sõiduki kohta ja ehituse selgitamine on arusaadavam ja üheselt mõistetavam, kui mõne moodsama sõiduki puhul. 1. MOOTORI ANDMED Mootori andmed(töömaht, võimsus, kütus, pöördemoment, väline kiiruskarakteristika graafiliselt). Sele 1. Mootori andmed [3] Väline kiiruskarakterisitka on välja toodud graafikul(Sele 2). Sele 2. Graafik [3] 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM Jõuülekande ülesanded on[1, p. 364]: Mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse ülekandmine veoratastele. Mootori pöördemomendi suurendamine veoratastel. Mootori pöörlemissageduse vähendamine veoratastel Sele 3. Jõuülekande skeem [4] 1. Mootor 2. Sidur 3. Käigukast 4. Sisendvõll 5. Töövõll 6. Diferentsiaal Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast
....................................................................................................5 Lahutusmuhvi koost ................................................................................................................................................7 Siduri rikked ............................................................................................................................................................7 Hõõrdsiduri põhiülesanded · Lühiajaline mootori ja jõuülekande lahti ühendamine põhiliselt käiguvahetuse soodustamiseks · Mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine, et kohaltvõtt toimuks võimalikult sujuvalt · Jõuülekande lülide kaitse ülekoormuse eest Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja
1. Kirjeldage esiveolise auto jõuülekande skeemi, selle kasutatavus, näited. Esisillaveoga auto jõuülekande skeem: Esisillavedu on väga laialdaselt levinud ja seda lahendust kasutavad enamus autotootjad. Erinev on BMW, kes ei tooda esisillaveoga autosid. Kaasaegsetel esisillaveoga autol on peaülekanne käigukasti korpuses. 2. Astmelised käigukastid, nende eelised Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel
Laboriaruanne Õppeaines: AUTODE HOOLDEJAAMAD JA SEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52 Üliõpilased: Juhendaja: Lekt. Marko Jets Tallinn 2008 Mootori ja jõuülekande hooldus Sõiduki andmed Mark Toyota Mudel Avensis Mootor 2,0 TDI Kütus Diisli kütus Aasta 1998 Vedav sild Esirataste vedu Ülesanded hooldusel · Seadiste töö kontroll · Üldine visuaalne kontroll · Perioodiline vahetus · Pingutusmomentide kontroll
........................................................................5 3.2 Sidur..........................................................................................................................................5 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD...................................................................................6 5. JÕUÜLEKANNE.............................................................................................................................7 5.1 Jõuülekande skeem....................................................................................................................7 5.2 Kardaanülekanne.......................................................................................................................8 5.3 Diferentsiaal..............................................................................................................................8 5.4 Rattavõllid...........................................................
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades
Autode arvutivõrgud CAN, VAN, MOST, LIN Loengukonspekt 2007 2 1. Miks CAN-BUS? Mis on mootori ja jõuülekande järel auto kõige kallim ja kõige enam rikkeid põhjustav osa? Nendele mõlemale küsimusele on üks vastus - see on elektrijuhtmestik koos arvukate pistikutega.
