kasum/kahjum Finantstulud ja kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest Muud finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh
kasum/kahjum Finantstulud ja kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Kasum/kahjum sidusettevõtete müügist ning kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum Finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste (näit. antud ja saadud laenud) valuutakursside muutustest Muud finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh
(Piret Linnasmägi, 2008) Majandusarvestuse areng on olnud järjepidev ning tuleb tõdeda, et see on kogu aeg edasi arenev. Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest, erinevateks otstarveteks. Kasutusel olid personaalsed kontod ja kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja väljaminekutega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ning maksude jaoks. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. (Viia Saidla) Majandusteooria vanaisa on Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pöörast tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. (Piret Linnasmägi) Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmeid erinevaid raamatupidamise süsteeme. Neli kõige levinumat põhisüsteemi on: 1. Itaalia-arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades
Konkurentsivormid- TÄIELIK KONKURENTS- a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL: a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur Turule tulijaid takistatakse järgmiselt: a) juriidilised piirangud 1) valitsuse litsensid 2) patent – leiutise kaitsmise vorm
teenuste tegemiseks vajalikud püsikulud. Selle tagajärjel saab liige endale hääleõiguse. Sisseastumismaks on ühekordne maks, mida makstakse ühistulise ühenduse liikmeks astumisel. See on kohustuslik makse, mis kehtestatakse põhikirjaga. Ühekordsed erimaksud kehtestab ühistulise ühenduse üldkoosolek ning need peavad katma ühistulise ühenduse erakorralised kulutused või mingil põhjusel tekkinud erakorralised kahjumid, mida pole võimalik katta muudest vahenditest. Kuidas kaetakse ühistu kahjumid? Ühistu kahjumeid on võimalik katta mitmel viisil: a) reservkapitali arvel (müüakse laenu katteks osa reservkapitali all olevaid varasid); b) osakapitali vähendamisega (müüakse ühistu liikme ühisvara); c) kokkuostuhindade operatiivse langetamisega (vähendatakse ühistu muutuvkulusid);
erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi, peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms kohta. Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontrolli funktsiooni. Nähtavasti arendas iga rahvus oma arvepidamise süsteemi ise. Alates sellest, mil kasutusele võeti mündid, hakati asju üles kirjutama ka väärtuselt, mitte ainult koguseliselt. Järgnevate sajandite jooksul arenes arvepidamisest üksnes tehingute registreerimise pool, kuni jõuti arvepidamises olulise tähiseni s.o. kahekordne kirjendamine. Siit alates hakkas toimima ka kontrollifunktsioon.
2001. aastal langesid Enroni aktsiad drastiliselt üheksakümne dollari pealt vaid mõne sendini. Enrooni langus algas pärast seda, kui ilmnes, et suur osa kasumist ja tuludest tulenes eriotstarbelistest tehingutest. Enron oli loonud offshore-üksusi, mida kasutati maksude ette planeerimiseks ja vältimiseks, ja see omakorda suurendas ettevõtte näilikku kasumlikkust. Tulemuseks oli see, et paljud Enroni võlad ja kahjumid, mille all ettevõte kannatas, finantsaruannetes ei kajastunud. Eetiline dilemma seisnes selles, et Enroni juhid olid teadlikud offshore-kontodest, mis varjutasid ettevõtte kahjumit, kuid siiski utsitati nii töötajaid, osanikke kui ka tavainimesi Enroni aktsiaid ostma. Juhid aina eputasid kõrgete aktsiaväärtustega ja võtsid pidevalt tulevaste töötute ja võlgades kümblevate ostjate pealt välja dividende. Pettusskeemist ei teadnud isegi investorid 14
2008. aasta 6 kuuga teenis Tallinna Äripanga Grupp 19,4 miljonit krooni puhaskasumit, mis vähenes 2007. aasta sama perioodiga võrreldes 66,2%. Panga kasum moodustas 34,4 miljonit krooni ja jäi 2007. aasta 6 kuu kasumi tasemele. Liisingutegevus tõi kontsernile 1,5 miljonit krooni kahjumit (eelmise aasta 6 kuu kahjum oli 0,5 miljonit krooni). Kinnisvarategevusest tekkinud kahjum moodustas 14,4 miljonit krooni (eelmisel aastal 4,6 miljonit krooni kahjumit). Kinnisvarategevusest tekkinud kahjumid olid seotud laenuintressi kulude ja kinnisvara haldamisega seotud kuludega. Kasumiaruande analüüs 2008. aasta 6 kuuga kasvasid Grupi tulud 13,1% ja moodustasid 61,8 miljonit krooni. Kasv oli suures osas seotud finantstulu ja osutatud teenustest tulude kasvuga. Intressitulu vähenes 17,9% ja ulatus 30,8 miljoni kroonini. Langus oli seotud pangadeposiitidelt intressitulu vähenemisega (vt lisa 15). Liisingutegevusest intressitulu kasvas 77,8% ja ulatus 3,2 miljoni kroonini
17.D Arvelduskonto 200 000 K Lühiajalised laenud 200 000 18.D Arvelduskonto 3000 K Tulud trahvidest ja viivistest 3000 3.PRAKTIKUM 10.10.2012 19.D Lähetuskulu 2500 K Kassa 2500 20. D Omaaktsiad (nimiväärtuses) 10 000 (10*1000) D Ülekurss 2000 K Arvelduskonto 12 000 21. D Valuutakonto 24 000 (1,2*20 000) K Arvelduskonto 24 000 (1,2*20 000) 22. D Nõuded aruandvatele isikutele 5000 K Arvelduskonto 5000 23. D Arvelduskonto 7000 D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000 K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000
a) hindu ja müüjate arvu turul, b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline, c) uutele tulijatele takistusi ei tehta, d) hindu mõjutada ei saa. Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid, hind on nii madal kui võimalik. 2. Monopol: a) ettevõtjaid üks, b) kaup ainulaadne, c) uutele tulijatele suured takistused, d) mõju hinnale suur. Turule tulijaid takistatakse juriidiliste piirangutega, valitsuse litsentsidega, patendi määramise ja mastaabisäästu määramisega. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mis tekib siis, kui ilma kahjumit saamata saab
8. Arvepidamise edasiarenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms. kohta. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontriolli funktsiooni. 9. Raamatupidamise täiustumisega kaasnes XIV sajandi paiku kahekordse kirjendamise kasutuselevõtt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Selline bilanss sarnanes väga paljuski tänapäeva bilansiga
omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum( kahjum)- raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kasumiaruandeid võib koostada mitmeti, sõltuvalt tulude ja kulude kajastamise viisist eristatakse kahte kasumiaruande vormi:1) liigendamata (skeem 1) kus on esmalt kajastatud kõik tulud ja seejärel kõik kulud. 2) liigendatud (skeem nr. 2) kus tulu ja kulukirjed vahelduvad ning tuuakse ära vahekokkuvõtted, kasumid ja kahjumid. Kasumiaruande skeem nr. 1 on reastatud kulumielementide lõikes, st. kulude klassifitseerimise aluseks on kuluelemendid. Kasumiaruande skeem 2 puhul on oluline kulude tekkimise koht, st. kulude liigitamise aluseks on kulusihitus. Neid võib liigitada ka vertikaal või horisontaalpõhimõtetest lähtuvalt Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1)
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse
sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL: a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur 36. Kuidas liigitatakse turgusid? V: Tööturg, kapitaliturg, maaturg ja majandusrent 37. Mis on monopol, oligopol, monospson jm turuvormid? V: Monopol on turustruktuur, mille korral üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu.
