50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ann-Christine Allik
Õppematerjali autor
d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev
-kärvaja -värvi lahku maja määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE kui kohanime esiosa Emajõgi, Munamägi, kui kohanimi võib esineda Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn iseseisvalt samaväärse nimena ei Vahemeri, Surnumeri, ilma liigisõnata = Tartu Volga jõgi = Volga tarvitata Naissaar, Supilinn kui tegemist on teisest koha- Jaapani meri (Jaapan), Pärnu
karva ja -värvi lahku ■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu suur, omadussõnad ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,
karva ja -värvi lahku ■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnali
(omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:
panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid