piirkond. !!6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. Sisse tulevad Sõrdaja ja Amudarja jõgi, kuid nende vesi kasutatakse ära poolel teel. Puuvilla kasvatuspiirkonnad võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel. !!7. Iseloomustage järgmiste jõgede veereziimi ja toitumist: *Volga-toitub lumesulamisveest; kevadel kõrgvesi; talv-sügis madalvesi *Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel. *Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august *Niilus-toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel. *Tigris-toitub sademetest;kõrgvesi kevadel;madalvesi sügisel. *Jenissei-toitub lumesulamisveest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel *Huan He-toitub lumesulamis- ja satemetest;kõrgvesi suvel/sügisel;madalvesi talvel *Ganges-toitub sademetest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p.
maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini Toitub sademetest (lumesulamisveest) Tigris Toitub sademetest Kõrge veeseis aprillis, madalvesi septembris Algus Türgi kaguosa mägedest Rein Toitub sademetest (Alpid liustikud) Suurvesi juunis (sulamine), madalvesi detsembris (vähem vihma) Kongo Toitub sademetest Kõrgvesi detsembris, madalvesi juuli Ekvatoriaalne kliimavööde Niilus Läbib mitut kliimavöödet
madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Gangese madaliku loodeosas
läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Tulvavesi -ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon Pooluste poole>>temp lang, soolsus poolustelt30>>lang, tihedus ekvaatori poole minnes väheneb
järved (Narva jõgi, Emajõgi) või on tegemist suure põhjaveelise toitumisega (Pandivere kõrgustikult algavad jõed), on veetaseme kõikumine väike. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Jõgede veereziimi aastase tsükli võib jagada mitmeks iseloomulikuks osaks. Eesti jõgedel saab eristada nelja veereziimi faasi ehk hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: 1) talvine madalvesi, 2) kevadine kõrgvesi, 3) suvine madalvesi, 4) sügisene kõrgvesi. Kõige märgatavam on kevadine kõrgvesi, põuase suve lõpul ka madalvesi. Sügisene suurvesi oleneb suve lõpu ja sügise sademete rohkusest ning väikesest auramisest. Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikul aastatel rohkem kui suvise madalvee ajal. Põhjaveelise toitumise ja pehmetel talvedel kasulade tõttu ei jää jõed päris kuivaks. Küll võivad väga väikesed jõed jääda kuivaks põuastel suvekuudel.
Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse- Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi. Veestik Siseveekogusid on tihedalt (see hõlbustab niisutusmaaviljelust). Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, 8 ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini. Sageli on jõgedel, eriti Himaalajast lähtuvail, suuri üleujutusi. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik-Dekkani kiltmaa. Selle kõrgemate
ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi. Seal on sademeid aasta ringselt külluses, siis on ka need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab suurvesi suvisel vihmaperioodil. Troopikavöötmes olevaid jõges toidab vihmavesi , seal sajab aastas vähe ja vihmaperioodi ajal on natukeseks ajaks jõgesi. Lähistroopilise Kliimaga aladel on kõrgvesi jõgedel talvel, mil sajab kõige rohkem vihma. Parasvöötme jõgedel on suurvesi tavaliselt kevadel ja see toidab neid. Jõe jooksud Ülemjooks jõe vool on kiire , vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole. Keskjooks kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul aeglaseks muutunud vool ei suuda kaasa kanda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Alamjooks suudmealal voolab jõgi nii
Kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Kasvavad tamm, hall lepp, toomingas, haab, pajud, harilik sarapuu, lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, kassikäpp. Rannikuniidud: Levivad mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakas ja kibuvits. Eestis kohtab neid saartel ja laidudel ja mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib
Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut.
Rannajoon masismaa ja mere vaheline piir. Rand maaala, mille piires kõigub rannajoon. Rannik suur maismaa ja veekogu kokkupuute ala, mille piires vee lainetuse tegevus tulemusena tekivad erinevad pinnavormid. Laguun - merelaht, mida eraldab merest settevool e. Maasäär Murrutuskulbas - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda murrutustasandik. Veereziim veetaseme kõikumine aasta jooksul. Suurvesi aasta aastalt korduv veetaseme tõus. Kõrgvesi ehk tulvavesi erandlik veetaseme tõus. Hüdrograaf diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu.
Himaalaja jalamil 15,lõunaosas aga 27 kraadi C.Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad
Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodustavad karstumist ning vee kiiret imbumist maapõue ja nii ei saagi tekkida vooluveekogu. 10. Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 11. Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 12. Kust saavad oma vee Eesti jõed? Sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest. 13. Nimeta kõige suurema langusega jõgi, kõige veerohkem jõgi. Piusa jõgi,Narva jõgi. 14. Millest tuleneb madal- ja kõrgvesi? Kevadisest suurveeperioodist, suvisst madalveest ja sügisest suurveest. 15. Mis on juga/kosk/kärestik/kaskaad? Too näited. Astang, kust vesi vabalt alla kukub (Keila juga)/ suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab (Narva kosk)/kitsaim koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab (Salajõe kärestik)/mitmes joast koosnev mitmeastmeline juga (Treppoja kaskaad). 16. Iseloomusta kõigi 3 vesikonna jõgesid. Too näide.
Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi · jõe vee omadused sõltuvad tema toitumisest · jõgi vooluveekogu, mis voolab enda kujundatud sängis · veereziim vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul · hüdrograaf jõe aastast äravoolu kirjeldav diagramm · suurvesi kõrgem veeseis · madalvesi madalam veeseis · kõrgvesi ehk tulvavesi väga kiire sulamine lühikese perioodi jooksul palju sademeid · suvise madalvee põhjused: sademetehulga vähenemine kõrgema temp'ga kaasnev auramise suurenemine · talvise madalvee põhjused: maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine karmi kliima puhul võib kogu veekogu ära külmuda, esineda äravoolukatkestusi · parasvöötme kliima: segatoidulised jõed
- vesi läheb aeglaselt sügavaks - lainetel on väike kulutav võime, sest nad kaotavad oma energia vast põhja hõõrdudes - tekivad rannavallid- kuhjunud materjalist kujunenud rannajoonega paralleelsed settevallid - tekivad ka rannabarrid veealused vallid (nagu Kauksi rannas et läheb sügavaks ja siis jälle madal) - võib toimuda setete pikiränne setted liiguvad rannajoonega paralleelselt Maasäär- valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees · Ajuvesi kõrgvesi, mida põhjustab ühesuunaline tuul · Paguvesi madal vesi, tuul lükkab vee tagasi · Rannavall tekib tormidega ja koosneb kiviklibust. Max 1m kõrgune 4 5
Siiski on Peipsi järve taimestik erakordselt liigirikas. Sellele arvule võib veel lisada ligi 20 liiki üleujutatavatel aladel kasvavaid kalda- ja sootaimi. Järve taimestikku uurides võib seal enamasti eristada vööndeid. Järve kaldaribal kasvavad kaldataimed, mis taluvad ajutist üleujutust. . Tavalise veeseisu korral nad vees ei ole, kuid kevadel lume sulamise ajal või tugevate vihmade tagajärjel tekkiv kõrgvesi võib nad üle ujutada. Peipsi järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, konnaosja, luigelille jne. Teiste taimede seas kasvab Peipsis ka hulk haruldasi veetaimi, nagu näiteks väike konnarohi, väike penikeel, vesi-naaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel, ahtalehine penikeel, muda-lahnarohi, ujuv-jõgitakjas jt. Linde on järvedel ja nende ääres mitmesuguseid. Samuti on ka Peipsi üsna linnurikas järv
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
järskrannik, kus on rannaastang Lainete tugevusest Kuhjav tegevus tekib laugrannik. Kivimite vastupidavusest lainetusele Suurema lainetuse korral tekivad Tektoonilistest liikumistest rannavallid, barrid. Ühesuunaliste tuulte + mõned teised tegurid mõjul tekib maasäär. Veereziim jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul Madalvesi aasta-aastalt Suurvesi aasta-aastalt Kõrgvesi e. tulvavesi lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus Hüdrograaf Diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu 10. Jõgede jagamine peamiste toitumisallikate järgi Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked aastaringselt, toituvad peamiselt sademetest Mussoonkliimaga jõed suurem äravool suvel Mäestikujõed Suurvesi alati suvel (liustiku sulamine) Vahemerelise kliimaga jõed talvel veerohkemad (parasvöötme õhumassid)
riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata. Veestik Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne-
palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10.Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid,
viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab, toomingas. Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. Rannaniidud Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib rannikuniite kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama
uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis septembris on Ida Hiinas taifuune. 4 VEESTIK Lääne Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid).
aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist- oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav
112, Piusa 109, Pirita 105, Emajõgi 101, Navesti 100km. Eestis on 200 jõge, millest Narva ja Emajõgi on keskmise suurusega jõed, ülejäänud väikejõed. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab ligikaudu 1/3 aastasest äravoolust. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Saab eristada 4 veereziimi faasi e hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: talvine madalvesi, kevadine kõrgvesi, suvine madalvesi, sügisene kõrgvesi. Lammorgudes võib esineda olulisi üleujutusi, suurimad alad Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe alamjooksul, Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalamatel aladel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral hinnatud 175 km² suuruseks. JÕEORGUDE KUJUNEMINE PÄRASTJÄÄAJAST TÄNAPÄEVANI Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis
25. Hüdrosfäär veesfäär. 26. Kionosfäär atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui aurub, sulab. 27. Biosfäär sfäär, kus on elu. Hõlmab atmosfääri alumise osa, hüdrosfääri, litosfääri ja pedosfääri ülemise osa. 28. Laam litosfääri hiigelblokk. 29. Laamtektoonika õpetus laamade ehitusest ja liikumisest. 30. Veereziim veetaseme kõikumine aastaringselt. 31. Suurvesi kindlal perioodil korduv veetaseme tõus. 32. Kõrgvesi (tulvavesi) erandlik veetaseme tõus. 33. Kliimadiagramm on kahe ilmaelemendi aastase käigu graafiline kujutis. (Kui temperatuurijoon on nõgus - asub lõunapoolkeral) 34. Kõrbestumine maa kasutuskõlbmatuks ja kõrbeks muutumine tänu liigkarjatamisele, metsa maharaiumisele, liiga palju põlluna kasutamisele vms. 35. Kasvuhooneefekt pikk seletus, mida igaüks teab niikuinii.
Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinõrkadele taimedele võimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja kõrkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Kõrgvesi 8 kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis võimaldab jätkuvat soolase vee mõju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetõttu on rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarjatatavatel aladel. Tallamine põhjustab ka mätastumist, eriti märjal maal
sentimeetri võrra, sealt edasi aga kiiresti nelikümmend sentimeetrit ja jõudis laupäeva hommikuks 288 sentimeetrini. Päevaga tuli veel sentimeeter lisaks, seega oli veetase laupäeva õhtul 289 sentimeetrit ehk 32,5 meetrit Kroonlinna nulli järgi."(Saar, 2005) Võrreldes madalveega on erakordselt ja katastroofiliselt kõrge veetaseme kestvus lühike, kuid majanduslikult põhjustab enam-vähem samasugust kahju nii ühepäevane- kui ka ühenädalane kõrgvesi. 4. Rõngu ja Viljandi sademete mõju veetaseme kõikumisele Uurisin ka seda, kas Rõngus ja Viljandis mõõdetud sademete hulk on ka seotud Võrtsjärve veetaseme kõikumisega. Kasutasin GLOBE andmeid. Jooniselt 7 on näha, et 2005.aasta algul oli veetase Võrtsjärves väga kõrge. 2004.aasta oli sademeterohke. Rõngus oli aasta sademete hulk 783 mm ja Viljandis küll vähem 591mm. Seevastu 2005.aastal oli sademeid Rõngus ainult 525 mm ja Viljandis jälle vähem 466 mm.
· Lääne-Euroopas on jõed õgvendatud ja veevoolu hulk reguleeritud. · Ida- Euroopas sh ka Eestis on probleemiks mõõduka majandustegevuse lakkamine. · Niidud, mida enam ei niideta või kus enam ei karjatata võsastuvad ja kaotavad seeläbi oma väärtuse. · Luhaniitude linnud: rohunepp, tikutaja, suurkoovitaja, kõrkja-roolind, sookiur, rukkirääk Rannikuniidud: · Rohumaad, mis paiknevad rannikul ja jäävad merevee mõjualasse, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolaseks. · Sõltuvalt pinnamoest levib taimkate seal vöönditena. · Rannikuniidud on kujunenud mereranniku kerkimisel või karjatamisel. · Puu- ja põõsarinna enamasti puudub. · Puu- ja põõsarinne: harv, koosneb kadakast ja kibuvitsast. · Rohurinne: pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, randristik, hanijalg, soolikarohi, kukesaba · Heas seisus rannaniidule on iseloomiluk mosaiik loomade poolt madalmuruseks
Loodete ellp on kõrgvee suurus väiksem kui punktis A1, sest loodete ellipsoidi telg on nihutatud Maa telje ja ekvaatori suhtes, seda nimetatakse ööpäevaseks ebavõrdsuseks, mis tingivad mitmete terminite sissetoomist: kõrge kõrgvesi, madal kõrgvesi, kõrge madalvesi, madal madalvesi. Poole ööpäeva jooksul läbib punkt A ellipsi kaare A1 A2 A3. Kaar A1 A2 pikem kui A2 A3. Seega on ajavahemik kõrge kõrgvee ja madala madalavee vahel suurem, kui ajavahemik madala kõrgvee ja madala madalavee vahel. Suurimaid ebavõrdsusi täheldatakse Kuu suurima kalde puhul, kui Kuu kalle on null, siis ebavõrdsusi ei esine.