Koondkasumiaruanne 30. Ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. (SME IFRS 5.2 (b), 5.7). 31. Teatud kasumeid ja kahjumeid ei kajastata vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja IFRSile kasumiaruandes. Sellised kasumid ja kahjumid moodustavad muu koondkasumi või kahjumi ning nendeks on (SME IFRS 5.4): (a) välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed (RTJ 1 paragrahv 91); (b) muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei reguleeri, kuid mis vastavalt SME IFRSile või IFRSile kajastatakse koondkasumiaruandes (näiteks rahavoogude riskimaandamisinstrumentide
22.b; kuna majanduskasumi saamine meelitab turule uusi ettevõtteid, siis firmade arvu suurenemine tähendab ühtlasi ka pakkumise suurenemist ja TKT turupakkumiskõvera nihet alla paremale; 23.b; NB! Täieliku konkurentsi turg on ainus turustruktuur, kus üksikud firmad toodavad pikal perioodil ATC miinimumväärtuste juures (teenides seejuures ainult normaalkasumit, kuna majanduskasum on pikal perioodil muutunud 0-ks); 24.c; kui TKT-l on turu hinnatase madal, mistõttu firmadel tekivad kahjumid, siis osa ettevõtetest (mis ei suuda saada isegi normaalkasumit) lahkub turult, mistõttu pakkumine väheneb ja pakkumiskõver nihkub üles vasakule, seega turuhind tõuseb ja turule jäänud firmadel on võimalik teenida kasumit; 25.d; pikal perioodil muutub keskmise kogukulu kõver LRATC praktiliselt horisontaalseks, seega tooteühiku kohta tulevad kulud (ATC) on pikal perioodil minimaalsed ning toodangu kogust võib suurendada, ilma et keskmised kogukulud ATC suureneksid; 26.c; 27
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad".
Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm Mastaabisääst-1 suur ettevõte saab pakkuda kaupa odavamalt kui 2. 3. Loomulik monopol Monopoli eriliik ja tekib siis kui ilma kahjumit saamata saab toota vaid 1
rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest. Investeeringuid sidusettevõtetesse arvestatakse kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitali muutustes ja omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega (negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega). Omavahelistest tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid elimineeritakse. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Firmaväärtust kajastatakse bilansi kirje "Sidusettevõtete aktsiad" koosseisus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste
laenud, kuna reaalne intress oli madal. Tagatis (maa, hooned) ülehinnatud. Alates Al t 2008. 2008 langesid l id maa, kinnisvara ki i ja j põllumajandustoodete õll j d t d t hi hinnad, d eksport alanes, samas tõusis reaalse intressi määr. See oli liig mis liig. 3. Pankade suured kahjumid Euroopas (ka Eestis), USA-s USA s (alates 2008 a.). Disinflatsiooni põhjused. Kehvad majandusotsused ja kapitalistlik risk. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Disinflatsioon ? Deflatsioon ? Mis toimus 1980. aastatel USA-s ja 2000 a. Jaapanis??
K Kasum põllumajandusliku toodangu tootmisest (kasumiaruanne) 18 Kahjumi korral kajastatakse seda järgnevalt: D Kahjum põllumajandusliku toodangu tootmisest (kasumiaruanne) K Põllumajanduslik toodang (bilanss) Bioloogilise vara esmasest arvelevõtmisest õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) ja ka hilisemast õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes (Vilu, et al., 2007, lk 177). Kasum võib tekkida bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel, kui uus vara on tekkinud paljunemise tulemusena (näiteks sündinud vasikas) (RTJ 7, 2011, §27). Kasum kajastatakse läbi kasumiaruande bilansis varade suurenemisena. (Siling & Lõokene, 2001, lk 51). Kahjum võib bioloogilise vara esmasest arvelevõtmisest tekkida siis, kui vara hinnangulised müügikulutused on vara õiglasest väärtusest
ja osadelt arvestatud kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. finantsinvesteeringutelt kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Kasum/kahjum finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud
Belgias. väljunditasanditel mastaabiefekt, ületab õnntusjuhtumitega seoses. pensionikindlustus on organiseeritud kas Sotsiaaldemokraatliku mudeli puhul on keskmine kulu alati piirkulu. Sellisest Tulujaotuse all mõistetakse teenitud kogutulu riiklikult või eraõiguslikult; kõigil elanikel õigus üldisele sotsiaalkaitsele, tootmisest tulenevad kahjumid pikema aja (koguprodukti rahalise ekvivalendi) pensionikindlustus on kas kohustuslik või mis püüab maksimaalselt tagada vältel sunnivad firmasid turult lahkuma ning jagunemist ühiskonnaliikmete vahel. vabatahtlik; võrdõiguslikkust ja vähendada klassierinevusi. selle vältimiseks tuleb tegutseda riigil. Tulujaotuse ühtluse hindamine ja pensionikindlustust finantseeritakse kas riigi
reaalväärtuses või soetusmaksumuses. Adekvaatsema info annab kajastamine reaalväärtuses Kord valitud meetodit tuleb rakendada järjepidevalt kõikidele kinnisvarainvesteeringutele 5 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine reaalväärtuses Reaalväärtuses kajastamisel tuleb kinnisvarainvesteering igal bilansipäeval ümber hinnata. Väärtuse muutumisest tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid kantakse perioodi kasumiaruandesse. Reaalväärtuse meetodit on võimalik rakendada ainult reaalse turu eksisteerimise korral. 6 Investeeringu kajastamine reaalväärtuse meetodil Kui puudub aktiivne turg, kasutatakse reaalväärtuse määramiseks kas hiljutiste analoogsete objektidega tehtud tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite nüüdisväärtus. Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses,
LITOSFÄÄR Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. UUDISED Suurim Iiri pank taas sügaval kahjumis Bank of Ireland kukkus tänavu esimese poolaastaga sügavale kahjumisse, kuna kõrgenenud rahastamiskulud pühkisid minema enam kui veerandi panga puhtast intressitulust. Kitsikust ei leevendanud isegi tõsiasi, et halbade laenude kahjumid 21 protsendi võrra vähenensid. Iirimaa suurima laenuandja maksueelne kahjum oli aasta esimeses pooles 556 miljonit eurot. Võrdluseks: mullu tuli sama ajaperioodiga 116 miljonit eurot kasumit. Bank of Irelandi tegevdirektor Richie Boucher ütles: «Võla fundeerimiskulud ja riikliku garantii lõivud avaldavad jätkuvalt survet meie tegevustulule, kuid meie puhas intressitulu vastab
sidusettevõtte definitsioonile vastata ka mitteäriühingud (näiteks sihtasutused ja mittetulundusühingud). Kontrolli ja olulise mõju määramisel mitteäriühingutes lähtutakse lisaks eespool nimetatud kriteeriumitele ka asjaolust, millisele raamatupidamiskohustuslasele lähevad üle mitteäriühingu varad selle likvideerimisel (RTJ 11 § 11). Koondkasumiaruanne Koondkasumiaruandes kajastatakse sellised kasumid ja kahjumid, mida ei näidata kasumiaruandes ning mis ei ole tingitud tehingutest omanikega. 7 RTJ 2 (muudetud 2011) ütleb, et ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena (RTJ 2 § 30).
Võõrkapital on laenud ja kohustused. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL Omakapital on pikk nimekiri headest asjadest ettevõtte osakapital (omanike sissemaksud osakapitaliks), eelmiste perioodide (aastate) kasumid (no muidugi kahjumid ka, aga kes seda ikka armastab), käesoleva majandusaasta kasumid (kahjumid), reservid (ohh, mis need veel on, kuulen kilkeid need on sinu firma kasumist kõrvalepandud rahad kas põhikirjaliselt nõutud osas või ka näiteks suuremaks tulevikuliseks väljaminekuks külmutatud summad, mida muuks otstarbeks ei kasutata) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded
Euroopa ühinemisklausli puhul peetakse silmas ka Saksamaa taasühendamist 15 aastat tagasi ja sellega siiani kaasnevaid hiigelkulutusi. Siiani ähvardasid Saksamaad ja samuti defitsiidiga maadlevaid Prantsusmaad ja Itaaliat EL tõsised trahvid. 7. Euroopa rahanduskriisi 2008-2012 kujunemine, selle põhjused. Etapid : Finantskriisi peamised etapid · Juuli september 2007: materialiseeruvad USA kinnisvaraturu esimesed kahjumid, probleemid Bear Sterns fondis ja Northen Rockiga. Turud kaotavad usalduse ja likviidsus hakkab kokku kuivama · September detsember 2007: pärast pankade päästmisoperatsioone hakkab olukord paranema, kuid 3. kvartali tulemused jätavad soovida · Jaanuar märts 2008: Bear Sterns probleemid, USA valitsus käivitab uue päästeoperatsiooni · Märts oktoober 2008: likviidsus kuivab jätkuvalt kokku, pangad ei usalda üksteist
skeemi 2. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi. 22 Kasumiaruandes üldjuhul tulusid ja kulusid omavahel ei saldeerita, v.a. juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Näiteks kasumid ja kahjumid põhivara müügist, kasumid ja kahjumid valuutakursimuutustest; kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist. Kasumiaruannete kirjete selgitus on toodud RTJ 2 lisas 2. 10. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on kolmas raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase rahavoogusid. Nn finantsseisundi muutumise aruandes kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende
c) finantstulud ja -kulud muudelt Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) valuutakursi Kasum/kahjum finantseerimis- ja muutustest investeerimistegevusega seotud välisvaluutas
maakorraldus, kohtukulud jm - Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) Kestavad kogu ehituse aja - ehituse direktsiooni ja järelevalve kulud - intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud, riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) Ehitusplatsi üldkulud Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud - Ajutiste rajatiste (piirded, laod, valgustus, ajutised teed, ajutised hooned, tarindite kaitserajatised, tellingud) rajamise kulud. Rajamiskuludele tuleb lisada lammutuskulud ja maha arvata tagastuva materjali maksumus. Otsekuludes arvestamata ehitusmasinate, veokite, tööriistade, rakiste kulud
Ettevõtte juhil on aeg-ajalt soovitav mõelda sellele, et tema alluvate tööd võivad need kaks psühholoogilist iseärasust mõjutada ja püüda nende tegurite negatiivset mõju leevendada. 3. Kui te vaatlete Baringsi panga juhtumit (lk 96 ) milles avaldub siin suurusjärguefekti mõju , milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju? Mõistliku jõupingutuse efekt tänu arvutile oli pangadiileril võimalik luua ja hoida salaarvet, kuhu kanda oma kahjumid. Suurusjärgu efekt diileri kui inimtüübi loomuses on võime toime tulla suurte infohulkadega, kusjuures nad on orienteeritud vaid suurema kasumi teenimisele. 4. Kas mõnel maal saab mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara piraatlust? Kui saab, siis kas deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse vormi heaks? Piraattarkvara kasutamist saab utilitaarsest seisukohast
päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja- kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja 13 -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. 3.10. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Müügitulu on kajastatud neto realiseerimimaksumuses, mis ei sisalda makse (käibemaks, aktsiis), allahindluseid ja korduvkasutusega taarat (pudelid, kastid, alused jne)
osadelt kasum/kahjum c) finantstulud ja -kulud Kasum/kahjum muudelt pikaajalistelt 37, 48 muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, finantsinvesteeringutelt sh kasum/kahjum pikaajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele d) intressikulud Intressikulud laenudelt, võlakirjadelt, 48 kapitalirendilepingutelt ja muudelt intressikandvatelt võlakohustustelt e) kasum (kahjum) Kasum/kahjum finantseerimis- ja 37, 48 valuutakursi muutustest investeerimistegevusega seotud