km kg Kasutatud bensiin oktaaniarvuga 95, mille tihedus: := 0.76 l 0.0612598kg V := 100 = 8.0605 L keskmine kütuse erikulu 100 kg km kohta 0.76 L 4. Uurida kuidas mõjutab sõiduki kütuse erikulu jõuülekande kasutegur, kui kasutegur muutub piirides 0.85 kuni 0.95 ü := 0.85 ü.2 := 0.90 ü.3 := 0.95 gm := 1.225 õhutihedus L Kütuse erikulu, kui kasutegur eeta on 0.85 1 m f g cos( ) + cd A v + m a + g sin( ) + B r = 0.0670254 2 kg
3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 6. Mis tüüpi on sidurite ajamid? Mehhaanilised,hüdro,pneumaatilised,elektromagnetilised,pneumovõimendiga ja mahthüdraulilised. 7
Tallinna Ehituskool Tikksaag Rühm12 Ehituspuusepp Koostas : Raiko Roosmann TIKKSAAG (Joon. 60) põhiosad on: korpus kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülititega, jõuülekande reduktor, ekstsentrikmehhanism mis muudab elektrimootori pöörleva liikumise saelehe ülesalla liikumiseks, pendelliikumise mehhanism, terahoidja; saeleht; juhtrullik ja reguleeritav tald. Tikksaagi kasutatakse puidu, metalli, plastmassi jms. saagimiseks. Tikksaag võimaldab teha lisaks sirglõigetele ka kõverjoonelisi lõikeid. Muutes alustalla asendit on võimalik saagida kuni 45º nurga all (Joon. 62). SAELEHED
rühmadel. Volvo FH16 on saadaval 580 hj või 660 hj 16-liitrise mootoriga ning laia valiku käigukastide ja tagasillakonfiguratsioonidega erinevate transpordivaldkondade jaoks. Volvo FH16 võimas jõuülekanne võimaldab väikest kasutuskulu ja suurt juhtimismugavust olenemata sellest, milliseks transporditööks autot parajasti kasutatakse. Volvo FH16 varustuses on nüüd I-Shift, mis koos D16E mootoriga pakub jõuülekande ületamatu komplekti. I-Shift käiguvahetus tagab juhitavustaseme, mida kunagi varem ei ole veokitel olnud. Samuti on võimalik valida kahe käsilülituskäigukasti vahel. Mõlemad on 14-käigulised madalate ja kõrgete käikude lülituse ning käikude poolitusega käigukastid kas otse- või kiirkäiguga tippkäigul. Volvo käsikäigukastid on trossühendusega, mis lihtsustab käiguvahetust ning vähendab märgatavalt mürataset ja vibratsiooni. Käigukastid ühendavad
..........................22 4.2. Diferentsiaal .........................................................................24 4.3 Blokeeritav diferentsiaal ............................................................25 4.4 Rattavõllid ...................................................................................................28 4.5 Veosildade tehnohooldus ...........................................................29 1. Sidur 1.1 Hõõrdesiduri põhiülesanded Lühiajaline mootori ja jõuülekande lahti ühendamine põhiliselt käiguvahetuse soodustamiseks Mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine, et kohaltvõtt toimuks võimalikult sujuvalt Jõuülekande lülide kaitse ülekoormuse eest Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada
Joonis 1 Mootori võimsus ja pöördemoment Antud joonis näitab seda, et konkreetse mootori pöördemoment väga ühtlane kogu pöörete piirkonnas. Põhjuseks on ilmselt 6 silindri olemasolu ning muutuvad klapiajastused nukkvõllide keeramise näol. Arvestades seda, et tegemist on vabalthingav mootoriga võib öelda, et tegemist üsna heade näitajatega. 4 Ülekande skeem Koostage jõuülekande skeem. Nimetage selle plussid ja miinused (miks just niisugune lahendus?). Plussid: kaalu jaotus palju ideaalsem, selline jõuülekanne reageerib isegi vähimatki rataste libisemise ja automaatselt saadab õige kogus võimu rataste õige haarde tagamiseks. Sidur (hüdrotrafo). Siduri peasilinder Siduri Keskmeprofiil: 21,8x24,2-23N 5 Siduri ajam
või lauale. Alus on küllaltki massiivne ja raske seda eelkõige selleks, et puurpink püsiks stabiilselt püsti. Aluse külge kinnitub samba alumine ots. ● Samba külge on kinnitatud töölaud. Töölaua üles-alla liigutamiseks on sambale kinnitatud hammaslatt ja töölaua külge hammasrattad. Töölaua sisse on freesitud T- kujulised sooned kinnitusvahendi kinnitamiseks. Samba ülaosasse kinnitub korpus kuhu on paigutatud spindel, jõuülekande mehhanism , ettenihkemehhanism ja juhtimishoovad ja – lülitid. ● Korpuse külge on kinnitatud ka elektrimootor.
ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga.
LK8 Interjöör. LK9 Lisavarustus. LK10 Kokkuvõte. Audi TT - kirest sündinud jõud Uus Audi TT Coupé on palju kõneainet pakkunud Audi TT - kultusauto II põlvkonna mudel. Veidi vähem kui 8 aastat tagasi turule toodud ja samast hetkest ka kiirelt sportkupeede maailma vallutanud Audi TT on olnud sensatsiooniline ja tähelepanuväärne auto igas mõttes. Berliinis 6. aprillil esitletud ja palavalt oodatud uus Audi TT kupee on oma eelkäijast veelgi dünaamilisem - seda nii disaini, jõuülekande kui ka veermiku poolest. Disain. Uue Audi TT kupee välimus väljendab eheda sõidumõnu pakkumiseks loodud masinale omast stiili, kindlust ja võimsust. Kere härjalik jõulisus väljendub lihtsates ja enesekindlates joontes, mida voolujoonelised klaaspinnad ja katus veelgi rõhutavad. Audi disainerid on uue Audi TT eelkäija välimusele omaseid rõnga- ja kuplimotiive armastusega edasi arendanud ning täiustanud. Uus Audi TT Coupé on eelkäijaga
Veetaval võllil paiknevad ja pidevas hambumises olevad hammasrattad pöörlevad veetaval võllil vabalt kergemate autode käigukastis pronkspuksidel, raskematel nõellaagritel. Selleks, et veetaval võllil paiknevat ja vabalt pöörlevat hammasratast töösse lülitada, on olemas sünkronisaatorid. Sünkronisaatori sisselülitamisel ühendatakse seni vabalt pöörelnud hammasratas veetava võlliga. SIDUR Sidurit loetakse jõuülekande esimeseks osaks ja tema ülesandeks on lahutada mootor käigukastist käikude lülitamise ajaks ning nad uuesti sujuvalt ühendada, hoides ära koormuse järsu rakendamise, aga samuti võimaldada auto sujuvat paigaltvõttu ning peatamist ilma mootorit seiskamata. Auto järsul pidurdamisel ilma sidurit lahutamata hakkab sidur libisema, kaitstes ülejäänud jõuülekannet inertsmomendist tingitud ülekoormuse eest. Ühendatuna peab sidur
5.Välivalgustus-Kas kõik tuled põlevad. 6.Sisevalgustus-Kas salongi tuled põlevad. 7.Armatuurlaua märgutuled-kas need kõik töötavad ja on korras. 8.Tuuleklaas-Kas tuuleklaasis on mõrasid või pragusid. 9.Klaasipuhastid-Kas on korras ja vaadata indikaatoreid mis muudab aja möödudes värvi. 10.Diagnoosimine- Kas auto töötab normide piires. Tööd ülestõstetud autol 1.Õli ja vedeliku lekked- mootori, jõuülekande ja abiseadiste kontrollimine. 2.Õlifiltri vahetus- ligikaudu 35 Nm, Õlifilter kätega kinni keerata. 3.Ratta või kardaanivõllid- on kummikotid terved. 4.Piduri klotsid ja kettad- on nende kulumine normide piires. 5.Piduri ja kütuse torud- ega ei ole märgata lekkeid. 6.Heitgaasi torustik- ega ei leki. Tööd pooldeldi üles tõstetud autol 1.Rattatoestus- teliku ja õõtshoova seisundi kontroll. Lõtkude ja liigendite kontroll. 2
Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv. Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja
Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid 59 2 3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada
Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande 1 veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid2. 1 S.k. Übertragung 2 S.k. Bremsen 2 ÜLEVAADE PIDURITEST
Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Rico Kapsi 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Rico Kapsi 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2
ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist. Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja sünteetilise õli segud). Jõuülekandeõlisid kasutatakse käsitsi lülitatavates käigukastides, peaülekannetes, jaotuskastides jne Jõuülekandeõlid peavad tagama võimalikult väikese hammasratasülekannete kulumise ka suurte erikoormuste puhul. Jõuülekande Kinemaatiline viskoossus +100 C GL–1: Õli ei sisalda kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse väikestel kiirustel töötavates ülekannetes kus madalad kiirused ja pinnasurved. GL-2: Õli tiguajamitele kus eelmise klassi õli pole piisav.
