt: korea või balkani ) või globaalne
2)kasutatav relvastus (nt. tuumarelv )
3) taktikalis -operatsiooniline iseloom (õhumere või maaoperatsioonid nt.)
4)kestus (välksõjad- nt 6-päevane sõda Iisraeli ja Araabia vahel või II MS-pikk)
Nüüdisaegne sõda, selle tunnused: lokaalsus,lühiajalisus,kõrgtehnoloogilisus(küberelement),paindlikud ühendoperatsioonid
Totaalkaitse on kogu ühiskonda hõlmav riigikaitsesüsteem, mis haarab riigi sõjalist, tsiviil-, majanduslikku, sotsiaalset ja psühholoogilist kaitset.
Kokkuvõtteks: valdavalt riigisisesed konfliktid, terrorism on tõusuteel, üldjuhul muutunud vähem ohvriterikkaks
Terrorism
mõisted- terror, vabadusliikumine ,terrorism (terrori pidev ja ulatuslik kasutamine)
USA vastus terrorismile : Sõda Terroriga
Vene- Gruusia konflikt
vt. Vene Valge Raamat 2003
Venemaa ei uskunud, et Gruusia julgeb tema kaitse all olevat piirkonda rünnata.
Gruusia ei uskunud, et Venemaa julgeb USA kaitse all olevat riiki rünnata.
Rahvusvaheline sõjaõigus-relvakonfliktõigus
Genfi õigus-isikute kaitse
Haagi õigus-Lahingu meetodid ja vahendid
Kes on kombatant ? – tunnused: vormi kandmine,avalik relvakandmine,organiseeritus
3. Eesti kaitsepoliitika
(kordamisküsimus) Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid on kindlustada :
Eesti iseseisvus ja sõltumatus,
territoriaalne terviklikkus ,
põhiseaduslik kord,
rahva turvalisus
Riigikaitse terviklik käsitlus
Eesti kaitsepoliitika aluseks on usutav heidutus.
Riigikaitse = 1) sõjaline kaitse, põhineb
- NATO kollektiivkaitsel (5.)
- esmasel iseseisval kaitsevõimel
2)rahvusvaheline tegevus
3)tsiviilsektori toetus- inimeste enda varud, vahendid võetakse kasutusse vms.
4)psühholoogiline kaitse- et kõik sõnumid, info, mida edastatakse inimestele, ei tekitaks paanikat, probleeme jne.
5)sisejulgeoleku tagamine- politsei, päästeamet, kiirabi (elutähtsate teenuste toimimine )
6)elutähtsate teenuste toimimine
Relvajõud alluvad demokraatlikel valimistel võimule tulnud tsiviilisikutele.
Julgeolekuriskid : sõjalised konfliktid; väline surve; rahvusvaheline terrorism ; majandusriskid; teised julgeolekuriskid
(kordamisküsimus) Eestis – teiste riikide eriteenistuste tegevus (salaluure); majanduslikud riskid , globaalmajandus-sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost/energiasüsteem
rahvusvaheline terrorism/pommirünnakud;
KK riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus
poliitiline surve ; etnilised konfliktid
massihävitusrelvade levik;
kuritegevus ja narkomaania, relvakaubandus;
tehnoloogia areng- infotehnoloogilised vahendid/küberrünnakud
sotsiaalsed riskid- nakkushaiguste levik
Hädaolukord?
Valmisolek> madala riskiastmega kriis > eriolukord > erakorraline seisukord > sõda
NATO – sõjalis-poliitiline, kollektiivkaitse, 28 liikmesriiki, eesti liitus 2004(kordamisküsimus)
valmidusjõud (päevad) , kiirreageerimisjõud (nädalad) NRF, sõjaaja peajõud
Millisel kahel sambal põhineb Eesti sõjaline kaitse
Mida mõistame riigikaitse terviklik käsitluse all
Loe läbi lk 41-42
4. Eesti kaitseväe struktuur ja ülesanded. Kaitseväeteenistus
Kaitseväe demokraatlik juhtimine
riigikogu
Riigikogu kuulutab välja sõjalise olukorra jne, vahel ka president kui pole aega riigikogu kokku kutsuda. kaitseliit
Vabariigi president
Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras.
Ülesanded: 1)riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses
2)valmistumine riigi kaitseks ja kollektiivkaitseks
3)osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös
4)osalemine erakorralise seisukorra ja hädaolukordade lahendamisel ning turvalisuse tagamisel
5)muud seadusega pandud ülesannete täitmine
Kaitseväejuhataja – Riho Terras
keskalluvusega üksused
MAAvägi Kaitseväe ühendatud õppeasutused KAITSEVÄE PEASTAAP
ÕHUvägi lahingukool
MEREvägi jne õppeasutused.
Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused
Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE
Kaitseliit – on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon
selle eriorganisatsioonid: kodutütred, noored kotkad, naiskodukaitse
Kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. Eluaastani
kutsealune võetakse arvele kui ta saab 17
ajateenistusse kutsutakse 18-27
KRA arstlik komisjon hindab kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus
www.KRA.ee
Kaitseväeteenistus
11kuud / 8kuud
SBK sõduri baas kursus
EK erialakursus