pilgeni, veidi, natuke, alla andma) 4. Kaassõnad kaassõnad kuuluvad nimisõnade juurde. (NT: pall veeres laua alla) HARJUTUS 1: Täna on teine september. Üks ei tea mis teine teeb. Kumbki film polnud huvitav. Asesõna, nimis., verb , omadus. Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis.,tegus, nimis, määrs,verb Peale lõunat saabub meie kooli uus õpilane. Kaassõna, nimi.,tegus, pöörds.,ases, omadus., nimis. Mehed istusid rikkaliku laua taha. Nimis., tegusõna, omadussõna,nimis, kaassõna Laua ühes otsas istusid nooremad härrad, teise otsa kogunesid eakamad jahist osavõtnud. Toit ja selle juurde pakutud naps tegid oma töö. Nimis, sides, asesõna, kaass, nimis, Toas oli õdus ja sõbralik õhkkond. Nimis., tegus., omadus., sides, omadus, nimis. Tooli tõmmati lauast eemale nurka ja seal läks lahti hoogsaks kaardimänguks. Nimis, tegus,
N: väga hea, tohutu suur, sama vähe. NB! Erandiks nt. Kauamängiv plaat, väheütlev ettekanne. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku. N: aegamööda, alatasa, allamäge, hädavaevalt. Juhtumid, kus kaks sõna koos annavad uue tähenduse, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahkukirjutatavast ühendist, kirjutatakse kokku. N: kahevahel, vastuoksa, ülekäte. Kaassõnade üldreegel: kaassõna kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku. NB! Kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku.
Kaassõnad ja määrsõnad on muutumatud sõnad. Kaassõnad käivad koos käändsõnadega (ümber metsatuka), määrsõnad tegusõnadega (läks ümber). Kaassõna, mis asub käändsõna ees nimetatakse eessõnadeks (üle mäe), käändsõna järel aga tagasõnadeks (pingi peal). Mõningad kaas- ja määrsõnad esinevad kolmes kohakäändes, nt sisse-sees-seest; poole-pool-poolt. Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse üldiselt muudest sõnadest lahku (väga tubli, piki teed). Pool, poole, poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (siinpool, eestpoolt, sissepoole) ja käändsõnast lahku (lõpu poole, igal pool)
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust. Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad. Kaassõnad võivad muutuda üksikutes käänetes: (laua) peale, (laua) peal, (laua) pealt. Kaassõna liigid 1. kohakaassõnad: (seina) ääres, (maja) taga, (laua) ümber, mööda (teed) 2. ajakaassõnad: (loengu) kestel, pärast (sööki) 3. põhjuskaassõnad: (haiguse) tõttu, tänu (heatahtlikkusele) 4. viisi- ja seisundikaassõnad: (üksteise) võidu, (epideemia) küüsis 5. vahendi- või abinõukaassõnad: (kaaslaste) abil, (tarkuse) varal 6. suhtumis- või suhtekaassõnad: (minu) meelest, (usinuse) poolest 7
Põhireegli järgi kirjutatakse määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) muudest sõnadest harilikult lahku. Näited: hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga. Näited: Jaani-vanune, show-maiguline, &- kujuline, TPI-aegne. Reerlid VII KAASSÕNA Kaassõna (ees või tagasõna) kirjutatakse lahku tema juurde kuuluvast käändsõnast. Näited: mööda teed, teed mööda, jõe ääres, pea kohal.
line- omadussõnast lahku ( neljakümne kolme aastane) 18) Nud-,tud-,ma-,tav-,da-,mata-, -kirjutatakse järgnevast või eelnevast sõnast lahku, kui pole liitsõna ( ära sõitma , jalga laskma ) 19) Nud ,tud des jne. kirjutatakse ainult siis kokku, kui nad moodustavad iseseisva omadussõna (paljutõotav algus) 20) Kahtluse korral eelista lahkukirjutamist. 21) Määrsõna kirjutatakse muudest sõnades harilikult lahku (tohutu suur ) 22) Kaassõna kirjutatakse käändsõnast , mille juurde ta kuulub , lahku ( teed mööda, maad ligi ) 23) Ainult kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva sõnaga lahutamatu terviku , kirjutatakse see kokku ( aegamööda , ümberringi ) 24) Pool ,poole , poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (tahapoole, sealpool) 25) Sõna pidi, tähenduses ,,mööda" , on käändsõnast harilikult lahku ( teed pidi, mereteed pidi )
MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi, lähemal, viisi ja seisundit, nt salaja, valjusti, lõbusalt, lontis, hulka või määra, nt üksinda, natuke, väga. Määrsõna võib esineda lauses iseseisvalt (kohe,
Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on võimalik. Maja on punast värvi. Määrus Määrus on lauseliiga, mis märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka...). Määruseks või olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna ja kaassõna ühend või määrsõna. · Kohamäärus: kus? kuhu? kust? Kapi peal on vanad kohvrid. · Ajamäärus: millalal? kui kaua? Eile sadas vihma. · Viisimäärus: kuidas? mil viisil? Töö tehti kiiresti ja korralikult. · Valdajamäärus: kellel? millel? kellelt?millelt? Sain isalt kirja. · Hulgamäärus: kui palju? mitu? Käia jäi veel kilomeeter.
Pühajärv (Pühajärvele) Vanaküla (Vanakülla) Suursaar (Suursaarele) IV Muutumatute sõnade KLK I. Kuidas muutumatud sõnad jagunevad? MUUTUMATU SÕNA MÄÄRSÕNA KAASSÕNA SIDESÕNA HÜÜD- SÕNA alla andma järve ääres ning oi väga ilus kapi all sest aitäh homme pärast tunde nagu ai üsna hästi mööda teed et ah II. Kaassõna (ees- või tagasõna) + käändsõna LAHKU pea kohal, piki jõge, kuue väel, teed pidi, sel puhul, kirja teel, aasta jooksul, õhtu poole, lõuna paiku III. Määrsõna + muu sõna LAHKU eile hommikul, üsna kiiresti, liiga palju, põhjatu sügav, lahtisi hõlmu, tohutu kõrge, niisama hästi, ette jooksma, kaugele hüppama, norgu vajuma IV. Kui tekib liitmäärsõna, siis kirj kaks kõrvuti olevat mis tahes liiki sõna KOKKU
Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks Kaassõna kuulub nimisõna juurde ning vastab sellega koos ühele ja samale küsimusele. Asendi järgi põhisõna suhtes liigitatakse kaassõnu eessõnadeks (prepositsioonid) ning tagasõnadeks (postpositsioonid). (Mööda teed sõitsid autod.) Sidesõnad (konjunktsioonid) ühendavad sõnu või lauseid. (Ilm oli selge, kuid külm.) Hüüdsõnad väljendavad hüüdeid, häälitsusi jms. (Sulpsti! oli ta vee all.)
Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp.
