Eesti Keel: Lauseliikmed (0)

Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist.
küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne
ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi
väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga
tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks.
a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik
(töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas)
Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel .
b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks
Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses.
Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija . võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v
äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas.
Võib puududa või olla juurdemõeldav.
-öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi.
-öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab.
-aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa.
1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi.
Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad.
2) aluseks olevad hulka näitavad nimi- v määrsõnad hulk, rühm, palju - ainsuslik öeldist
Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab.
3) põhiarvsõna puhul öeldis võib olla nii ainsuses kui ka mitmuses .
a) põhiarvsõna lause alguses - eelistatav mitmuse kasutamine - Kaksteist õuna ripuvad
b) põhiarvsõna lause lõpus - eelistatav ainsuslik öeldis - Puuoksal ripub kaksteist õuna.
c) hulk ebamäärane - ainsuslik öeldis - Sadakond mesilast ründas mind.
Sihitis-näitab kellele või millele tegevus on sihitud - Aadam(alus) otsib(öeldis) Eevat(öeldis).
võib kuuluda üks või mitu täiendit. saab kasutada ainult sihilise tegusõnaga.
tavaliselt sihitiseks käändsõna osastavas (keda,mida), omastavas (kelle mille), nim (kes,mis)
Öeldistäide-kuulub tegusõna olema juurde ning näitab mis või missugune on alusega
väljendatud olend, ese või nähtus.
enamasti käändsõõna nimetavas (kes mis missugune), harvemini osastavas (keda mida)
Määrus-märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka, tegevusega
kaudsemalt seotud osalisi jms)
võib olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna, kaassõna ühend või määrsõna
kohamäärus- kus?kuhu?kust)
ajamäärus-millal?kui kaua?
viisimäärus-kuidas?mil viisil?
hulgamäärus-kui palju?mitu?
valdajamäärus-kellel?millel?kellelt?millelt?
vältida tarbetuid lt-lõpulisi määrusi, mis on saadud lühematest samatähenduslikest määrsõnadest
enne (eelnevalt), varem (varasemalt), esialgu (esialgselt), esimest korda(esmakordselt)