....................................................................................................7 5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8 2 1. SIDUR Siduri ülesandeks on mootori pöördemomendi ülekandmine jõuülekandele. Siduri abil saab jõuülekande lahutada ajutiselt mootorist või käiguvahetuseks. Sidur koosneb sidurikettast või ketastest, võllist, siduri korvist, survelaagrist, lahutukäpast, hoorattast, ketaste hõõrdkatetest ja asub siduri kojas. Kõige suuremad koormused toimuvadki jõuülekandes siduril. Seega peab see hästi vastu pidama. Valed võtted ja loomulik kulumine vähendavad siduri tööiga oluliselt. Näiteks pidevalt jalga asjatult siduril hoides. Siduri ajami vabakäik on vajalik siduriketta libisemise
ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit Joonis 1. Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Joonis 2. Elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid Joonis 3. Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid CVT variaatorkastidel (continuously variable transmission) muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta
kivitäketele ja kriimudele. Kivitäkkeid ja kriime saab sageli parandada. Kui seda õigel ajal, saab ärahoida hilisema tuuleklaasivahetuse. Diagnoosimine - Sooritage auto juhtimissüsteemide omadiagnoosimine. Mõnel autol võtab see päris palju aega. Sel juhul sooritatakse operatsiooni nii, et autole paigaldatakse akulaadija ja diagnoosimine toimub teiste hooldusoperatsioonide ajal. Tööd ülestõstetud autol Õli jm vedelike lekked - Kontrollige vaatlusega mootori, jõuülekande ja abiseadiste vedelikupidavust. Õlifiltrite vahetamine - Eemaldage väljalaskekork ja laske vana mootoriõli välja. Eemaldage vana õlifilter. Puhastage hoolikalt filtri ja korgi tihenduspinnad. Õlitage uue filtri kummitihendi pinnad ja paigaldage filter. Asendage väljalaskekorgi tihend ja keerake kork oma kohale. Ratta - ja / või kardaanvõllid - Vaadake üle rattavõllid, pöörates erilist tähelepanu liigendite lõõtsümbriste seisukorrale. Isegi
Sekundaarmähises tõuseb pinge (suure keerdude arvu tõttu) 10...15 kV-ni. Sekundaarmähis on kõrgepingejuhtme kaudu ühenduses süüteküünla keskelektroodiga. Kõrge pinge tõttu tekib süüteküünla keskelektroodide vahel sädelahendus. Süütehetke saab seada südamiku nihutamisega pöörleva hooratta suhtes. Südamiku nihutamisel päri hooratta pöörlemist muutub süütehetk hilisemaks ja vastupidi. Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid
Vale õli kasutamine jätab mootorikasutaja ilma firmapoolsest garantiist. Euroopas arvestatavamad tähistused on: MB (Mercedes-Benz) VW (Volkswagen / Audi /Seat) MAN (Maschinenfabrik Augsburg-Nürnberg) PSA (Peugeot / Citröen / Talbot) MIL-L (USA ja GB kaitsejõudude klassifikatsioon) Universaalõlid Universaalõlisid kasutatakse põllu-ja metsamajandusmasinates. Sobib see õli mootorisse, hüdrosüsteemi ja jõuülekande seadmete karteritesse. STOU ( Super Traktor Oil Universal) on õli tähistus ja vastab see õli SAE 10W 30, SAE 10W 40 ja SAE 15W 40 klasside viskoossuse nõuetele ning API CD/SF nõuetele. Selline süsteem, kus kasutatakse ühte õli väldib valede õlide kasutuse ja õlide segunemise.
Raskuskeskme asukoha viivad kõrgeks auto konstruktsioon (suured rattad, kõrge pealisehitus jms) või katusele paigutatud koorem. Peale selle aga soodustab auto ümberpaiskumist veel väike rööbe (rattavahe) ja külgtuul. Auto juhitavus Juhitavuse all mõistetakse auto omadust liikuda täpselt autojuhi poolt määratud trajektoori mööda. Juhitavust mõjutavad: · Auto ehituslikud lahendused: - mootori võimsus, - jõuülekande kujundus esi- või tagasilla vedu, nelivedu · Teeolud, haardetegur · Juhtimisvõtted · Auto koormatus, koorma paigutus ja kinnitus · Auto tehniline korrasolek : - rehvide kuluvus ja rõhk rehvides - rehvi tüüp - rooliseadme osade korrasolek jne. LIIKLUSOHUTUS Keskkonnasästlik sõiduviis
või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermikku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Autode ajalugu ja areng Kõrvalisest abist sõltumatuid , iseliikuvaid masinaid on üritatud luua juba ammu. Andekas ja mitmekülgne Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal.
1600 tehakse kaasaegne vokk koos sõtkutava flaier rattaga. 1764 James Hargreaves või Thomas Highs leiutab keerleva ketrusmasina 1768 Josiah Crane leiutab käsi-lõime kudumismasina 1793 Samuel Slater loob esimese eduka puuvilla ketramis milli, sellega saab alguse Rhode Island System. 1799 Charles Tennant avastab valgendi 1814 waltham systemi algus 1828 Paul Moody arendab nahast vöö ja rihmaratta jõuülekande süsteemi 1856 William Henry Perkin leiutab esimese sünteetilise kangavärvi 1859 luuakse rasselmasinad 1866 Mac Nary teeb esimesed sokid ja sukad koos kanna ja varba taskutega 1892 Cross, Beavan ja Beadle leiutavad viskoos ehk veniva kanga Andmed võetud : 1) VAU ! piltidega entsüklopeedia 2) Eesti keelne vikipeedia 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Fashion_designers 4) http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Western_fashion 5) Google pildid
· kõik käiguvahetusprotseduurid toimuvad samamoodi, nagu käsilülituse korral, · käigulülitust toimetavad lülitusmehhanismid elektroonika juhtimisel · käiguvahetusel katkestatakse jõuülekanne · Täisautomaatne jõuülekanne · Jõuülekanne veoratastele käiguvahetusel ei katke · Enamasti on täisautomaatse jõuülekande kasutegur natuke madalam käsitsilülitatava või poolautomaatse jõuülekande omast 70. Hüdrotrafo ja selle tööprintsiip Hüdrotrafo on kasutatav koos astmelise või astmevaba käigukastiga. õikide töörataste sisepindadel on labad, mille kalle eri ratastel on erinev. Hüdrotrafo töörattad moodustavad kestas rõngakujulise õõnsuse, milles hakkab ringlema õli. Mootori töötamisel täitub hüdrotrafo õliga
töö või mootori mittekäivitumisel tema n.ö. "käima tõmbamine". Heitgaasis olevate kahjulike komponentide (CO vingugaas ja HC põlemata kütuseosakesed süsivesinikud) sisaldus on normeeritud ja seda kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus. Diiselmootoritel kontrollitakse tahmasisaldust heitgaasides. AUTO JÕUÜLEKANNE AUTO JÕUÜLEKANNE SIDUR Siduri ülesandeks on jõuülekande ühendamine või lahutamine mootorist. Kui siduripedaalile ei vajutata, siis mootori hooratas, siduriketas ja surveketas pöörlevad ühtse tervikuna, sest taldrikvedru jõul on nad surutud ühtsesste pakki. Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast töösilind-rile ja selle rõhu toimel vajutab lahutushark siduri lahutusmuhvile. See omakorda, vajutades taldrikvedru sisemistele otstele, tõmbab surveketta eemale sidurikettast. Tänu sellele jääb
21. Teehöövli superujuvasendite süsteemi koostisosad , nende ülesanded. Kaks klappideplokki(kinnitatud tõstesilindritele), rõhuakud, hüdraulikahoobadele kinnitatud lülituspuldid. Rõhuakude ülesanne on superujuvasendile vajaliku lisarõhu andmine. Klapiplokkide abil lülitatakse valitud lisaseadme tõstmis- ja langetamissilinder ujuvasendisse. Lülituspultide abil saab juht juhtida superujuvasendite tööd. 22. Teehöövli jõuülekande ülesanne, koostisosad, nende ülesanded. Hüdrotrafo võimaldab automaatselt muuta suures piiris pöördemomenti vedavatel ratastel ja kiirust sõltuvalt takistustest. Käigukast pöördemomendi muutmine, liikumiskiiruse ja liikumissuuna muutmine. Peaülekanne annab pöördemomendi üle kardaanülekandelt edasi külgreduktorile ja muudab pöördemomenti. Kardaan- pöördemomendi muutmine ja jõu ülekandmine jõuvõtuvõllilt peaülekandesse.