Nt. üksteist, poolsada b) -ühelised, -tuhat, -miljon = lahku Nt. seitse tuhat, mõni miljon Kümned, kümmend 8. Kuude ja ilmakaarte nimetused = kokku Nt. aprilliilm, septembrihommik 9. Tegusõnade puhul võrdlen mina ja nud vormi a) Sama järjekord = kokku Nt. mina: umbusaldan / -nud: umbusaldanud b) Erinev järjekord = lahku Nt. mina: viin lõpule / -nud: lõpule viinud 10. Muutumatud sõnad (vt. tabel 1, 15 TV I osa) a) Kaassõna + nimisõna (14. käändes) = lahku Nt. mööda teed, laua peal b) Nimisõna (omastav kääne) + pool, poole, poolt, kombel, viisi = lahku Nt. kassikombel, sedaviisi c) Määrsõna + pool, poolt, moodi = kokku 11. Sidekriips a) Nimisõna (nimetav kääne) + nimisõna (alaltütlev kääne) Nt. päev (mis?)-päevalt (kust?) ; sõna (mis?)-sõnalt (kust?) b) Vastandamine Nt. hästi-halvasti, üles-alla c) Kordus Nt. tere-tere, palju-palju
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
tavaliselt sihitiseks käändsõna osastavas (keda,mida), omastavas (kelle mille), nim (kes,mis) Öeldistäide-kuulub tegusõna olema juurde ning näitab mis või missugune on alusega väljendatud olend, ese või nähtus. enamasti käändsõõna nimetavas (kes mis missugune), harvemini osastavas (keda mida) Määrus-märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka, tegevusega kaudsemalt seotud osalisi jms) võib olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna, kaassõna ühend või määrsõna kohamäärus- kus?kuhu?kust) ajamäärus-millal?kui kaua? viisimäärus-kuidas?mil viisil? hulgamäärus-kui palju?mitu? valdajamäärus-kellel?millel?kellelt?millelt? vältida tarbetuid lt-lõpulisi määrusi, mis on saadud lühematest samatähenduslikest määrsõnadest enne (eelnevalt), varem (varasemalt), esialgu (esialgselt), esimest korda(esmakordselt)
nt. Kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndija. Erandid: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri. Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid. nt. Mustasõstramoos ( omadussõna+nimisõna+nimisõna), üheinimesevoodi (arvsõna+nimisõna+nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna+nimisõna+nimisõna), ümbermaailmareis ( kaassõna+nimisõna). Erandid, kui omaette tähendus puudub: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel:
tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. · Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks · Kaassõna kuulub nimisõna juurde ning vastab sellega koos ühele ja samale küsimusele. Asendi järgi põhisõna suhtes liigitatakse kaassõnu eessõnadeks (prepositsioonid) ning tagasõnadeks (postpositsioonid). (Mööda teed sõitsid autod.) · Sidesõnad (konjunktsioonid) ühendavad sõnu või lauseid. (Ilm oli selge, kuid külm.) · Hüüdsõnad väljendavad hüüdeid, häälitsusi jms. (Sulpsti! oli ta vee all.)
arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki.
Nimega lahutamatult seotud Maad (mitmuses) riigi tähenduses liigisõnad (Pühajärv) kohanimest lahku (Euroopa maad) Täpsustav täiendosa ühendatakse Ühendtegusõnad määr- ja kohanimega sidekriipsu abil tegusõnast koosnev (ette võtma) (Lõuna-Eesti) Maa kohanimega enamasti kokku Väljendtegusõna käänd- ja (Eestimaa) tegusõnast koosnev (juttu ajama) Liittegusõnad- sõna või sõnaosa Määr- ja kaassõna teistest ja tegusõna lahutamatu ühend, sõnadest tavaliselt lahku (väga mille osi ei saa teineteise suhtes hea, niisama osav, üsna kaval) ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada (abielluma) Pool, poole, poolt- määrsõnaga Pool, poole, poolt- käändsõnast kokku (sinnapoole, seespool) lahku (lõuna pool, lõpu poole) Pidi- kui tekib eritähenduslik Pidi- käändsõnast lahku (teed pidi, väljend (vastupidi); lühenenud rööpaid pidi)
asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki.
