Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaas-ja määrsõnad (0)

1 HALB
Punktid
Kaassõnad ja määrsõnad on muutumatud sõnad. Kaassõnad käivad koos käändsõnadega (ümber metsatuka), määrsõnad tegusõnadega (läks ümber).
Kaassõna, mis asub käändsõna ees nimetatakse eessõnadeks (üle mäe), käändsõna järel aga tagasõnadeks ( pingi peal).
Mõningad kaas- ja määrsõnad esinevad kolmes kohakäändes, nt sisse-sees-seest; poole-pool-poolt.
Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse üldiselt muudest sõnadest lahku (väga tubli, piki teed).
Pool, poole, poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (siinpool, eestpoolt, sissepoole) ja käändsõnast lahku (lõpu poole, igal pool)
Määr- ja kaassõna kirjutatakse eelneva või järgneva sõnaga kokku, kui need koos moodustavad omaette mõiste (aegamööda, pealekauba)
JÄTA MEELDE JÄRGMISTE SÕNADE TÄHENDUS:
Kindlalt – tugevasti, vankumatult
Kindlasti – kahtlemata
Järel – taga, pärast
Järele – Mind saadeti ajalehtede järele
Järgi – abil, põhjal, eeskujul
Vahel – millegi vahel, mõnikord
Vahest – ehk, võib-olla
Vast – alles, äsja
Enne – varem
Ennem – pigem
Kuna –sest, samal ajal kui
Kunas – millal
Pea – varsti
Peaaegu – ligemale
Parajalt – mõõdukalt
Parajasti – praegu
Kaas-ja määrsõnad #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Joko Õppematerjali autor
Veaohtlikud sõnad tähenduses.

Sarnased õppematerjalid

Eesti keele reeglid
36
docx

Eesti keele reeglid

vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed Sõna pool, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu Nt. poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode Määrsõna pool ‘pooleldi’ Nt. pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes Tegusõnade kokku­ ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Liittegusõnad Nt. abielluma, alahindama, Käändsõnad, määrsõnad ja verbide autasustama, ebaõnnestuma, tegevusnimed verbi pöördelistest ja esietenduma, heakorrastama, käändelistest vormidest Nt. puu on kahekordistama, kooskõlastama, vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed kuritarvitama, kuumsuitsutama, on kollaseks värvitud, selgesti loetav pealkirjastama, pealtväetama, käekiri, hiljuti saabunud külalised, lauldes

Eesti keel
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
12
doc

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

järgneva nimisõnaga, kui tekib veerandaasta, kolmveerand järgnevast nimisõnast, poolest õppeaastast, kolmveerand omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub tundi TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav ■ liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud

Kirjandus
12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine
7
doc

12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine

järgneva nimisõnaga, kui tekib veerandaasta, kolmveerand järgnevast nimisõnast, õppeaastast, kolmveerand tundi omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav ■ liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud

10. - 12. klassi kirjandus
Kokku- ja lahkukirjutamine
6
doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

omaette tähendusega sõna ega käändu. nt. Poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool, "pooleldi" kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku. nt. Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes. Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand. nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi. Erand: veerandaasta. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. nt. Abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, nurisünnitama.

Eesti keel
Kokku-lahkukirjutamise näited
5
docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

Sõna pool kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, pooltoode Määrdsõna pool 'pooleldi' kirj jrg sõnaga alati kokku pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes · Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand veerandaasta, aga kolmveerand tundi, veerand aastat VI. TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade

Eesti keel
Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna- nimisõna
6
doc

Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna

kolmveerand järgneva veerandaasta, kolmveerand järgnevast poolest õppeaastast, nimisõnaga, kui tekib omaette nimisõnast, kui ta esineb kolmveerand tundi tähendusega sõna hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud

Eesti keel
Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest
3
xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnali

Eesti keel
Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
3
docx

Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine

pool, poole, poolt moodi ja viisi ‘moodi’ käändsõnast lahku: metsa pool, vasakul pool, minu käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi teisele poole, kummale poole, kummalegi poole, seina käändsõna osastava puhul on kokku- või poolt, mõnelt poolt, omalt poolt, enda poolt lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, määrsõnaga kokku (määrsõna käändub seejuures uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodija ühte moodi, kolmes kohakäändes): sealpool, sinnapoole, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist sealtpoolt, seespool, sissepoole, seestpoolt, väljaspool, viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi väljapoole, väljastpoolt, kus

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun