Isiksus ühiskonna surve all, kirjand (1)

4 HEA

Isiksus ühiskonna surve all

Isiksus koosneb isikule omapärastest tunde-, mõtte- ja käitumismustritest. Inimese tunded on individuaalsed hingekeeled, millest ei ole kellelgi teisel aimu . Mõtlemine on inimese arusaam tegelikkusest ning sellega kohanemine . Käitumine peegeldab inimese tundeid ning mõtteid. Kas ühiskond võib meie isiksust surve all hoida? Kas meie tunded, mõtted ja käitumismustrid muutuvad?
Ühiskonnas on oluline populaarsus, mis võib väljenduda ka muusikas. Tänapäeval on noortel populaarne kuulata trance -muusikat. Trance ( transs ) on tegelikult teadvuse ( häire) seisund, mis esineb näiteks hüpnoosi korral ning seda tunneb ka trance- muusika abil end välja elav inimene. Trance'i kuulavad inimesed võivad olla närvilised ning isegi narkomaania küüsis. Tihti on meedias esinenud artikleid, kus räägitakse, kui palju mõnelt klubipeolt leiti narkootikumide mõju all olevad noori. Ise kuulasin ka kunagi sellist muusikat, sest sõbrad pidasid mind imelikuks, et ma elavat muusikat armastasin. Nüüdseks, kui ma trance'i enam enda kõrvadele ligi ei lase, olen aru saanud, kui palju ma olen rahulikumaks muutunud kuulates elavat muusikat ning kui närviliseks ma lähen, kui kuulen kusagil üksluiset klubimuusika rütmi. Ma olin survest üle ja ma ei lasknud enda isiksust sel rikkuda.
Inimestele jääb ette see, mida keegi seljas kannab. Alustades kuulsuste riietuste kommentaaridest kollases ajakirjanduses ja moeajakirjadest, mis määravad ette, mida sobib mingil aastaajal kanda. Lõpetades mitmete koolide poolt määratud kohustusega, et õpilased koolivormi kannaksid. Minu arvates ei pea inimene järgima moodi, et kellelegi meeldida ega piirata enda soove, milline välja näha, kui ta on korralik ja puhas. Inimesel pole vaja “halli massi” kuuluda . Riiete kaudu saab ta enda isiksuse nähtavaks teha ja väljendada oma hingelist seisundit . Vastumeelne riietus muudab inimese olemuselt kitsaks ning surub alla enda tunded ja eneseväljenduse.
Kord juhtusin vaatama ETV-st dokumentaalsaadet “Meie aja laps”. See saade näitas ühiskonna mõju lapse arengule. Seal arutati, kuidas mõjutab meie poppkultuur, kus on esile tõstetud seks, kuulsus ja ahnus meie lapsi ja kuidas see häirib nende isiksuse arengut. Uuringus viidi eelteismeline tüdruk garderoobi ja lubati tal valida meelepärane riietus, Lapsele meeliköitev riietus osutus sarnaseks poppstaaride stiilile . Saates näidati ka üht väikest tüdrukut, kes polnud veel murdeealine , kuid arvas , et peaks dieeti pidama hakkama. See saade näitas, et tänapäeva ühiskonnast tulnud surved mõjuvad lastele ning just nemad peegeldavad süngeid 21.sajandi elu mustreid .
Meie riik on turumajanduslik, kus kehtib nõudluse ja pakkumise suhe ning konkurents . Selle tulemusena esineb meedias ohtralt reklaame, mis võib muuta inimese suhtumist toodetesse. Alkoholireklaamid on osavalt tehtud nauditavaks. Näiteks Saaremaa viina reklaamist tuntud lause “Võtame mõnuga” on mitmetel pidutsevatel noortel võetud kasutusele motona. Seda enam: reklaamitakse ka ravimeid, mis leevendaksid alkoholi tarbimisele järgnevat halba enesetunnet. Sellised reklaamid mõjutavad noore areneva inimese kujunevat isiksust ja arusaama alkoholi tarbimisest. Need viivad noore inimese kiirelt alkoholismi teele ning alkohol rikub käitumisharjumusi ja eluviisi.
On olemas ütlus "Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes sa ise oled”. Nii väljendub ka Sass Henno raamtus “Mina olin siin”, kus peategelane Rass leiab end ümbritseva ühiskonna mõjul sisse mässituna mitmetesse probleemidesse. Rassi unistus oli saada arstiks, kuid unistus hakkas vähehaaval hajuma , kui tema vaesus ja lapsepõlveaegsed sõbrad viisid ta sügavamatesse probleemidesse, nagu varastamine, pettused ja narkomaania. Ta allus end ümbritseva ühiskonna probleemidele, tema otsused olid muutunud ükskõiksemaks ja hooletumaks. Ta unistused olid küll suured, kuid isiksus liiga nõrk, et ümbritsevale elule vastu astuda ja unistus täita. Ta ei leidnud pääsu rõhuvast elust ning kohanes suruva ühiskonnaga.
Usun, et ühiskond on võimeline isiksust oma surve all hoidma. Selleks piisab nõrgast isiksusest, kes ei suuda vastu astuda sellele, mis teda ümbritseb. Paratamatu olukorra puhul võib ühiskond mõjutada isiksust nii palju, et selle mustrid hakkavad muutuma . Ühiskond võib suruda alla tundeid, mõtteid ning muuta sellega inimese käitumist. Siiski on olemas tugevaid isiksusi, kes saavad hakkama enesega, laskmata ühiskonnal vahele sekkuda.
Maarja J.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 101 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

101 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Insignificant Õppematerjali autor

Hindeks sain "5"

kirjand isiksus ühiskonna surve all isiksus ühiskond

Sarnased õppematerjalid

doc

Psühholoogia eksami materjal

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega

Psühholoogia

524

doc

Arengupsühholoogia

mõjutuskohtade sees). Sellisteks mõjutusteks on näiteks majanduslangus 1930datel aastatel, I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1970 aastate Vietnami sõda, ~1980 aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad EesAasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise aega, laste arvu peres, infotehnoloogiaga kokkupuuteid, diagnostikavõimalusi jne. Mittenormaalsed elusündmused on sageli sellised, mis mõjutavad suurt osa indiviidi elus. Sündmused, millest üks või teine ei ole edukas kogu rahvale, võib olla ebaõnnestumiseks inimestele kogu eluks

Arengupsühholoogia

pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega

Sotsiaalpsühholoogia

docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

Intra-/interpersonaalne dimensioon. Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega. Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses: PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides.. Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Erinevad mõisted? Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad

Inimeseõpetus

104

doc

Nimetu

bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu ning milliste probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest

Kategoriseerimata

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

.............................................................................................................29 KEEL............................................................................................................................31 LUGEMINE.................................................................................................................32 VAIMSETEST VÕIMETEST......................................................................................33 ISIKSUS.......................................................................................................................35 SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA...................................................................................39 PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM.......................................41 PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED42 1. PSÜHHOLOOGIA

Psühholoogia alused

doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.

Õiguse sotsioloogia

odt

Perevägivallast

Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks

Kirjandus

Rohkem sarnaseid