nt. Tallinna-suurune, Polma-vanune , kahekümneaastane om. ne/-line eelneva sõnaga alati kokku meie Tallinna suurune, Gunnar Polma vanune, kahekümne viie aastane Kui inimese nimest on tulnud nimetus, siis kirjutatakse see kokku nt. napoleonitort, morsetähestik Käändumatud omadussõnad ja kohanimedest tulnud täiendid lahus nt. soome kelk, hiina restoran, eesti keel Määrsõna + nimisõna nt. tohutu suur, eile hommikul Nimisõna + kaassõna nt. maja juures,üle tee Sulanud sõnad nt. kõigepealt, niisiis, kordamööda PIDI, POOLE, POOLT, KOMBEL, MOODI, VIISI, PIDI kirjutamine 1) käändsõna järel lahku nt. põhja poole, minu moodi 2) määrsõna puhul kokku nt. sealtpoolt, siiapoole, nõndamoodi, niimoodi, ülaltpoolt 3) käändsõna osastava käände järel kirjutatakse pidi lahku nt. sanga pidi Arvsõnad Reegel: koos kümned, -teistkümned ja sajad
VORMI- JA SÕNAKORDSUS Taanis loeti loenguid Euroopa Liidu rahanduspoliitikast. Sellise seisukoha kohta võib lühidalt öelda – rumal jutt. Laupäeva öösel pidutses võidukas Eurovisiooni meeskond öises Tallinnas. -me me ja -te te Praegu vaatleme me juhtumit, … Käändelõpu kordus President sõitis laupäeval vastavalt varasemale kavale Prantsusmaale. Ükskõik, kellega tehnikaga kokkupuutuvatest inimestest juttu ajada … Kaassõna kordus Oleme taas pöördunud rahandusministeeriumi poole ning ka õiguskantsleri poole. Vahel on sõna korratud erilise rõhutamise eesmärgil. Noortemaja sündis entusiasmist ja on püsinud erilise entusiasmi varal. BÜROKRAATIAKEELE ILMINGUD Nominaalstiil väga üldise tähendusega verb + teonimi teostab vara tagastamist, kuulub maksustamisele, toimub võõrandamine, viiakse läbi ülekuulamine
6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded 6) Ajaloosündmuste nimed
Vastus: samal ajal, kaks korda, iga päev 11. Kas perekonnanimi Kivirähk on omastavas käändes Kiviräha või Kivirähu? Vastus: Kiviräha Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2015 12. Lisa lause Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase ................... lõppu sobiv kaassõna (suhtes, osas, kohta). Põhjenda valikut. Vastus: Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Osas oleks siis, kui lepingu ese muutub. Suhtes siis kui subjektid muutuvad. 13. Mida tähendavad sõnad soovitav ja soovitatav? Vastus: Soovitav tähendab soovimisväärset ja soovitatav tähendab soovitamisväärset 14. Kas õige on Google otsimootor või Google'i otsimootor? Vastus: Google'i otsimootor 15. Milline on õige variant: Marseille sadam, Marseille' sadam, Marseille'i sadam
LIITADJEKTIIVID Liitomadussõnadeks on liitsõnad, mille põhiosaks on omadus- või kesksõna. Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks. Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis).
Kvanteedimäärsõnad- Märgivad hulka või määra (palju, väga, veel, üsna, vähe) Rõhumäärsõnad- Annavad edasi hinnangut (võibolla, ju siis) Ajamäärsõnad- Märgivad aega (eile, täna, viimati, kaua) Hüüdsõna- väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli Sidesõna- seob lause moodustajad Kaassõna- konkretiseerib käändsõna tähendust Algustäht 1) Lause algus- Suur algustäht 2) Nimi- Suur algustäht, ilma jutumärkideta: Isik, olend, koht, ehitis, riik, asutus, ettevõte, organisatsioon, ühendus, ajaloosündmus, autasu, üritus, kaup, sõiduk. 3) Perioodikaväljaanded- Läbiv suur algustäht 4) Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid- Jutumärgid, esisuurtäht