Hädapidurduse korrektor - BAS võib olla integreeritud juhitavuskorrektoriga - ESP ja tekitada ESP töötamiseks vajalikku eelrõhku. Hädapidurduse korrektor millele lisafunktsioone integreeritud ei ole, võib olla ka ilma elektrilise juhtimiseta. Aeglustuse graafik: 1 = BAS võimendiga 2 = ilma BAS võimendita 3 = nõrk pidurivajutus 5. ESP Juhitavuskorrektor Väldib üksikute rataste pidurdamisega ning mootori ja jõuülekande töö korrigeerimisega auto muutumist üle- või alajuhitavaks.Juhitavuskorrektori tähistamiseks kasutatakse ka lühendeid ASMS, DSC, FDR, VSA, VSC Ala- ja ülejuhitavus Alajuhitavuse korral pöördub auto vähem kui rooliratta asend seda eeldab. Auto üritab kurvist välja sõita. Auto alajuhitavuse vähendamiseks pidurdab ESP kurvi sisepoolset tagaratast. Ülejuhitavuse korral pöördub auto rohkem kui rooliratta asend seda eeldab. Auto üritab kurvist sisse sõita.
Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem. Kõik mootori silindrid,olenemata nende asetusviisist,on ühendatud üheks detailiks,mida nimetatakse mootoriplokiks.mootoriplokk on mootori aluseks,kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Hooratta hammasvöö- on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit.Hooratas kogub endasse energiat ja aitab mootoril ületada abitakte,samas on ta ka jõuülekande detailiks. Kui hooratast ei oleks,ei oleks autol tühikäiku. Väntvõll on jõumomenti edasikandev masinadetail.Väntvõll muudab kolbidelt kepsude kaudu saadava jõu pöörlevaks jõuks,mis seejärel antakse edasi jõuülekandele. 7 Mootor KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT? Kõrvaltvaatajaile näib auto kas meeldiva sõiduvahendina või pigem tülika
Mootori ülekoormamise tagajärjel võib tekkida tugev detonatsioon, esineda löökkoormusi jõuülekandes ja väheneda veojõud. Näiteks käsilülituskäigukastiga mootori ülekoormamist põhjustab sõitmine väikese kiirusega (30-40km/h), kui sisse on lülitatud kõrgem ülekanne (4.või 5. käik). Jõuülekanne- edastab mootori pöördemomendi veoratastele. Siduri- ülesanne on mootori lühiajaline lahutamine jõuülekandest, mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine ja manööverdamisel auto liikumiskiiruse reguleerimine. Libiseva siduri puhul mootori pöörlemissageduse tõustes sõidukiirus väheneb. Mittelahutava siduri puhul lülituvad käigud raskesti. Käigukast- võimaldab muuta rataste veojõudu mootori sama võimsuse juures, viies hambumisse mitmesuguse läbimõõdusuhtega hammasrattapaare. Lisaks võimaldab käigukast liikuda tagurpidi. Rooliga- muudetakse auto liikumise suunda. Rool koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist.
automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukastide ehitus Sõiduautodel paigaldatakse automaatkäigukastid kas auto suhtes risti või pikisuunas. Risti asetuse korral käigukasti ehitatud ka peaülekanne, esirattad on vedavad. Pikisuunas asetuse korral on peaülekanne tagasillas, tagarattad veavad. 1. Automaatkäigukastide liigid
Reageerimiseks kasuta suuri lihasrühmi ja liigu edasi puusast. Väldi sügavat läbivajumist põlvedest ( hüppel mõlema jalaga korraga). Vajuta esmalt tagaoleva jalaga ja seejärel eesoleva (track stardi puhul). Painuta eesoleva jala põlve täisnurgani enne tõuget. Ajasta jalgade tõuge nii, et tagumise jala tõuke lõppmomendil on eesmine jalg täisnurga all üõlvest ja puusast (track stardi puhul) Äratõuke jõuülekande impulss suuna otse ette. Ajasta käte hooliigutuste lõpp eesmise jala äratõuke lõpuga. ( R. Haljand 2007: 147) 7 Väljalennu asendi nõuanded: Kere väljalennunurk peaaegu horisontaalne Käed ette väljasirutatud Pea ülal kuklas, vaade ette. Jalad ja kere ühel sirgel , track- stardi puhul tagumine jalg horisontaalne. Puusad lennu ajal kõrgel Pea käte vahel.
all rattavõllidele. Need ei ole peaülekandega siiski otseühenduses. Peaülekande ja rattavõllide vahel asub diferentsiaal. See võimaldab rattavõllidel vajaduse korral pöörelda erineva kiirusega. Tagamootori ja tagaveoga ning eesmootori ja esiveoga autodel on mootor, sidur, käigukast, peaülekanne ja diferentsiaal kokku ehitatud. Sele 10 Esi- ja tagavedu (Hariduskeskus) 3.1 SIDUR Sidur asub mootori küljes, ta võimaldab mootorit jõuülekande muudest osadest ajutiselt lahutada. Kui sidur on ühendatud, pöörab mootori väntvõll käigukasti võlli ja auto võib liikuda. Siduri lahutamiseks vajutab juht pedaalile. Seeläbi käib mootor ja väntvõll ringi, aga käigukasti võllid on paigal. Sidurit kasutatakse auto seismajätmiseks, kohaltvõtmiseks ja käiguvahetushetkedel. 11 Sele 11 Siduri komplekt (Wardautomotive) 3.2 VEERMIK
Käigukasti õlitussüsteemiga on ühendatud eriline kaksikõlifilter ja õlijahuti. Käigukastile on paigaldatud kaksikhammasrataspumo tööhüdrosüsteemi ja hammasrataspump rooli- ning pidurisüsteemi toitmiseks. Pumpratta (hüdrotransormaatori sisendvõll) ja turbiinratta (hüdrotransformaatori väljundvõll/käigukasti sisendvõll) ühendamine ja lahutamine lock-up'i abil toimub automaatselt. Hüdrotransformaator ilma lock-up'i blokeerimiseta vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust. Samal ajal muutub hüdrotransformaatoris sellisel reziimil töötades osa energiast soojuseks, mis on tingitud pumpratta ja turbiinratta omavahelisest libisemisest. Sellega kaasneb ka mõningane kütusekulu suurenemine. Käigukasti karter täidab samaaegselt ka õlipaagi funtktsioone. Tal on õlitäitetoru, õli väljalaskekork, õlitaseme kontrollkraanid (maksimum ja miinimumtase) ja/või läbipaistev õlitaseme
Pukseerimisvõimsus EPS on võimsus , mis on vajalik aleva pukseerimiseks kiirusega v : EPS=R * v (kw) ,kus R- laeva pukseerimistakistus ( üldtakistus ) , kN v laeva kiirus , m/s laeva propulsiivkasutegur (nju)= EPS / Np, Kus Np = laeva sõuseadmele rakendatud võimsus tänapäeva laevadel (nju)= 0,55 / 0,75 Laeva peamasina efektiivvõimsust saab määrata pukseerimisvõimsuse järgi Ne= EPS/ nju korda nju ü (nju näeb välja nagu tagurpidi S) kus nju ü on jõuülekande kasutegur ( njuü = 0.93 / 0.96 ) Õõtsuvus Õõtsuvuseks nim veepinnal valat ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul. õõtsumist iseloomustavad järgmised parameetrid: AMPLITUUD suurim kõrvalekalle normaalasendist ÕÕTSUMISE ULATUS kahe järgneva amplituudi summa VÕNKEPERIOOD ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aeg VÕNKESAGEDUS täisvõngete arv ühes ajaühikus. Õõtsumise negatiivne mõju : Tekitab inimestel merehaigust
Mp=Rv/75 [hj] Mp=Rv/102 [kW] kus R - kg ja v - m/sek või Mp=Rv [kW] kus R - kN ja v - m/sek Laeva propulsiivtegur =Mp/Np =0,55....0,75 Np - laeva sõuseadmele rakendatud võimsus kust Np= Mp/ Laeva maksimaalne efektiivvõimsus Ne=Np/ü kus ü - jõuülekande kasutegur ü=0,93...0,96 Vaata ka materjali Tahvlil 5.XI. 11 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 5.5. Õõtsuvus.
autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukasti põhikomponendid Kuigi automaatkäigukaste on eri liike, on nende üldtööpõhimõte ja üldehitus on üldjuhul sarnane. Automaatkäigukasti põhikomponendid on: · Hüdrotrafo · Õlipump · Planetaarülekanne ja selle lukustamiseks vajalikud sidurid ja pidurid · Hüdroplokk
· Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine · Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine · Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta · Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll · Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll · Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll · Jõuülekande õlitaseme kontroll · Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul
boostiläve autot üldse edasi viia ei taha; madala ülelaaderõhu ja boostiläve ning väikese lag'iga on võimalik saavutada 6001000+ hj võimsusi, lisaks tähendab madalam forsseeritus suuremat töökindlust. Ja kui eesmärgiks on lõppkiirusrekordid või veerandmiil, siis pole ka 1500, 2000 või isegi 3000+ hobujõudu võimatud pigem tuleb otsida viise, kuidas mootorist väändemomenti "välja häälestada", et jõuülekande ja raja võimalusi mitte ületada. V8 turboautod on juba näidanud päris häid tulemusi Bonneville'i lõppkiirusüritustel (495 km/h stockilähedase kerekujuga twinturbo SBC '92 Firebirdilt ) ja mitmetes kiirendusklassides (keskmised kuued Pro 5.0 Mustangitelt; Rick Headi '89 Camaro 7.66@186mph drag radial rehvidel ja stockilaadse vedrustusega), kuid rajale on jõudmas veel ambitsioonikamad masinad, näiteks Mike
................................................................................. 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ...................................................................................................... 7 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus................................................................................... 7 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp........................................................................................ 8 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ........................................................................... 8 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 1.2.6 Ballastisüsteem ........................................................................................................ 10 1.2
poolt ette antud õlimargile ja mahule õli paigaldada. Seejärel käivitada mootor mõneks minutiks ning siis jätta seisma ja peale paari minutit kontrollida uuesti õlitase. Kuna õlifilter võib olla veel tühi. Vastavalt vajadusele lisada õli. Seejärel paigaldada . vastavõlivahetus kleebis millel on peal kilomentraaz, kuupäev õlimark ja kas on vahetatud filter ja järgmine õlivahetus kuupäev ja järgmise õlivahetus kilomentraaz. 28.jõuülekande rikked. Rikked võivad olla siduri libisemine , siduri mittelahutamine, kardaani vahelaagri purunemine , vahelaagri kummimuhvi kulumine, kardaani ristide purunemine. 29.väntvõlli defektid ja remont (pikilõtk) väntvõlli põhilisteks defektiteks on väntvõlli kulumine tänu halvale õlitusele. Kas siis on pikka aega vahetamata õli , vale õli või õlipumba rike. Ebaõige siduri reguleerimine võib põhjustada pikilõtku saalede kiire kulumise ja samas kaväntvõlli kahjustuse
............................... allkiri Tallinn 2012 PRAKTIKAPÄEVIK Kuupäev Tunde Mida tegin Mida õppisin Probleemid, millega puutusin kokku 03.10.11 8 Hüdromootori Erinevate hüdraulika ja Keerukate masinate defekteerimine, Terex F- jõuülekande lahti võtmisel tuleb 970 ettevalmistus komponentide meelde jätta kõik müügiks, reduktori tööpõhimõtted ja nende sammud, vastasel defekteerimine. seotus masina juhul ei oska enam juhtelektroonikaga. kokku tagasi panna. 04.10.11 8 Liebherr L-542 laaduri transport töökotta,
puhastuses, välises ülevaatuses ja töökäigus mõõteriistade jälgimises. Perioodilist tehnilist hooldust tuleb teha mootorile valmistajatehase juhendi järgi ja soovitavalt selleks tööks ettevalmistatud inimeste poolt spetsialiseeritud töökojas. 3.2. Jõuülekanne Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele. Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks
annaabi.ee 