otstarbega vorm" Institutsioonide tasandid (Williamson) -turg ja ettevõte on majanduse korraldamise äärmused, mille vaheline spekter on pidev, täidetud nn hübriidvormidest formaalsete ja mitteformaalsete lepingute näolPõhiinstitutsioonid majanduses: Turult saame teada, mida tasub toota ja mida mitte hindade kaudu.*Hindade kaudu toimub ühtlasi ka motiveerimine kujunevad kasumid või kahjumid. Ettevõttes ütleb direktor, mida teha ja määrab nii preemiaid kui ka karistusi ülesannete täitmise eest. Sotsiaalsed normidSoovitud käitumise (näiteks vaikuse loengul) tagab naabri halvustav pilk Seadused Tagamiseks tuleb mängu politsei ja kohus. Institutsioonide informatsiooni- ja motivatsioonifunktsioon. Inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism
3. Baringsi panga juhtum (õpik lk 96) - milles avaldub siin suurusjärgu-efekti mõju, milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju? Suurusjärgu efekti mõju diileri kui inimtüübi loomuses on võime toime tulla suurte infohulkadega, kusjuures ta on orienteeritud vaid suurema kasumi teenimisele. Mõistliku jõupingutuse efekti mõju tänu arvutile oli pangadiileril võimalik luua ja hoida salaarvet, kuhu kanda oma kahjumid. 4. Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara-piraatlust? Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse vormi heaks? Piraattarkvara kasutamisele saab leida utilitaarse õigustuse: kui 1990-ndate alguses ei oleks Eestis olnud võimalik soetada piraattarkvaraga varustatud vanu arvuteid, vaevalt saaks siis keegi praegu arendada ,,tiigrihüpet"
3. Baringsi panga juhtum (õpik lk 96) - milles avaldub siin suurusjärgu-efekti mõju, milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju? Suurusjärgu efekti mõju diileri kui inimtüübi loomuses on võime toime tulla suurte infohulkadega, kusjuures ta on orienteeritud vaid suurema kasumi teenimisele. Mõistliku jõupingutuse efekti mõju tänu arvutile oli pangadiileril võimalik luua ja hoida salaarvet, kuhu kanda oma kahjumid. 4. Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara-piraatlust? Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse vormi heaks? Piraattarkvara kasutamisele saab leida utilitaarse õigustuse: kui 1990-ndate alguses ei oleks Eestis olnud võimalik soetada piraattarkvaraga varustatud vanu arvuteid, vaevalt saaks siis keegi praegu arendada ,,tiigrihüpet"
3. Baringsi panga juhtum (õpik lk 96) - milles avaldub siin suurusjärgu-efekti mõju, milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju? Suurusjärgu efekti mõju diileri kui inimtüübi loomuses on võime toime tulla suurte infohulkadega, kusjuures ta on orienteeritud vaid suurema kasumi teenimisele. Mõistliku jõupingutuse efekti mõju tänu arvutile oli pangadiileril võimalik luua ja hoida salaarvet, kuhu kanda oma kahjumid. 4. Kas saab mõnel maal või selle maa mingil arenguperioodil õigustada arvutitarkvara-piraatlust? Kui saab, kas siis deontoloogilise või utilitaarse printsiibi abil? Kas universalism kiidaks selle piraatluse vormi heaks? Piraattarkvara kasutamisele saab leida utilitaarse õigustuse: kui 1990-ndate alguses ei oleks Eestis olnud võimalik soetada piraattarkvaraga varustatud vanu arvuteid, vaevalt saaks siis keegi praegu arendada ,,tiigrihüpet"
välismaise konkurentsi eest. 4) Väidetakse ka, et tarfiide ja tollidega on tarvis kaitsta end välisfirmade eest, kes püüavad dumping-hindadega (hinnad madalamad kui toote keskmised kulud) realiseerida oma liigset toodangut. Dumpingu eesmärk on konkurendi laostamine ja järgnev monopoolselt kõrge hinna kehtestamine. Madalale hinnale välisturul võib kaasneda kõrge hind siseturul, et kompenseerida välisturul saadavad kahjumid. Dumpingut esineb harva, sellega ei saa õigustada püsivalt eksisteerivaid tollitõkkeid. 5) Tollide õigustamiseks, et sisemaiseid firmasid ja nende töölisi tuleb kaitsta odava tööjõuga maade konkurentsi eest, mis võib sundida alandama sisemaiste toodete kõrgeid hindu ja töötajate palkasid. 4.4 Maksebilanss ja valuutakursid
