Kokku- ja lahkukirjutamine (1)

Nimisõna + nimisõna
1. Lühenenud sõna + nimisõna → K
uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel
2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna → K
soolvesi , sügismantel, kuldmünt, võrkpall
3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna →
3.1. Kokku, kui
3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?).
taskukell , seinakell ............................
jõulupühad, keeleteadus , märtsikuu, koolidirektor
3.1.2. tekib piltlik väljend.
konnasilm , mehejutt, merekaru, lapsepõlv
3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga.
tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad
3.2. Lahku, kui
3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?).
õpiku autor, õpilase kirjand , kauba headus , looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli)
3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend.
tähtsa linna elanikud
(aga tähtsad linnaelanikud)
küpse vilja pead
(aga küpsed viljapead)
4. Mitmuse omastavas nimisõna+nimisõna→L
puude oksad , teaduste akadeemia, ekspertide komisjon , sademete hulk, uudiste agentuur
* Erandlikult kirjutatakse kokku mõned 2-silbilised täiendsõnad järgneva nimisõnaga (kui tekib omaette tähendusega mõiste).
meestesokid, -särk
naistearst, - kingad
lasteaed, -haigused
noortekohvik, -õhtu
keeltekool
häälteenamus
nõudepesija
kätekreem, -rätik
teedevõrk
maadeavastaja
* Erandlikult kirjutatakse kokku mõned kindlakskujunenud ühendid
vanadekodu , rahvastepall, võõrastemaja

Omadus-, arv- või asesõna+ nimisõna→L
ilus ilm, kolm koera , paar sõpra, rõõsk koor, tol ajal, sel määral, seda sorti, sama tüüpi
* Erandlikult kirjutatakse omadus-, arv- või asesõna+ nimisõna kokku, kui tekib uus mõiste.
vanaisa (vana isa), uusaasta (1. jaanuar), kolmnurk , suurlinn, enesekriitika, omakasu, kõrgepinge
6. Kohanimetäiend + nimisõna →LAHKU
eesti keel, ungari rahvas, Hollandi juust, Türgi diivan
II Põhisõnaks on omadussõna
1. Käändsõna + omadussõna → KOKKU
(nimisõna) õpilastevaheline, samblaroheline, sademetevaene, peegelsile , mäekõrgune, sentimeetripaksune, sajanditepikkune
(omadussõna) heledajuukseline, külmakartlik, sinakasroheline, suuremõõtmeline, helesinine
(ühesõnaline arvsõna) neljarealine, kolmekümneaastane, tuhandeleheküljeline
(asesõna) minuvanune, selletaoline, temanimeline, omaaegne, enesekriitiline
2. Nimi, arv, täht vms + omadussõna → S
(SIDEKRIIPSUGA)
Koidula-nimeline, Peipsi -äärne, Vilde -aegne,
3- toaline , 245-leheküljeline, 16-korruseline,
5-aastane, O-kujuline, line-lõpuline
3. Täiend + käändõna (ka nimi, arv, täht jne) + omadussõna → LAHKU
kolme sentimeetri paksune, tolle mäe kõrgune,
Lydia Koidula nimeline, suure O kujuline
(mitmesõnalised arvsõnad) kolmekümne viie aastane, kahesaja neljakümne viie leheküljeline
III Kohanimede KLK
1. Kohanimi + maa → KOKKU
Eestimaa, Virumaa, Saksamaa, Petserimaa
* Franz Josephi maa
2. Tänavate, väljakute, teede, maanteede, puiesteede, turgude jms nimed + liiginimetus → LAHKU
3. Kaksikkohanimede kirjutamine
3.1. Ilmakaaretäiend + kohanimi → kirj sidekriipsuga
Lõuna-Eesti, Kagu- Aasia , Põhja-Jäämeri, Kirde-Soome
3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi → kirj sidekriipsuga
Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik- Rooma
* Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar
* Suurbritannia , Valgevene
* New York , Tjan-Šan
3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi → kirj sidekriipsuga
Kohtla-Järve, Keila -Joa, Kolga -Jaani, Pärnu-Jaagupi
4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast:
4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus → LAHKU
Pärnu jõgi, Klooga rand , Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin
4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus → KOKKU
Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam , Vahemeri, Karujärv, Munamägi
4.3. Omadussõna (käändub nagu tavaline omadussõna) + liiginimetus → LAHKU
Suur väin (Suure väina)
Vaikne ookean (Vaikse ookeani)
Must meri (Mustal merel)
4.4. Omadussõna (mida me ei kääna) + liiginimetus → KOKKU
Pühajärv (Pühajärvele)
Vanaküla (Vanakülla)
Suursaar (Suursaarele)
IV Muutumatute sõnade KLK

