Käitumisraskused (0)

Emotsionaal ja käitumisraskused (EKR)
on koolis kasutatav üldmõiste õpilase kohta,
kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt"
väljapoole õpilaste käitumise ,,normaalsuse
piire".
Seda terminit kasutatakse siis,
kui probleemid on tõsisemad kui
tavapärane korrarikkumine või reaktsioon
ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem
tõsised kui käitumisprobleemid, mida on
põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded.
Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on
kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole
võimalik kontrollida
Käitumisprobleemid võivad ilmneda
agressiivsusena, reeglite rikkumisena,
tähelepanuprobleemidena või
endassetõmbumisena
eksternaliseeriv käitumisprobleem
Eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk
väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab
agressiivse ja väljakutsuva käitumise füüsiline ja
verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine,
hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel.
internaliseeriv käitumisprobleem
Internaliseerunud ehk sissepoole suunatud
käitumisprobleem tähendab sageli
eemaletõmbumist, soovimatust suhelda,
sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust,
pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.
Lastel, kellel esineb EKR, on iseloomulikud
mõnevõrra teistsugused käitumismustrid
Pidev hõikumine ja vahele rääkimine
Sage nihelemine, kui õpetaja annab juhiseid või loeb
ette
Motoorne rahutus (hüperaktiivsus, klassis ringi
jalutamine ja teiste häirimine, pidev tooliga kiikumine)
Sobimatult kõva hääl klassis
Liiga palju kõrvaliste asjadega tegelemist,
tähelepanu kandub kergesti mujale
Sage korraldustele mitteallumine
See on olemuselt õppimise ja toetuse mudel
lastele, kellel on käitumisraskused.
Käitumistaastumine aitab lastel taastada neid
käitumisviise, mille enamik kooliaastate
jooksul (õnneks) suhteliselt lihtsalt omandab.
Esimesel neljasilmakohtumisel on oluline
selgitada, miks õpilane ning õpetaja seal
viibivad
Õpilast tuleb teavitada tema häirivast
käitumisest ning selle mõjust teistele
Õpetaja kasutab teavitamiseks vihjepilte ja
käitumise peegeldamist
Peegeldamist ei tohi kasutada lapse
häbistamiseks või alandamiseks
Vandesõnu ei tohi korrata ning ka füüsilist viha
(nt toolide loopimist) ei tohi järele imiteerida
Vihjepiltide näitamisel esitab õpetaja küsimusi
Harjutamine on eelteismelistega vältimatu, see
on oskuste arendamise ja õppimise üks
põhialustest
Keskenduda tuleb käitumisviisile, mitte
isiksusele
Õpilast ei tohi koormata liigse informatsiooniga,
tuleb olla ootusrikas
Negatiivsetelt mõtetelt tuleb üle osata minna
positiivsele mõtteviisile
Kordarikkuv käitumine võib väljendada lapse
ebaõnnestunud katset leida endale sotsiaalne
koht
Lapsi tuleb õpetada endasse positiivselt
uskuma teistega lävimiseks
Julgustamine aitab lapsel arendada oma
tugevaid külgi ning annab talle julgust
,,ebaõnnestuda" ja sellest õppida
Õpilasi ei tohi kritiseerida, alati tuleb leida
midagi head
Tugiõpilase roll on üsna tähtis
Konstruktiivsed viisid
Käitumisviiside abil kuhugi kuulumine
Käitumistaastuse eesmärgiks on aidata lapsel
kuhugi kuuluda
klassikoosolekud
Distsiplineerimine suunab, juhendab ja õpetab
lapsi
Väga tähtis on keelekasutuse korrigeerimine
Distsiplineerimiskava on teadvustatud
sekkumisviiside raamistik
Korralduste esitamine lühidalt, tervavalt ja
tähelepanu nõudvalt
Vältida paljusõnalisust
Hoiduda tähelepanu otsivate laste liigsest
teenindamisest
Mitte kasutama sarkasmi, halvustamist ja
häbistamist
Tegelemine probleemse käitumisega lastega
Mis on agressiivsus?
Agressiivsus tähendab pealetükkivust,
löögivalmidust. Seega ei ole tegemist algselt
täiesti negatiivse mõistega. Tänapäeval
mõistetakse aga agressiivsuse all käitumist, mis
on suunatud kellegi kahjustamisele.
Mõned lapsed õpivad, et agressiivne viha
annab ,,kiireid tulemusi'' ning võib viia
tähelepanu kõrvale isiklikult vastutuselt.
Laste viha välja elamist on raske kontrollida
ning see võib õpetajate jaoks vägagi häiriv
olla, tekitades ärevust, segadust ning isegi
vastu viha.
Tuleb tõsiselt võtta iga emotsionaalselt
patoloogiat, mis võiks mõjutada lapse
sagedast ja jätkuvat viha väljendamist ja
agressiivsust koolis.
Vihapäevikud võivad olla kasulikuks
vahendiks aitamaks lapsel ja õpetajal õppida,
millised olukorrad ja tingimused neis viha
tekitavad.
Vihapäevikus võib sisalduda joonistatud
termomeeter.
http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaals
"Taasleitud käitumine", Bill Rogers, 2006
,,Agressiivne laps" Rüdiger Penthin, 2003