Ajaloo referaat. "Taasiseseisvumine ja tänapäeva Eesti." (0)

Referaat
„Taasiseseisvumine ja tänapäeva Eesti“
ÜHISKONNA ÄRKAMINE
Eesti NSV-s hakkas seisuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks eestisse. See tekitas ühiskonnas protesti , mis 1987. aasta kevadel vallanduse ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvuse jõudu: asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 1987. aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Rippentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eesmärgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kokktulnud kõnelesid avalikult 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingust selle tagajärgedest Balti rahvastele.
ÜHISKONNA POLITISEERUMINE
1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine.Rahvarindluse positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele.Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resulutsioonid võeti vastu 1988.aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil.
POLIITILISTE SIHTIDE SELGINEMISED
1989.aasta teisel poolel toimusid Ida-Euroopas põhjalikud muudatused Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati semetrevulutsioonidega võimult senised režiimid ning algas üleminek demokraatlikule ühiskonnakorraldusele. 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, kus osales üle 52 000 registreerinud kodaniku ning üle 34 000 Eesti Vabariigi kodakonsuse taotleja .
1991. AASTA JAANUARIKRIIS
1990.- 1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikommiteed, kes samuti 1991. aasta algul aktiviseerusid. Loodi töölistest võitlussalku. Moskvatoel aktiviseerusid veelgi kohalikud impeeriumimeelsed jõud. Läti streigikommitee ja nn ühiskondlik päästekommitee esitasid ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15.jaanuaril korraldada kõigis kolmes Balti riigis.
Paralleelselt valmistuti sõjalisteks aktsioonideks. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, e olukorra normaliseerimiseks on vaja relvaga hõivata strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes.
ISESEISVUSREFERENDUM
1991.aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlasti iseseisvust. Esimene rahvahääletus oli 10.veebriaril Leedus, kus 90,5% hääletanutest pooldas iseseisvust. Ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas Eesti iseseisvumist. Referendumi küsimusele „ Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ vastas eitavalt 21,4%.
OMARIIKLUSE TAASTAMINE
Baltikumis tegutsesid augustiputši ajal resuluutselt. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul oli Balti Sõjaväeringkonna ülem kindral Fjodor Kuzmin RESK-i nimel teatanud, et võimu kolmes Balti liiduvabariigis teostab tema.
Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Kommiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 aastal vastu „ Otsuse Eesti riiklust iseseisvusest“. Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus.
ÜHINEMINE EUROOPAGA
Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Eesti geopoliitilise asendi tõttu sai omariilkuse kindlamaks garantiiks ühinemine Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning Euroopa Liiduga. Ühinemisprotsess arenes sisepoliitilise stabiilsuse ja eduka majanduspoliitika tõttu Eestile soodsalt. 1994. aastak võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks ja 1998. aastal algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Need kulgesid edukalt ja alates 1.maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige.
EESTI NATO -S JA OSALEMINE RAHUOPERATSIOONIDES
Eesti ühinemine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kui demokraatlikke riike ühendava kaitseorganisatsiooniga on andnud Eestile kõige reaalsema julgeolekutagatise ja võimaldab tõhusalt osaleda vabaduse, demokraatia ja rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks. Selles osas on Eesti poliitiliste jõudude seas alti valitsenud üksmeel. Aktiivne liikmelisus NATO-s jääb alatiseks Eesti peamiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks. Valitsus kiitis heaks Eesti Kaitsejõudude arenguplaani aastateks 2005-2010. Sarnalselt teiste NATO liikmesriikidega pööratakse tähelepanu mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arendamisele ja rahvusvaheliste rahutagamisoperatsioonides osalemisel.
EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA
Eesti Vabariigi välispoliitikas on olulisel kohal suhted Põhjamaadega ning teiste Balti riikidega, kellega koostöö toimub eeskätt Balti Ministrite Nõukogus ja Balti Assamblee raames. Tihedamat koostööd on seni arendatud ka kaitse- , politsei – ja piirivalvejõudude vahel. 1994.aasta septembris kirjutati alla ühise Balti rahvavalvepataljoni loomise kokkuleppele nin 1999. aasta sügisel alustas Tartus tegutsemist Balti Kaitsekolledž, mille esimene lend õpetas 2000. aasta suvel.
KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Ajalugu II, 20 sajandist tänapäevani

ENEKE