Eesti ja nato (0)

Ühiskond
Iseseisev töö
" Eesti ja NATO "
Keit Kaal
MO10
Tartu 2013
1)Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse.
Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel.
Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud ( terrorism , energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks.
2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28.
* 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland , Island , Itaalia, Kanada , Luksemburg, Norra, Portugal , Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani
1952: Kreeka ja Türgi
1955: Saksamaa LV
1982: Hispaania
1990: laienemine endise Saksa DV alale
1999: Poola, Tšehhi ja Ungari
2004: Eesti, Bulgaaria , Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia
2009: Albaania ja Horvaatia .
NATO kindral
3 ) NATO juhtorganid ja institutsioonid
NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu ( North Atlantic Council , NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd.
4) NATO edasine laienemine
Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on kiitnud heaks NATO edasise laienemise, nõustudes Albaania, Gruusia , Horvaatia, Makedoonia ja Ukraina liikmeks võtmisega.3. aprillil 2008 esitati Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel Albaaniale ja Horvaatiale ametlik kutse organisatsiooniga liitumiseks. Gruusia ja Ukraina ei saanud kutset peamiselt Saksamaa vastuseisu tõttu.NATOl on individuaalne partnerlusprogramm (IPAP) Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani, Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviinaga.
5) Miks Eesti kuulub NATO-sse?
NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse. Eestile on NATO peamine välise julgeoleku tagatis. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus , põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Sellest lähtuvalt on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO, OSCE , Euroopa Liit) juhitud kriisiohjamis- ning rahuoperatsioonides.
Eesti liitumine NATO ja EL-iga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga aidata kaasa laiemale rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse loomisele. Liikmelisus kollektiivse kaitse organisatsioonis NATO-s kindlustab sõjalise julgeoleku, võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Aktiivne liikmelisus NATO-s jääb alatiseks Eesti peamiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks.
NATO JA EESTI istung ( kokkutulek )