Nt: väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav. Liitmäärsõnade üldreegel. 2.Kui 2 kõrvuti olevat ükskõik, mis sõnaliigi sõna on sulanud ühtseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirj nad kokku. Nt: aegmööda, aegapisi 'aeglaselt'; alailma, alatasa 'alati, ühtelugu'; läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, rahumeeli, salamahti, omapead, otsejoones. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate - kokkukirjutiste vahel. Sõnade näpunäited 1
Asesõnadena liigituvad proadverbid enesekohasteks: ise; vastastikusteks: omavahel, vastastikku, isekeskis; näitavateks: sinna, seal, siia, , siis, nii, sedaviisi, sedavõrd jne; küsivateks- siduvateks: millal, kuhu, kus, kust, kuidas, miks, misjaoks, mistarvis jne; ja umbmäärasteks: kunagi, kusagile, kusagilt, millegipärast, mujale, mujal, mujalt, teisale, , teisiti,kõikjal, , alati, igati jne. 14. Kaassõna e adpositsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna(fraasi) juurde, andes sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändetunnused, nt (maja) taga, (linna) kohal. Kaassõnad võimaldavad edasi anda palju mitmekesisemaid ja täpsemaid tähendusvarjundeid kui käändetunnused. Ehkki mõnel juhul saab kasutada paralleelselt nii kaassõna kui ka käändetunnust,
grammatilise struktuuri. See võib toimuda ka keelekontaktide tulemusena. Interrogatiivpronoomen = relatiivpronoomen (toimub paljudes keeltes): Eesti Kes on seal käinud? Inimesed, kes on seal käinud, teavad ise. Eestivene (hakkab levima): , , . 'üliõpilased, kes on selle eriala lõpetanud, oskavad (sellest) rääkida' Vrd Venemaa vene, normatiivne: , , . (2) reinterpretatsioon (metonüümia kaudu) nimisõna > kaassõna > verbi juurde kuulub määrsõna 1) Puu juured on kõverad. 2) Puu juurel kasvavad seened. 3) Puu juures (= lähedal) kasvavad seened. 4) Keegi peab valvama haige juures. 5) Keegi peab haige juures valvama. 6) Keegi peab juures valvama. (3) analoogia laiendab reanalüüsi käigus toimunud muutusi ehk teisisõnu vorm laiendab kasutusala. Võrrelge (1) ja (2) ning (3) ja (4) 1) Puu juures on mõra. 2) Puu juures (lähedal) kasvavad seened
poolthääl. Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed.
Sisehäälikute hulka ei arvestata käände- ning pöördelõppe ja liite -gi, -ki häälikuid. · Eesti keeles on ka astme-,välte- ja laadivaheldus. · Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. · Käändsõnad jagunevad nimi-, omadus- ja arvsõnadeks. · Muutsumatud sõnad eesti keeles on määrsõnad, kaassõna, sidesõnad ja hüüdsõnad. 5 Eesti keele uurimine Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. Sajandil, kuna koos valgustusideede levikuga tekkis baltisakslastest estofiilidel huvi kohaliku keele ja kultuuri vastu
puruväsinud, poolvillane, uhiuus) kukkunud puu 8) Ne- ja line-omadussõna kirjutatakse 8) ma- ja da-tegevusnimed eelneva käändsõnaga kokku 9) Määrsõnad kirjutatakse muudest (meetrilaiune, mäekõrgune, sõnadest lahku (väga hea, üsna tugev, jõulueelne, linnadevaheline, seal sees, tohutu suur, kuskil ees) suurejooneline) 10) Kaassõna kirjutatakse käändsõnast, 9) Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või mille juurde ta kuulub, lahku ( teed sõnaosa liidetakse ne- või line- mööda, õhtu poole, jõe ääres, maad omadussõnaga sidekriipsu abil ligi, peale selle) ( Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, T-kujuline, NATO- väline, Ühispanga sisene) Vaata Eesti ortograafiast lk 53-54 !!!
nt kolm või tuhat. Esinevad tavaliselt nimisõnade ees ning võivad esineda koos asesõnaga. Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Prepositsioonid Prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees. Prepostisioone jaotatakse kolmeks:need, mis on enne nimisõna või demostratiivset asesõna need, mis on indikatiivse suffiksiga need, mis on sõltumatud. Vorm on nimisõna eelsel ja demostratiivsetel asesõnadel peaaegu alati samaväärne, välja arvatud datiivse preposiooni I'ga. Eesti keeles on eessõnu vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki (randa), ilma (emata), kuni (metsani), läbi (udu), mööda (tänavat). Kokkuvõte
6. Uudis ei salli kõrvalpõikeid. Sõna ja lause 1. Tuleb kasutada igapäevaseid sõnu, mis on lühemad kui haruldased sõnad. 2. Identifiseeriva info andmiseks tuleks kasutada täiendlauselühendeid, mis pakivad info tihedalt. 3. Täitesõnad jms tuleks tõmmata maha. 4. Ülearused sõnad lisavad tautoloogilise konstruktsiooni. 5. Pikkust lisavad verbikonstruktsioonid, mis koosnevad üldverbist ja laiendist ning nimisõna ja kaassõna ühendid käände asemel. 6. Sõnade arvu aitab vähendada lauselühendite asendamine verbidega. 7. Lausete lühendamiseks saab kasutada täiendkõrvallause asendamist täiendiga. Elavus, veenvus ja isikulisus – inimesed kasutavad suulise eravestluses palju teravamaid väljendeid kui kirjas. Peab meeles pidama, et suuliste teravuste äratrükkimine on hoopis tugevama mõjuga. Teksti tegemine 1. Reporter peab näitama, mitte seletama
mistahes sõnaliiki moodustavad avasilmi, hiljaaegu, sees, liiga palju, palju räägitud, määrsõnalise väljendi hoopistükkis, kusjuures, lahku seest kostev kõigepealt, käsikaudu, ülekäte, uisapäisa, meeltmööda KAASSÕNAD kui kaassõna moodustab Aegamööda, pealekauba, käändsõnast, mille juurde Mööda teed, ümber maja, peale käändsõnaga lahutamatu terviku altkulmu, ümberringi, tagaselja kuulub selle, õhtu poole, maad ligi, pea kohal pool, poole, poolt Sealpool, sissepoole, pool, poole, poolt Metsa poole, vasakul pool,
mulgikapsaste ja seaprae kõrvale ka klaasikese Viru Valget pakkuda. 10. 30. märtsini sai spordimuuseumis uudistada Kristina Šmiguni ja Jaak Mae suusatamise MM-võistlustel Val di Fiemmes võidetud medaleid. 11. Agatha Christie teosest “Mõrv Idaekspressis” tuntud luksusrong Orient-Express sõidab Londoni ja Venezia vahel. 12. Kuulus karnevalide asupaik Rio de Janeiro asub Brasiilias Atlandi ookeani ääres. 5. Kirjutage kokku või lahku. Tule ääres(kaassõna nimisõnast lahku); lõkkeäärne muruplats, sume augustiöö; kolme meetri kõrgune lagi(lahku, kuna täiend ees); saja-aastane vanavanaema; linnas käinud mees; telefoni teel kuuldud uudis; väga üllatavad asjaolud; savist teekann, savikann; teekann; Vabadussõja- aegne; ne-lõpuline liitsõna; põhilised õigused ja kohustused; põhiõigused ja -kohustused; haruharva juhtus niiviisi; tohutu laiad viljapõllud; heledajuukseline plikatirts;
· asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega · kaassõna (ehk adpositsioon): peal, järgi, üle Lauseliikmed alus kes? mis? (tegija) öeldis mida tegema? Jne sihitis keda? mida? (harva: kelle? Mille?) määrus vastab küsimustele alates sisseütlevast ÖT öeldistäide lauses, kus on OLEMA verb, näitab kes, mis, missugune on alus Erinevad lauseliigid · KOONDLAUSE - KL-s ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega , või, ehk, nii...kui ka ette
kaupa, hundi aju, ime tore, inimese loom, kassi auk, koloraado mardikas, laiali valguma, veel kord Vastused: eest+otsast (nüüd ja edaspidi: + märk kahe sõna vahel tähistab kokkukirjutamist, kui ei ole öeldud teisiti), e.lektri+sinine, Harju .keskmine, heina+tegu, hommiku+pool, hommiku+poolik (kui tegemist on ennelõunase aja tähistamisega) hommiku poole (ööd) (kui kasutatake lisasõna ööd või mõnda teist sobivat sõna kui pool on kaassõna), .hukka .mõistma, hukka+mõistev (partitsiip), hulga+.kaupa / hulga .kaupa (ÕS lubab mõlemat vormi kasutada ilma seletuseta), hun'di+aju (kui tegemist on teatud tüüpi jahiga), hun'di aju (kui tegemist on hundile kuuluva ajuga). Ime+tore, inimese+loom, (kui sõna kasutatakse argises kontekstis sõna inimene <12:-se> asemel ) Kassi+auk (kui tähistatakse auku, mille kaudu kass kusagile pääseb, näiteks aidaukses e. augu liiki) Kassi auk (kui tähistatakse kassile kuuluvat auku
määrsõna nad on nagu tekib mõiste iseseisvad eeskätt määrsõnad (=esmajoones), veel kord, kas või, käsikaudu, vastuoksa tohutu suur, niisama hästi, hilja õhtul, selgesti kostev kaassõna mööda teed, teed mõiste mööda, ümber maja, aegamööda, maja ümber, vastu pealekauba, tagaselja, seina, ukse ees, jõe altkulmu, otsakorral, ääres, rehe all, pea ümberringi kohal, peale selle
Kui aga panna ka tase seestütlevasse, oleks tegemist juba ühilduva järellisandiga: Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogilisest tasemest, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. 1. Järellisand ning omadussõnaline järeltäiend eraldatakse oma põhjast koma(de)ga. Nt Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? Minu kolleeg, tark ja elukogenud, ütles, et varsti oleme pankrotis. Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand komastatakse vaid eest. Nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes muudab ravimi, sealhulgas kliinilise uuringu ravimi märgistust, peab .. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Nt Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja
määrsõnalisi konstruktsioone, kus määratlev sõna on põhisõna ees Eesõnade sagenenud kasutamine on aga selgelt venemõjuline. Nad säilitavad selle paragrahvi abil partei võimu Nad säilitavad läbi selle paragrahvi partei võimu Eesti keel on suurel määral säilitanud oma soomeugrilise tagasõnade eelistuse. Hoolimata sellest, et eesti keelele pole võõras ka eessõnade kasutamine ning et mõnda kaassõna saab kasutada nii ees- kui ka tagasõnana ühesuguses funktsioonis (teed mööda, mööda teed) on tagasõnu eesti keeles umbes kaks korda rohkem kui eessõnu. Tagasõna kasutaamine eessõnana ei ole stiililiselt neutraalne ning isegi luulekeeles on sellised ebaeessõnalised väljendud tugevasti margeeritud. 3. Sõnakasutuse ja tähenduse sarnastumine Eesti keeles öeldakse jätku leivale ja vastatakse jätku tarvis. Vorm head isu! on venepärane,
moodustavad sõnaühendi, sulanduvad kuitahes, mistahes moodustavad sõnaühendi, tahes, mis tahes kokku, võib õigeks pidada nii nende sulanduvad kokku, võib õigeks kokku- kui lahkukirjutamist pidada nii nende kokku- kui lahkukirjutamist KAASSÕNAD ■ kui kaassõna moodustab Aegamööda, pealekauba, altkulmu, ■ käändsõnast, mille juurde kuulub Mööda teed, ümber maja, peale selle, käändsõnaga lahutamatu terviku ümberringi, tagaselja õhtu poole, maad ligi, pea kohal ■ pool, poole, poolt määrsõnaga Sealpool, sissepoole, väljaspool, ■ pool, poole, poolt käändsõnast Metsa poole, vasakul pool, teisele
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome
(kuidas?) aegamööda, harutihti, kordamööda, otsekohe, vähevõitu, otsekui, salamahti, sedamaid, kõigepealt, läbisegi, mistõttu, muudkui, eestpoolt, ümberringi, siitsaadik, sinnamaani, alatasa, umbropsu, tasapisi, üksipäini, sedamaid Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi käsi KAS VÕI alati lahku VIII. KAASSÕNADE ÜLDREEGEL Kaassõna (ees v tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku mööda teed, teed mööda, maja ümber, ümber maha, rehe all, jõe ääres, õhtu poole, maad ligi, ukse ees, peale selle Pool, poole, poolt · Käändsõnast lahku metsa pool, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, õhtu poole, omalt poolt
nimisõna substantiiv konn, elamine omadussõna adjektiiv ilus, karvasem arvsõna numeraal üks, seitsmendik asesõna pronoomen mis, selline, kõik määrsõna adverb hästi, kaua asemäärsõna proadverb mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb võibolla, ka kaassõna adpositsioon läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjuktioon ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon ah!, kurat! Lauseliikmed: öeldis (grammatiline) Poss sööb kooki. predikaat alus (grammatilina) Lehm sööb rohtu. subjekt sihitis (grammatiline) Karu sööb objekt mustikaid. öeldistäide predikatiiv Mustikas on
Pööramisel vahetavad ühendtegusõna osad oma kohad: Loen läbi, kirjutas maha, astume sisse, õpiti pähe, kukkusin vette. Kui pööramisel jäävad täiend- ja põhisõna oma kohale, on tegemist liitverbiga: Iseloomustama (ma iseloomustan), esietenduma (see esietendus); pealkirjastama, silmakirjatsema, järelkuulama, taaskasutama, kuritarvitama, omavolitsema jne KAASSÕNADE kokku- ja lahkukirjutus Kaassõna (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku Nt. mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi. Märkus. Ainult sel korral, kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku, kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli põhjal kokku: aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi.
Asesõna - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu teevad muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Isikulised Enesekohased Vastastikused Omastavad Näitavad Küsivad-siduvad Määratlevad Umbmäärased 7. Muutumatud sõnad (määrsõna, asemäärsõna, rõhumäärsõna, kaassõna, sidesõna, hüüdsõna). Määrsõna-Määrsõna on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka. Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali e määrusena. Sisuliselt jagunevad: Kohamäärsõnad Ajamäärsõnad Viisimäärsõnad Seisundimäärsõnad Määramäärsõnad Asemäärsõna-ASEMÄÄRSÕNAD e proadverbid on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses
) 3. Omastavas käändes täiendi ja põhja vahele täiendlauset panna ei T saa. Kui täiendlausel on pealauses vaste (selle, sellise vms), siis Ä pannakse täiendlause omastavas käändes täiendi põhja järele. Kui vastet H pole, tuleb moodustada iseseisvad laused. T Tahtsin saada selle poisi sõbraks, kellel oli kõige rohkem I kommi. S Tahtsin saada tüdruku sõbraks. Tal olid kõige pikemad patsid. ! 4. Nimisõna ja kaassõna vahele täiendlauset panna ei saa: Nahkpauna kõrvale, mis oli punnis kui pall, sättis ta veelähkri. (Väär: Nahkpauna, mis oli punnis kui pall, kõrvale sättis ta veelähkri.) Põimlause kirjavahemärgid Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Mudilane mõistis, et jook on otsas, ja tõstis lärmi. Punanahk kahvatas, sest kahvanägu oli tõestanud, et temagi pole tallanahk.
seitseteistkümmend, viiskümmend, kakssada Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku: sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat KAASSÕNA (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku: mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi Kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku (omaette tähendusega sõna), kirjutatakse nad kokku: aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Tartu, Postimees 18 Üldreegel: nimede hulgas võib olla liigisõnu, mis kirjutatakse väikese tähega: Tartu linn, ajaleht
asesõna Pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna Adverb adv hästi, kaua asemäärsõna Proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki.
annaabi.ee 
