Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid,
Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid,
riigikorralduse vastu riigikorralduse vastu • mitmeparteilise • mitmeparteilise poliitilise süsteemi poliitilise süsteemi vastu vastu 1920. a põhiseadus vs 1938. a põhiseadus Riigipea 1938. a 1920. a põhiseadus põhiseadus • Riigivanem • Eesti president (peaminister) Parlament 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus • Riigikogu muudeti kahekojaliseks : Riigivolikogu (alamkoda, 80 • Ühekojaline saadikut, valitud parlament - rahva poolt), Riigikogu (100 Riiginõukogu liiget) (ülemkoda, 40 saadikut, osaliselt valiti, osaliselt määrati) • parlamendi õigusi piirati tugevalt Valitsus 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus
Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada ning 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda aga arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Enamus neist mõisteti vangi ning rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. 1937 kutsuti kokku Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Selle kohaselt sai Eesti riigipeaks laialdaste õigustega president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika
peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse. Riigipeaks president, Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi, kaotades rahvaalgatuse ja piirates rahvahääletust ja valimisõigust. Rahva ja valitsuse kaugenemine. 24. aprill 1938 Riigikogu kinnitas Eesti presidendiks Konstantin Pätsi VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliidu jõuetus, häirekellaks 1935, aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Venemaa aktiviseerumine. Saksamaa ja Venemaa vastuolud.
detsember 24. jaanuaril 1934 1. jaanuaril 1938 1920 Kellele kuulus Seadusandlik 1934. aastal Seadusandlik seadusandlik võim? võim kuulus saadeti riigikogu võim kuulus Mitu koda , mitu ühekojalisele vaikivasse riigikogule , liiget? parlamendile, kus olekusse, uus riigikogu muudeti oli 100 liiget. loodud riigikogu kahekojaliseks, oli vähendati riigikogus oli 101 viiekümne liiget. liikmeliseks, president jäi küll seadusandliku võimu haardest välja, kui
arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. Tegelikult mõisteti aga enamik vabadussõjalastest vangi. Järelikult oli diktaktuur saavutanud kontrolli igasuguse poliitilise ja avaliku tegevuse suhtes. 1937 koostati uus põhiseadus, mis tõi samuti ühiskonda suuri muutusi. Näiteks kaotati rahvaalgatuse võimalus ja streigid, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu, valitsuse määras ametisse president. Eesti riigipeaks sai laialdaste õigustega president, kelleks sai Päts. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Nõnda hakati olukorda riigis nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad. Järelikult olid uue põhiseadusega
kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi · Riigipeaks PRESIDENT, kellel olid laialdased õigused: võis anda dekreetidega seadusi, vetoõigus, saata parlamenti laiali, kinnitada ametisse valitsus 1938.aasta põhiseadus · Riigikogu muudeti kahekojaliseks -Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt -Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti · Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuse täideviijaks · Kärbiti rahva õigusi Majandus · Kiire majanduskasv · Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega · Riigi sekkumine majandusellu · Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid
Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks · Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24.aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks · President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga · Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1
Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti 64.a. K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis okupeeris NL Eesti. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18. jaanuar 1956.a. Tema maised jäänused maeti Burasevo metsa. 1990.a. maeti K
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos,
- Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia. Kaotati rahvaalgatus,valimisõigus 1938.toimusid Riigivolikogu valimised. Paar päeva hiljem Kaarel Eenpalu. - Püsis kaitseseisukord - Süvenes tsentralisatsioon - Poliitilist organiseerumist ei lubatud
vabadusõjalased ming nad kaotasid oma populaarsuse valega, et nad tahtsid vägivaldselt oma võimu peale suruda. 1937 aastal kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu ning Pätsi isiklike suunitluste alusel võeti vastu põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Demokraatia oligi asendatud uue juhtimisviisiga ning seda tehti ebaseaduslikult. Esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts ning tal olid laialdased õiglused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Parlamendi õigusi piirati oluliselt. Parlamendist sai lihtsalt presidendi otsuse täideviijaks. Kui vaikiva asjastu tuli võimule ebaseaduslikult ja tundub üdini negatiivne, siis tegelikult see nii polnud. Majanduses oli see tõusuaeg. Toimusid mitmed muudatused ja seda head suunas. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline
ametikohad, tasu ja valimise korra. Uus riigivanem valitakse viieks aastaks. Põhiseaduse muudatuste maksma hakkamisel ametis olev Riigivanem loeti peaministriks kuni uue valitud Riigivanema volituste alguseni. Selleks riigivanemaks ja peaministriks üheisikuliselt sai Konstantin Päts. 6 1938. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. Riigikogu muudeti kahekojaliseks -- alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda -- Riiginõukogu. Riigivanem asendati Vabariigi presidendiga, kelle mandaat pikenes kuuele aastale. Samas sisuliselt välistati riigipea vahetu valimine rahva poolt. Demokraatial põhinev riigikord asendati autoritaarse diktatuuriga. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil
Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist suutis Pätsi valitsus nende populaarsust rahva hulgas tugevalt kahandada. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. 1938-ndal aastal jõustunud põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Piirati kodanikuvabadusi, valitsuse määras president. 1934-ndal aastal hakkas riik sekkuma ka majandusse, eriti kiiresti arenes tööstus, põllumajandussaadusi veeti ohtralt välja. 20-ndate aastate alguses kardeti kõige enam Saksamaad ja Venemaad. Toetust otsiti Lääne suurriikidelt. Sooviti luua Balti liitu. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös. Tihenesid suhted Poola ja Rootsiga. Ohumärkideks olid Inglise- Saksa mereväeleping ning Nõukogude Liidu aktiviseerumine
Riigikogu koosseisu vähendati riigipea ametit pidas peaminister. 50-le liikmele. Kehtestati riigipea ametikoht riigivanem. Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimu kandjaks oli Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimuks riigis oli rahvas, kes viis oma võimu ellu referendumi president, kes võis anda oma dekreetidega kaudu. Seadusandlikku võimu teostas seadusi. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Riigikogu(100-liiget) täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus koos peaministriga, kujunes Vabariigi Valitsus. Vabariiki juhtis presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. peaminister, kes täitis ka riigipea kohustusi. Majandus: Toimus radikaalne maareform. Majandus: Majandus edenes jõudsalt. Riik Riigistati mõisade maad, tehnikad, kariloomad sekkus majandusellu tunduvalt rohkem kui jm. Peale vabadussõda ülikiire majandustõus, varem
- Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt "Juhitav demograatia" - Rahvarinne põhiseaduse toetuseks - Oppositsionäärid said 16 kohjta riigivolikokku - 1938 sai Päts presidendiks, peaminister Eenpalu, ülemjuhataja Laidoner Majandusolud: - riigi sekkumine majandusse (ca 25%) - tööstuse kiire areng - peamisteks väliskaubanduslikeks partneriteks Saksamaa ja GBR 5. Välispoliitika - 2
Kelle ees vastutas valitsus Riigikogu ees Presidendi ees Parlamendi kodade arv 1 2 4.3 muutust, mis toimusid EV valitsemises 1930. Aastail võrreldes 1920. Aastatega. Kuivõrd iseloomulikud olid vaadeladaval ajajärgul sellised muutused kogu euroopale? Riigivanemale anti lisaks peaministri ja esindaja rollile ka vetoõigus ning õigus Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Valitsus muudeti kahekojaliseks. 1931. a hakkasid erakonnad liituma, et valitsemis olukorda parandada, 1920. a-tel oli palju erinevaid erakondi. 5.Kirjuta 3 ,,vaikiva ajastu" tunnust, põhjenda miks need ei sobi kokku demokraatiaga. · Oli keelatud poliitiliste erakondade tegevus - ainupartei · Tsensuur · Riigi kontroll · Demokraatia asendus autortaase diktatuuriga 6.Tõestage 3 näitega, et Eestis toimus aastail 1920-1940 tormiline kultuuri areng, nimeta sellise arengu 3 peapõhjust.
· Riigikogu saadeti laiali. · Erakondade tegevus lõpetati. · Loodi üks partei Isamaliit. · Kehtestati tsensuur. · Kõige olulisemate asutuste, organistatsioonide üle kehtestati rang kontroll. · Seadused avaldati presidendi dekreedina. VAIKIV AJASTU Rahvas ei saanud rääkida. 1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda Riigivolikogu 80 saadiukt, valitakse rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liiget määrati presidendi poolt ja valiti kutsekodade poolt. Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kelle määras ametisse president.Valimisõigus tõsteti 22. Eluaastale. Valimine oli nüüd isikuvalimine. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. Aasta aprillis valiti K.Päts presidendiks. Peaministriks sai K.Eenpalu, ülemjuhatja oli J.Laidoner.
Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti K. Päts 64 aastaselt Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist, selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18.jaan. 1956.a
asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,
Teine põhiseadus ( 1934.a.jaanuar ): · riigivanema võimupiiride laiendamine · rahvas valis riigivanema(riigipea) hääletamise teel viieks aastaks · seadusandlik võim endiselt Riigikogul(ühekojaline) · täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga Kolmas põhiseadus ( 1.jaan. 1938 ) · EV riigipeaks oli president, kes valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Riigikogu muudeti kahekojaliseks · Vabariigi valitsuse(koos peaministriga) määras president · rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus · valimisõiguse vanust tõsteti 22. eluaastale · erakondade valimine asendati isikute valimisega · piirati kodanikuvabadusi · näiliselt demokraatlik valitsus, kuid tegelikult autoritaarne 4. Eesti julgeoleku kindlustamine: a) 1920-ndatel: · Eesti võeti Rahvasteliitu · suhete normaliseerimine NSVL-ga (NSV-le lubati mitmeid majanduslikke
valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Vabadussõjalased leidsid, et tuleb riigivõim kukutada vägivaldselt, aga see neil ei õnnestunud. 1937.aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes koostas uue põhiseaduse: riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks, kärbiti rahva õigusi. 1938. toimusid Riigivolikogu valimised ja presidendi valimistest loobuti. Eesti presidendiks kuulutati Konstantin Päts. Majanduselu edenes jõudsalt. Eriti suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumajanduse arengule aitasid kaasa riigieelarvest põllumeestele makstavad toetused. Rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, kadus tööpuudus. Kultuurielu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja hakati hoolitsema selle arengu eest
Eesti Vabariik 1)EV sisepoliitika Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad
Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks . 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandus ele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,
hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l aseesimees-Jüri Ratas; ll aseesimees-Seeder Fraktsioonid-Riigikogusse valitud erakonna liikmed ühinevad fraktsioonidesse. Fraktsioonide kaudu viivad erakonnad ellu oma poliitilist programmi.
Kõike hakkas kontrollima Riiklik kontroll. Keelustati erakondade tegevus, ainukesena jäi Isamaaliit, opositsiooni kiusati, streigid, meeleavaldused keelati. Riigijuhid: president Konstantin Päts, peaminister Kaarel Eenpalu, Eesti Rahvusvägede ülemjuhataja Johan Laidoner Uus põhiseadus, 1938 Uue põhiseaduse järgi sai riigipeaks president, kes oli laialdase võimuga anda välja seadusi, saata parlamenti laiali, talle allus Vabariigi Valitsus jne. Riigikogu sai nüüd kahekojaliseks, koosnedes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Rahva õigusi piirati, keelatud olid streigid ja muud meeleavaldused. Majanduselu iseloomustus Peale suurt kriisi oli majanduskasv. Palju ehitati, kasvas eksport, erakordselt palju pöörati tähelepanu tööstusele. Riik sekkus palju majandusellu ning liberaalne majandus asendus majandusliku rahvuslusega, esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Riiklike ettevõtete arv suurenes. Välispoliitilised ohud.
kritiseerides valitsuse ebaseaduslikku tegevust ja nõudes tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde. Poliitiline politsei lavastas riigipöörde. 8 dets 1935 arreteeriti vabadussõjalased koosolekul, Kolmas põhiseadus 1936 teatas K. Päts, et on vaja välja töötada uus põhiseadus. Selle koostamiseks kutsuti kokku Rahvuskogu. 1. jaan 1938 jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks.,,Juhitav demokraatia" 1938 kinnitati EV esimeseks presidendiks Konstantin Päts. Peaministriks sai Kaarel Eenpalu, Johan Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Endiselt püsis kaitseseisukord, säilis trükitoodete tsensuur. Majandusolud 1934 algas Eesti majanduselus kiire areng. Saavutati ja ületati kriisieelne tase. Alguse sai riigi sekkumine majandusellu.Riiklik reguleerimine toimus maksu-, hinna- ja krediiidipoliitika kaudu. Kasvas riigi osa majanduses. Hoogsa arengu tegi läbi tööstus.
ülikoolide ja kiriku üle Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. IV Kolmas põhiseadus o Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht o Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu – 80 liiget – rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt o Presidendil oli õigus parlament laiali saata o 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus
vahendama nende soove ning mõtteid valitsusele. · Riiklik Propaganda Talitus jagas ajakirjanikele sobilikku informatsiooni ning tegeles nn. rahvusteriiklikkuse õhutamisega. · Kampaanid: võõrpäraste nimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine. · 1. jaanuaril 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus vastas K. Pätsi soovidele. · Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valitakse otsestel valimistel kuueks aastaks. · Riigikogu muudeti kahekojaliseks. o Riigivolikogu 80 rahva poolt valitud saadikut. o Riiginõukogu 40-liikmeline kutsekodade pooolt. Osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. · Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. · Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus. · Valimisõigus tõsteti 20. eluaastalt 22-le.
oktoobril 1934.aastal ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 3. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 4. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustumisega taastati Eestis demokraatia? Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80 liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirati tugevasti Demokraatia ei taastunud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. KULTUURIELU 1. Selgita mõisted Kultuurkapital loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust.
Oktoobril 1934.a ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lunatud enam kokku tulla. 4. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 5. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustamisega taastati Eesti demokraatia?Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirata tugevasti Demokraatia ei taastatud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidenti dekreetidena. Kultuurielu 1. Selgita mõisted: Kultuurkapital- loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Teguvuseks
perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle kohaselt: · riigipeaks oli president · Riigikogu muutus kahekojaliseks (80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu) Et esitati vaid üks presidendikandidaat K. Päts jäid valimised ära ja Konstantin Päts kinnitati presidendiks 1938. aasta aprillis. Peaminstriks sai Kaarel Eenpalu (1939-1940 oli peaministriks Jüri Uluots). Kuigi parlament oli nüüd jälle olemas, oli tema tähtsus väiksem kui varem, kõige tähtsamad seadused olid presidendi dekreedid. NB
spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937. Aastal. Kuna opositsioon valimisi boikoteeris, osutus Rahvuskogu vägagi õksmeelseks ja võttis vastu põhiseaduse, mis vastas riigivanema soovidele. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal. Uus põhiseadus nägi ete tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt kuueks aastaks. Nii nagu 1933. Aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii oli ka presidendil täielik võim valitsuse üle. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 80-liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkod ehk Riigivolikogu aga moodustus kutsekodade esindajaist, teatavatest kõrgematest ametnikest ja presidendi poolt määratud isikutest. Seaduse vastuvõtmiseks pidid selle heaks kiitma mõlemad kojad (Riigikogu võis oma heakskiidu anda ka vaikimisi, ilma eelnõu menetlemata). Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris
põhiseaduse ülesehitus, Eesti riigi eesmärk, kodanike õigused ja kohustused. Põhiseadus – seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted. Eesti põhiseadused: 1920 – Asutav Kogu võttis vastu demokraatliku põhiseaduse. Parlamendi nimeks sai Riigikogu, presidendi ja peaministri ülesandeid täitis riigivanem. 1933/1934 – suurenesid riigivanema õigused 1938 – Riigikogu muutus kahekojaliseks, seati sisse presidendi ametikoht 1992 – rahvahääletusel kiideti heaks 1991 aastal Põhiseaduse Assamblee poolt koostatud põhiseaduse projekt. Praeguse Eesti Vabariigi põhiseaduse ülesehitus: 15 peatükki 168 paragrahvi Eesti riigi eesmärk: Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri läbi aegade. Kodanike õigused ja kohustused: Isikuõigused – õigus elule, vabadusele, seaduse kaitsele
I Põhiseadus (15.juuni 1920) II Põhiseadus (jaanuar 1924) III Põhisadus (1.jaan. 1938) * Kõrgeim võimukandja rahvas * Riigivanema võimupiiride * Riigipeaks oli president, (õigus valida alates 20.a) laiendamine. valiti rahva poolt kuueks * Seadusandlikku võimu teostas * Rahvas valis riigivanema aastaks. Riigikogu. (riigipea) hääletamise teel * Riigikogu- kahekojaliseks * Riigikogu valimised toimusid viieks aastaks. * Vabariigi valitsuse ja pea- iga kolme aasta tagant, valiti * Seadusandlik võim endiselt ministri määras president erakondade vahel. * Täidesaatev võim oli valitsu- Riigikogul (jätkuvalt ühe- * Rahvalt võeti ära rahva- sel (ministrid ja riigivanem) kojaline). algatuse õigus.
*Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi *opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus(jõustus 1938) *riigipeaks oli rahva poolt 6 aastaks valitud president *Riigikogu muudeti kahekojaliseks (Riigivolikogu 80 otsevalimine ja Riiginõukogu 40 kas ameti poolest või määrati presidendi poolt) *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president *Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus *Valijate vanusetsensust(ehk vanusepiirang) 20 eluaastalt 22-le. *1938 aprillis valiti presidendiks Konstatin Päts *peaministriks Eenpalu Asuti teostama nn juhitava demokraatia poliitikat *püsis kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur
Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur
Kõike hakkas kontrollima Riiklik kontroll. Keelustati erakondade tegevus, ainukesena jäi Isamaaliit, opositsiooni kiusati, streigid, meeleavaldused keelati. Riigijuhid: president Konstantin Päts, peaminister Kaarel Eenpalu, Eesti Rahvusvägede ülemjuhataja Johan Laidoner Uus põhiseadus, 1938 Uue põhiseaduse järgi sai riigipeaks president, kes oli laialdase võimuga anda välja seadusi, saata parlamenti laiali, talle allus Vabariigi Valitsus jne. Riigikogu sai nüüd kahekojaliseks, koosnedes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Rahva õigusi piirati, keelatud olid streigid ja muud meeleavaldused. Majanduselu iseloomustus Peale suurt kriisi oli majanduskasv. Palju ehitati, kasvas eksport, erakordselt palju pöörati tähelepanu tööstusele. Riik sekkus palju majandusellu ning liberaalne majandus asendus majandusliku rahvuslusega, esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Riiklike ettevõtete arv suurenes. Välispoliitilised ohud.
ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluise põlvekivitööstusele jms. Kuid Põhiseaduse muutmine 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923a, kriisi. 1924 a kevadel käivitas (jõustus 1938): Riigipeaks rahvapoolt 6 aastaks president. Riigikogu muudeti rahaminister megamilf Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest kahekojaliseks. Valitsuse eesotsas peaminister, kelle määras ametisse sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse, üõõdes tagada selle president. Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Valijate vanusepiirang 20'lt vastuoludeta arenemist. Kuna majandussidemed Venemaaga olenesid liialt aastalt 22'le. 1938 aprillis sai presitendiks K. Päts ja peaministriks K. poliitilistest suhetes, siis orieneeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Eenpalu
Peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Eiselbund. 2.okt1934 seati parlament nn. vaikivasse olekusse: *Detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust(Maaleht suleti, Postimees allutati valitsuse kontrolli alla).Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. *Märtsis 35 keelustati kõikide erakondade tegevus. Nende asemele asutati Isamaaliit(valitsuse tahte elluviimine, oli ainupartei) ja kutsekojad(ühendasid samade elualadega inimesi). *Riigikogu muudeti kahekojaliseks(alam80, ülem40). Vabariigi valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuse täideviijaks. *Rahva ja valitsuse kaugenemine ning inimeste eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamisest. *Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss posit. Rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, tööpuudus kadus.
Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipeaks oli nüüdsest president, keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur.
Kui eelnimetatud asutused seavad üles erinevad kandidaadid, valib presidendi otse rahvas. Kui aga seatakse üles üks ühine kandidaat, siis valitakse president nende asutuste ühisel valimiskoosolekul (kandidaat peab saama 3/5 häältest). Praktikas teostuski teine variant ning 24. aprillil 1938 sai K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Presidendi volituste tähtaeg oli 6 aastat. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80- st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. 1938
Opositsiooni peamiseks keskuseks muutus Tartu, liberaalse intelligentsi koondumiskoht. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine 1937. aastal kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. Rahvuskogu koostas uue põhiseaduse, mis seadistas autoritaarse valitsemisviisi. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda), Riiginõukogu (ülemkoda). Võrreldes 1920. aasta põhiseadusega piirati parlamendi õigusi tugevasti. Vabariigi valitsus, eesotsas peaministriga, kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. Valitsus oli vastutav Riigikogu ees. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi. Kaotati rahvaalgatus, streigiõigus, piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veebruaris 1938 toimusid Riigikogu valimised. Moodustati Rahvarinne. Presidendi otsevalimistest loobuti, 24
Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. ,,Tartu vaim" kujunes diktaktuurivastase võitluse sünonüümiks. Kolmas põhiseadus 1936 teatas K. Päts, et on vaja välja töötada uus põhiseadus. Selle koostamiseks kutsuti kokku Rahvuskogu. 1. jaan 1938 jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valiti rahva poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, valimisõigus tõsteti 22. eluaastale. ,,Juhitav demokraatia" Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati Riigivolikokku. 1938 kinnitati EV esimeseks presidendiks Konstantin Päts. Peaministriks sai Kaarel Eenpalu, Johan Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Endiselt püsis kaitseseisukord, säilis trükitoodete tsensuur
a.ni. Lätis ja Eestis o üritati asendada parteid kutseesindluslike kodadega, mis koondaks valitsuse seljataha erinevate elukutsete esindajaid. Eestis loodi ka lisaks kodadele Isamaliit, valituse suunamisel tegutsev ainupartei. Lätis laienesid oluliselt presidendi õigused. 1938.a. kehtestati uus konstitutsioon, mis laiendas tema õigusi veelgi. Samal aastal jõudis uus põhiseadus ka Eestisse, millega loodi presidenti ametikoht ning parlament muudeti kahekojaliseks. Uus parlament o Eestis(1938) ja Leedus(1936) loodi uus parlament. Lätis mitte. Parlamendil oli võim vähemtähtsaid seadusi välja töötada, olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidega. Opositsioon o oli küll olemas, kuid jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Ainult Leedus toimusid ülestõusmis katsed, mis küll nurjusid, aga opositsioon säilis. oVähemusrahvused Leedus o juudid, poolakad ja venelased
Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. aasta põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud olukorraga. 1938. a 1. jaanuaril jõustus Eesti Vabariigi III põhiseadus. Uue põhiseaduse järgi nimetati 6 aastaks valitavat riigipead presidendiks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks esimene koda, 80-liikmeline Riigivolikogu, valiti viieks aastaks üldvalimistel. Riigikogu teine koda koosnes 40 liikmest, kellest osa valiti mitmesuguste institutsioonide poolt, osa nimetati presidendi poolt, osa kuulus sinna ametikoha tõttu. 1938. a veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised uue põhiseaduse järgi. Opositsiooni tegevus olid endiselt kitsendatud, ent valimistel said tema kandidaadid peaaegu pooled kõigist häältest.
Eestlased said algselt nimed 1830. aastatel pärast pärisorjuse kaotamist. Lisaks oli lipukampaania ja kodukaunistamiskampaania ehk õue eraldamine loomade aiast, hekkide istutamine, vaipade kudumise õpetamine. 1930. aastate lõpus jõuti Pätsi eestvedamisel kolmanda põhiseaduse koostamiseni. Põiseaduse koostas 1936 valitud Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, sai kogu Pätsi-meelne. Seaduslik võim kuulus riigikogule, nende ametisolekuaeg oli 5 aastat. See sai ka kahekojaliseks, kuid see on omane suurriikidele. Ülemkoda ehk Riiginõukogu 40 liiget ei olnud valitavad, pigem kuulusid osad sinna ameti põhjal (näiteks Tartu Ülikooli rektor), 10 sai nimetada president, 24 liiget valiti omavalitsuste ja organisatsioonide poolt. Kodanikud said valida alamkoda ehk 80-liikmelist Riigivolikogu. Nähti ette kodanike poolt valitav president, ametiajaga 6 aastat. President valis valitsuse, seega oli presidentaalne vabariik. Valimisõigus tuli 22. eluaastast. Rahval puudus ka
· 8.detsember valmistasid vabadussõjalased ette relvastatud riigipööret kuid ebaõnnestunult · Et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida kutsusid riigijuhid 1937.a kokku ebademokkraatlikult moodustatud Rahvuskogu. (Rahvuskogu võttis pätsi suunitlusel vastu uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi) · Uue põhiseaduse kohaselt sai riigipeaks laialdaste õigustega president · Riigikogu muudeti kahekojaliseks Muudatused põhiseaduses: Parlamendi võimu piirati tugevalt. Valitsusest, eesotsas peaministriga kujunes presidendi tahet elluviivaks organiks. Valitsuse umbusaldamine muutus parlamendi jaoks raskeks, sest umbusaldamise korral oli presidendil õigus valida, kas saata valitsus laiali või korraldada uued, ennetähtaegsed parlamendi valimised. Samuti piirati tugevalt rahva õigusi (kaotati nt. streigiõigus ja rahvaalgatus) · 24
Põhiseaduse muutmine *Selleks, et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida, kutsusid uued riigijuhid 1937. aastal kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu *Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused: ta võis anda oma dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jms *Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu *Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks *Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised *Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati *Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts
annaabi.ee 