Kuidas muutumatud sõnad jagunevad?
MUUTUMATU SÕNA
MÄÄRSÕNA KAASSÕNA SIDESÕNA HÜÜD-
SÕNA
alla andma järve ääres ning oi
väga ilus kapi all sest aitäh
homme pärast tunde nagu ai
üsna hästi mööda teed et ah
II. Kaassõna (ees- või tagasõna) + käändsõna → LAHKU
pea kohal, piki jõge, kuue väel, teed pidi, sel puhul, kirja teel, aasta jooksul, õhtu poole, lõuna paiku
III. Määrsõna + muu sõna → LAHKU
eile hommikul , üsna kiiresti, liiga palju, põhjatu sügav, lahtisi hõlmu, tohutu kõrge, niisama hästi, ette jooksma, kaugele hüppama, norgu vajuma
IV. Kui tekib liitmäärsõna, siis kirj kaks kõrvuti olevat mis tahes liiki sõna KOKKU
(lahkukirjutatult puudub neil harilikult mõte – aegapidi (aega pidi?) – või tähendavad nad midagi muud – omapead (üksi), aga oma pead).
aegamööda, alailma, ettepoole, hiljaaegu, käsikaudu, otsekohe, pealtnäha, ümberringi, sinnapoole
V. Sõnade poole, pool, poolt … KLK
1. Käändsõna + poole, pool, poolt … → LAHKU
vasakule poole, lõpu poole, metsa poolt, tema pool, minu moodi, naabri viisi, rööpaid pidi
2. Määrsõna + poole, pool, poolt … → KOKKU
sinnapoole, kuhupoole, tahapoole, väljastpoolt, ülalpool, niimoodi , nõndaviisi, vastupidi
VI Arvsõna KLK
1. Arvsõna+kümmend, teist(kümmend), sada
(asesõna) → KOKKU
nelikümmend, kuueteistkümnes, seitsesada, üheksa seitsmesajandikku, kaksteist, paarsada, mõnikümmend
2. Arvsõna + ühelised, tuhanded, miljonid jne
(asesõna) → LAHKU
kolm tuhat , viis tuhat viis, kaks miljonit, viis kahe tuhande kolmesaja kuuendikku, kolmkümmend viis, paar miljonit, mõni tuhat
VII Tegusõna KLK
I Tegusõnade liigid:
1. Lihtverbid (lihttegusõnad) – koosnevad ühest sõnatüvest.
õppima oli loetud (lugema)
2. Liitverbid (liittegusõnad) – tüvi koosneb kahest sõnast; on liitsõna, mille osi ei saa ümber paigutada.
Häbimärgistama ( häbimärgistan)
3. Ühendverbid (ühendtegusõnad) – määr- ja tegusõnast või käänd- ja tegusõnast koosnev ühend, mis ei ole küll liitsõna, kuid moodustab kindla tähendusega mõttelise terviku.
alla kirjutama (vrd vihikusse kirjutama)
ära minema (vrd teatrisse minema)
II Tegusõna KLK
1. Tavakohaselt kirjutatakse lihtverbide kõik vormid muudest sõnadest LAHKU.
puu oli vette kukkunud, vette kukkunud puu, selgesti loetav käekiri, kollaseks värvitud aed, metsas kasvavad taimed, aed oli kollaseks värvitud
2. Liitverbi osissõnad kirjutatakse kõigis vormides alati KOKKU.
on sajakordistanud, salalukustasin, hädavaletasin, taandarenenud, kooskõlastatakse
3. Ühendverbidesse kuuluv määr- või käändsõna kirjutatakse verbist LAHKU (lahkukirjutamine on alati õige).
pähe õppimas, on pähe õppimata, pähe õppimata luuletus , olevat tähele pannud , silmas pidades
4. KOKKU kirjutatakse ühendverbidest moodustatud teo- ja tegijanimed.
päheõppimine (aga pähe õppima)
pealtvaataja, peamurdmine (aga vette kukkumine )
äraminemine (teatrisse minemine )