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
veekogu oli hea ja valmis ühendustee. · INIMENE OLI KOHANENUD KESKKONNA MUUTUSTEGA EGA ÜRITANUD NEID OMA KASUKS PÖÖRATA. ELATI HARMOONILISES KOOSELUS RANNIKUKESKKONNAGA. · Tänapäeval toimitakse rannikul sageli kitsastest huvidest lähtudes. Hooneid ehitatakse võimalikult lähedale rannajoonele. Mida uhkem vaade merele, seda suurem on krundi väärtus. Vaatamata seaduse sätetele rajatakse kapitaalseid hooneid mere võimupiirkonda, mida kipub mõjutama kõrgvesi, tormilainetus. INIMKOND NAGU EI OSKAKS ENAM ELADA RAHUS JA HARMOONIAS MERERANNAGA. · 4. PILET Eestis randlatüüpide klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatavate kivimite iseärasustest ning arvestades valitseva protsessi iseloomu on Eesti rannikul otstarbekas eristada järgmisi randlatüüpe:
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata. Veestik Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne-
Taimestik: harva esineb üksikuid puid ja põõsaid puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikkas: harilik kastehein, kassikäpp Loomastik: Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp Rannaniidud- mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Levik: Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Taimestik: puu- ja põõsarinne esineb harva koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) 21. Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne · Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne · Taimkate- millised taimed saavad kasvada jne · Loomastik- vastavalt kliimatingimustele ja taimestikule · Veereziim- mõjutab veereziimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi) · Tuulte suunda- N: ekvaatoril on palav kliima õhk soojeneb ja tõuseb- tekib madalrõhuala jne JNE Inimtegevusele: · Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti · Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust · Turism- enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse · Energiakulu- külmemates piirkondades kulub rohkem energiat soojendamiseks JNE 22.
hanijalg, angervaks. -linnustikus moodustavad põhiosa kurvitsalised. Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas; soo-loorkull, roo-loorkull; paljud ujupardid (nt. sinikael-park). Rohkearvulised haudelinnud lageluhtadel on tikutaja, kiivitaja, põlvlõoke, sookiur, hänilane Rannikuniidud -mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. -sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. -Eestis esineb saartel ja laidudel ning mandri rannikualal. Rannikuniitude pindala on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal
Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinõrkadele taimedele võimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja kõrkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Kõrgvesi kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis võimaldab jätkuvat soolase vee mõju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetõttu on rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarajatatavatel aladel. Tallamine põhjustab ka mätastumist, eriti märjal maal. Mättad tekitavad suurema mikrokeskkondade variatsiooni floora ja fauna jaoks
km kohta- temperatuuri vertikaalne gradient) 21. ANALÜÜSIB KLIIMA MÕJU TEISTELE LOODUSKOMPONENTIDELE JA INIMTEGEVUSELE; Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne · Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne · Taimkate- millised taimed saavad kasvada jne · Loomastik- vastavalt taimestikule ja kliimatingimustele · Veereziim- mõjutab veereziimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi) JNE Inimtegevusele: · Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti · Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust · Turism- enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse · Energiakulu- külmemates piirkondades kulub rohkem energiat soojendamiseks JNE 22. TEAB KASVUHOONEEFEKTI SÜVENEMISE, OSOONIKIHI HÕRENEMISE, HAPPESADEMETE JA SUDU TEKKEPÕHJUSI NING MÕJU KESKKONNALE, TOOB NÄITEID
Sparta ülbest võimutsemisest pahandatud arkaadlased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi appi tõrjuma spartalaste vastusamme. 371/0. a. talvel tungis Teeba vägi Epameinondase juhtimisel Peloponnesosse, laastas Lakoonikat 39 (müürideta Sparta linna päästsid vaid Eurotase jõe talvine kõrgvesi ja ustavaks jäänud liitlaste Korintose jt. õigeaegne abi) ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi ja pealinna Messeene oma püha mäe Ithome jalamile. Spartale oli Messeenia iseseisvumine ränk löök, sest jättis riigi ilma umbes poolest territooriumist ja spartiaadid Messeenias paiknunud klerostest. Spartiaatide arv vähenes sellest ilmselt veelgi. Nii tõi Epameinondase sõjakäik
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab, toomingas. Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib rannikuniite kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