Sarnane olukord Täieliku konkurentsituruga pikal perioodil. Konkurentsi tõttu ei saa majanduskasumit. Kui lühiperioodil oli kasum, tuli firmasid pikal perioodil harusse juurde, pakkumine kasvas ja tasakaaluhind alanes, kasumid hakkasid vähenema. Firmasid tuli juurde nii kaua, kuni majanduskasum muutus nulliks. Kui lühiperioodil oli majanduskahjum, lahkusid firmad pikal perioodil tootmisharust, pakkumine vähenes, tasakaaluhind hakkas tõusma, kahjumid vähenesid ja lahkumine toimus nii kaua, kui tekkis olukord P=ATC. Siis tulud katavad kulusid ja firma on nullis. Monopolistliku konkurentsi ja täieliku konkurentsi võrdlus. Sarnasus mõlemad ei saa majanduskasumit pikal perioodil. Pikal perioodil, kui mõlema ATC (keskmised püsikulud) oleksid võrdsed, siis täieliku konkurentsi turul olevad firmad toodaks minimaalse keskmise kuluga, aga monopolistliku konkurentsi puhul ei toodaks. Sest nendel on
Bilansi aktiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud varad. Siia kuuluvad väärpaberid, sularaha, mida hoiatakse reservis, ja laenud nii testele pankadele, valitsuseel, firmadele ja eraisikutele. Bilansi passiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud kohustused ja omakapital. Omakapital on kõikide varade väärtus miinus kõikide kohustuste väärtus. Panga omakapital koosneb rahast, mida on maksnurd aktsiaomanikud miinus kahjumid pluss kasumid, mis on teenitud, mis on teenitud, kuid mida ei ole aktsionäridele dividendidena välja makstud. Bilansi kaks poolt peavad olema alati tasakaalus. Ehk Varad= kohustused + omakapital. Panga kohustuste alla kuuluvad nõudedeposiidi, mis kujutavad endast seda raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Sularaharesrv, mida kommertspangad hoiaks oleks väike, kui pangad võiksid ise vabalt otsustada sulraha reservi suuruese üle. Reegline nõuab aga valitsus keskpanga abil, et pankade
1. LÜHIKOKKUVÕTE ehk äriidee ja selle esitaja lühike tutvustus Ehk äriplaani Kokkuvõttev osa: äriidee lühike tutvustus + äriidee eesmärgid + peamised eelised / erinevused konkurentide ees + kui palju sellise projekti käivitamine kokkuvõtlikult maksma läheb ja millistest vahenditest seda kavatsete finantseerida. Kui on olnud eelnev tegevus, siis peaks ka seda kirjeldama: millega olete tegelenud ja milline on lühidalt teie MTÜ finantsolukord (näit. käibed, kasumid (-kahjumid), investeeringud ja millistest allikatest olete siiani tegevust finantseerinud). NB! Selle peatüki pikkuseks arvestage max 2 lk! 2. MTÜ ANDMED Siin peatükis võiks olla konkreetne, lühiinfo MTÜ kohta. Nimi, aadress, reg.nr. Kontakttelefon, e-mail, www-aadress Asutajad 3. TOODE / TEENUS Toodete / teenuste üldine kirjeldus võimalikult põhjalikult ja üksikasjalikult kirjeldada, mida ja kuidas plaanite pakkuma hakata. Milliseid lisateenuseid ja tooteid pakute täiendavalt
tõenäolisemalt on otstarbekam OÜ (võimaldab osa tulust võtta välja dividendina ja vähendada maksukoormust) 15. Raamatupidamine. FIE on lihtne, saab ise hakkama. OÜ – keerulisem, raamatupidaja abi 16. Tegutsemine kodusel pinnal – FIE 17. Ettevõtlustegevus tervikuna. Ühel ettevõtjal võib olla mitu OÜd – kui üks pankrotistub, siis see ei puuduta teisi FIE – ühe valdkonna kahjumid tuleb teiste arvelt katta 18. Ettevõtlustulu jooksev kasutamine. FIEl võib eraelus ja ettevõtlustegevuses kasutatav raha ühes rahakotis koos olla, OÜ-l peavad olema eraldatud. 19. Huvi kasumi reinvesteerimise vastu. Ei ole FIE võimalus koguda raha tulevasteks investeeringuteks erikontole samaväärne OÜde tulumaksuvabastusega reinvesteeritud kasumilt. 12. Ettevõtte asukoha valik.
b. raha pakkumise suurus sõltub konkreetse panga heasoovlikusest c. raha pakkumise suurus sõltub raha baasi suurusest d. raha pakkumise suurus sõltub raha soovijast, kas viimasel on relv kaasa või mitte Milleks peavad pangad omama reserve? a. täitmaks keskpanga nõuded kohustusliku reservi osas b. Head põhjust polegi, lihtsalt igaks juhuks c. Selleks, et katta ootamatult tekkinud sularaha nõuded ning võimalikud kahjumid d. selleks, et olla valmis kiirete laenude väljastamiseks Mida kujutab endast raha baas? a. raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja riigis tegutsevate fondibörside kaubeldavate aktsiate turukapitalisatsooni summa b. raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv c. raha baas on ligikaudu võrdne riigi SKP suurusega d. raha baasi leitakse ringluses olev raha ja lihtsa rahavõimendi mm* jagatisena Raha erilisus e
isikuomadustega, ajavõimalustega, riskitaluvusega ning loomulikult ka rahaliste võimalustega. Kauplejatüüpe võib esmalt jaotada ajahorisondi järgi, kui pika aja peale positsioone võetakse. Väga lühikese ajahorisondiga kauplejad võtavad positsioone kõigest sekunditeks või minutiteks ning nende eesmärk on suure mahuga tehingute puhul väikesemate liikumiste pealt kasumit teenida. See on kõige riskantsem strateegia, kuna suurte tehingumahtudega võib kaasneda väga kiirelt ka suured kahjumid. Päevakauplejad võtavad positsioonid ainult päevasiseseks kauplemiseks. Järgmine tüüp kauplejaid on need, kes võtavad positsioone paariks-kolmeks päevaks. Ning viimasena on positsioonikauplejad, kelle ajahorisont ulatub nädalate või kuudeni. Üldjuhul on järgmine kriteerium kauplemisstrateegia (valiku) puhul analüüsimeetod – kas tugineda rohkem fundamentaalsele või tehnilisele analüüsile. Fundamentaalanalüüsi puhul tuginevad
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed ja mittemonetaarsed finantsvarad ning kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline
Raha (kroonides) (4) Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused ning välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.(4) ( vt Lisa 7) 3.2 Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid. Lühiajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente,
füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Vangistus Arest 30 päeva kuni 20 aastat (eluaegne=30a +10a järelvaatamist kui kohus otustab Kuni 30 päeva väärteo eest välja lasta) Alaealisena kuni 10a Rahaline karistus Rahalised kahjumid Päevasest töötasu x määratud päevamäär (alaealine) Väärteo ja kuriteo piir 240e Min 10 euri päevas Oluline kahju 4 000e Trahviühikud (1=4euri) Suur kahju 40 000e Eriti suur kahju 400 000e Juriidilise isiku rahalise karistus 4000e 16mil e kuriteo eest
on samad. 5.nädalast hakkab loode tundma valu. 12.rasedusnädal- organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Kahjustab suitsetamine, halb toitumine, alkohol- ei ole ohutut doosi, kohvi südame vereringele, negatiivsed mõtted (tekitavad hormoone- kilpnäärme kahjustus), liigne vibratsioon, olmemürgid, ravimid- aga kasu peab ületama kahjumid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid (hambaravi ja diagnostika, röntgen), narkootikumid. 16. rasedusnädal- lapse liigutused muutuvad üha keerukamaks, ta õpib haarama, imema, grimasse tegema. 20. rasedusnädal- veresooned kumavad läbi ja nahk on hästi läbipaistev 24. rasedusnädal- laps kuuleb (väliskeskkonnast tulevaid helisid) ja tajub valgust, tasakaal on välja arenenud, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele
saadud kasumeid - kahjumeid, samuti ka valuutakursimuutuste kasumeid - kahjumeid ning saadud tulem kirjendatakse kasumiaruandes netosummana (Karu, 2008, lk 170). Raamatupidamiskohustuslased, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida ei saa kajastada tavalises kasumiaruandes, koostavad selleks jaoks koondkasumiaruande, mis esitatakse eraldi aruandena kasumiaruande järel. Selleks on näiteks välismaise äritegevuse käigus tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud kasumid ja kahjumid (RTJ 2, § 31). Kasumiaruanne on ettevõtte majandusaasta olulisemaid aruandeid ning selle koostamisel tuleb pöörata tähelepanu kulude periodiseerimisele ning järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Lõputöö järgmistes peatükkides kirjeldatakse kasumiaruande skeemis 2 kasutatavaid tulu- ja kulukirjeid. Põhjalikumalt käsitletakse kasumiaruande skeem 2 struktuuri ja kasumiaruande analüüsimeetodeid. 1.1 Tulude olemus ja liigid
annaabi.ee 
