Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu - arutlus (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

Mis
muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu
Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem . Mitme
kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel
populaarseimaks vapside Larka . Ennetamaks vapside
võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934
sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise
kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati
autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos
nimetatakse Vaikivaks ajastuks .
Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade
üle. Eestis kehtestati range tsensuur . Valitsuse tegevust hakkas

Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu - arutlus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liislohur Õppematerjali autor
Milliseid muutusi tõi vaikiv ajastu

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Vaikiv ajastu

"Vaikiv ajastu"kas pöördepunkt Eesti ajaloos? "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta; kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga. Sellega seoses hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust: suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Peagi laienes tsensuur ka teistele elualadele mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus ja asendati need teistsuguste ühingutega- Isamaaliidu ja ku

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Vaikiv ajastu

tõusvad palgad ja kõrged maksud. 12.märts 1934 ­ riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte. Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks. Kestis see 1934. ­ 1940.aastani. Taaslülitamine oli demokraatia muutmine tasapisi diktatuuriks. 1934 ilmus määrus, millega piirati ajakirjanduse sõnavabadust

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Eesti Vabariik 1920-1939

II rahareform (1928) – teostati, et vältida varasemalt toimunud kriisi. Õnnestus hankida 28 miljoni krooniline laen , mille abil korraldati ümber pangandus ja rahandus. Kasutusele võeti kroon ning pangad lõpetasid krediteerimise. III rahareform (1933) – J.Tõnisson viis läbi Eesti krooni devalveerimise 35% võrra (ehk kulla sisaldue vähendamise), kuna Eesti oli majandukriisis. See ei meeldiud inimestele, kellel oli raha pangas, kuid see tõi Eesti majanduskriisist välja. 4. Vabadussõjalased Algselt vabadussõjalastest koonenud erakond, mis tahtis vaid liikmeskonna majaduslikku seisu parandada. Kui majandukriis Eestisse jõudis hakkasid nad tõeliselt tegutsema, alustades survega valitsusele, et nad muudaksid põhiseadust. Järgnevalt hakati ka mitte vabadussõjalisi erakonda ning tänu sellele tõusis see kõige populaarsemaks erakonnaks. Raskes majandluslikus olukorras leidsid nende süüdistused ja lubadused palju toetajaid

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Milliseid muudatusi tõi kaasa Vaikiv ajastu?

Millised muudatused ühiskonnas tõi kaasa vaikiv ajastu ? Peale Vabadussõda aatal 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste liit ehk vapsid. Vapsid kandideerisid valimistel ning nende populaarus aina kasvas. Vapside poliitika polnud paljudele vastuvõetav ning kardeti vapside poolt korraldatud riigipööret ja nii viis 1934 aastal Päts ja Laidoner läbi oma riigipöörde mida tuntaksegi Vaikiva ajastu nime all. Vaikiv ajastu tõi kaasa mitmeid muudatusi ühiskonnas. Seoses 12.märtsi riigipöördega kuulutas valitsus välja 6 kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges Vabadussõjalaste ühingud. See tähendas seda, et Riigikogu enam kokku ei kutsutud. Vabadussõdalaste üle peeti kaks kohtuprotsessi. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Vaikiv ajastu

Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks. Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts 1934, on peaminister Kaarel Einbund-Eenpalu pannud nimeks ,,vaikiv ajastu". Vaikiva ajastu algus 1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolmel mehe ­ Pätsi, Laidoneri ja Eidenbundi ­ käes, kontrollis kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. Valitsus oli saavutanud võidu nii parlamendiväliste kui ka parlamendi enda ja parteide üle. Valitsus ei pidanud enam mitte kellegagi arvestama. Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud. Vaikivat ajastut alustas 12

Ajalugu
thumbnail
2
odt

EV perioodist Eesti okupeerimiseni

EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi

Ajalugu
thumbnail
5
docx

EESTI VABARIIK 1919-1939

EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 ­ kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 ­ rahareform (uus raha ­ eesti kroon) 12.03.1934 ­ sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandm

Ajalugu




Kommentaarid (4)

katiliine profiilipilt
katiliine: Pisut sain abi
21:33 01-06-2015
johanneso profiilipilt
johanneso: hea
21:01 09-04-2014
kenzi profiilipilt
Grey grey: hea
22:05 26-05-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun