PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega
mõjutuskohtade sees). Sellisteks mõjutusteks on näiteks majanduslangus 1930datel aastatel, I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1970 aastate Vietnami sõda, ~1980 aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad EesAasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise aega, laste arvu peres, infotehnoloogiaga kokkupuuteid, diagnostikavõimalusi jne. Mittenormaalsed elusündmused on sageli sellised, mis mõjutavad suurt osa indiviidi elus. Sündmused, millest üks või teine ei ole edukas kogu rahvale, võib olla ebaõnnestumiseks inimestele kogu eluks
Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega
Intra-/interpersonaalne dimensioon. Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega. Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses: PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides.. Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Erinevad mõisted? Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad
bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu ning milliste probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest
.............................................................................................................29 KEEL............................................................................................................................31 LUGEMINE.................................................................................................................32 VAIMSETEST VÕIMETEST......................................................................................33 ISIKSUS.......................................................................................................................35 SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA...................................................................................39 PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM.......................................41 PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED42 1. PSÜHHOLOOGIA
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.
Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse tavaliselt lisadiagnoosi märkimiseks
Kõik kommentaarid