VW Polo Jõuülekanne, Lektor: Sven Andresen (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Auto - Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

1 Hindamata

Richard Karming
VOLKSWAGEN POLO JÕUÜLEKANNE
REFERAAT
Õppeaines: JÕUÜLEKANNE
Transporditeaduskond
Õpperühm: KAT-31
Juhendaja : lektor Sven Andresen
Esitamiskuupäev: ...................................
Üliõpilase allkiri : ...................................
Õppejõu allkiri: ......................................
Tallinn 2015

sisukord

Sissejuhatus 3
1. Mootori andmed 4
2. Jõuülekande skeem 6
3. sidur 8
4. Siduri ajam 9
5. Käigukast 10
6. Kardaanülekanded ja rattavõllid 12
7. Rattad 15
8. Viidatud allikad 17

Sissejuhatus

Iseseisva töö ülesandeks on ühe konkreetse sõiduki ehituse kirjeldamine ning analüüsimine kursusel jõuülekanne käsitletud materjali valguses. Sõidukiks valisin 1997a VW Polo, lähtudes auto populaarsusest, lihtsusest, vanusest , millest tulenevalt on internetis laialdaselt informatsiooni sõiduki kohta ja ehituse selgitamine on arusaadavam ja üheselt mõistetavam, kui mõne moodsama sõiduki puhul.

Mootori andmed

Mootori andmed(töömaht, võimsus, kütus , pöördemoment, väline kiiruskarakteristika graafiliselt).
Sele 1. Mootori andmed [3]
Väline kiiruskarakterisitka on välja toodud graafikul(Sele 2).
Sele 2. Graafik [3]

Jõuülekande skeem

Jõuülekande ülesanded on[1, p. 364]:

Mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse ülekandmine veoratastele.
Mootori pöördemomendi suurendamine veoratastel.
Mootori pöörlemissageduse vähendamine veoratastel

Sele 3. Jõuülekande skeem [4]

Mootor

Sidur

Käigukast

Sisendvõll

Töövõll

Diferentsiaal
Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast. Jõuülekande skeem(sele 3).
Esisillaveo omadused[1, p. 365]:

Külgjõu ülekandumine esisilla on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud,
Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus,
Ratastele mõjuvad muutuvad jõud mõjutavad rooliseadme tööd.

Eelised on odavamad tootmiskulud, parem haardumine ja läbivus, kuna mootori mass langeb vedavatele ratastele ning rattad tõmbavad, mitte ei lükka sõidukit edasi.

sidur

Siduri ülesanded[1, p. 366]:

Mootori pöördemomendi ülekandmine käigukastile. Käigukastile tuleb üle kanda mootori pöördemoment kogu pöörlemiskiiruse ulatuses ja kõikide liikumistingimuste korral.
Sujuv ja löögivaba paigaltvõtu võimaldamine. Paigaltvõtu ajal ühtlustakase pöörleva hooratta ja seisva käigukasti veovõlli pöörlemiskiirus liugehõõrdumise(libistamise) teel.
Kiire ja tõrgeteta käiguvahetuse võimaldamine. Selleks, et tagada lülitava käigukasti detailide sama pöörlemiskiirus, tuleb mootori ja käigukasti vaheline jõuülekanne katkestada.
Väändevibratsiooni summutamine. Mootori töö ja gaasivahetustaktide vahelduva järjestuse ning muutuva põlemisrõhu tõttu tekivad väntvõllis väändevibratsioonid. Siduriketta summutid vähendavad seda vibratsiooni, et vältida müra ja kulumist.
Mootori ja jõuülekande detailide kaitsmine ülekoormuse eest. Liiga kõrge pöördemomendi ülekandmist, nt mootori seiskumisel tekkiv, takistatakse libisemisega.

Siduri ehitus: 1) hooratas, 2) siduriketas , 3) surveplaat, 4) kinnituspolt.
Sele 4. Siduri ehitus [6]

Siduri ajam

Antud sõiduki siduri ajam on mehaaniline, mille tööd juhitakse trossiga(sele 5).
Sele 5. Siduri ajami ehitus [7]

Sidurihoob

Tihend

Paigalduspuks

Sidurikorpus

Paigalduspuks

Kinnitussplint

Sidurikahvel

Survelaager

Survelaagri kinnitussplint

Vedru

Polt

Survemuhv

Käigukast

Valitud sõiduk on varustatud 5-käigulise, käsilülitusega hammasrataskäigukastiga, mille tootjaks on VAG.
Hammasrataskäigukast on mootorsõiduki jõuülekanne siduri ja peaülekande vahel, mis muundab mootori pöördemomenti ja mootori pöörlemiskiirust. [1, p. 379]
Ülesanded[1, p 370]:

Mootori pöördemomendi muundamine ja ülekandmine,
Mootori pöörlemiskiiruse muundamine,
Seisval autol mootori tühikäigul töötamise võimaldamine,
Pöörlemissuuna vastupidiseks muutmine tagurpirisõidu võimaldamiseks.

Käikude ja ülekannete arvud

Ülekandearvud on valitud optimaalsed, et tagada igal käigul piisav võimsuse ja ökonoomsuse suhe.
Tabel 1
Käikude ja ülekannete arvud [5]
Manuaal käigukast
5-käiku 085
Tähis
DKF
Valmistatud
0.8 1998 to 09 1998
Jaotamise mudel
Polo 1995.../1.4 l. 44kW
Suhe: Z2: Z1 Peaülekanne
Käikudevaheline samm
62 : 16 = 3,875
1. käik
3,455 : 1,955 = 1,767
38 : 11 = 3,455
2. käik
1,955 : 1,250 = 1,564
43 : 22 = 1,955
3. käik
1,250 : 0,933 = 1,339
40 : 32 = 1,250
4. käik
0,933 : 0,740 = 1,260
42 : 45 = 0,933
5. käik
37 : 50 = 0,740
Tagurpidi käik
44 : 13 = 3,384
Spidomeetri ülekanne
12 : 20 = 0,600

Käigukasti juhtimine

Käiguksti hoovastikku juhtiakse trossi abil. Tross on kinnitatud käiguvahetus hoova liigendi külge, kust omakorda jookseb tross käigukasti, mille sees juhitakse trossi abil käigukasti hoobasid ja kahvleid(sele 7).
Sele 7. Käigukasti juhtimine [8]

Kardaanülekanded ja rattavõllid

Valitud sõidukil kasutatakse püsikiirus-jäikliigend, ehk kuulvõllliigendeid ning püsikiirus-liugliigendeid, ehk tripoidliigendeid. Nende abil kantakse pöördemomenti diferentsiaalilt veoratastele(Sele 8.).
Sele 8. Kuulvõllliignd [9]
Püsikiirus-jäikliigend ehk kuulvõllliigend koosneb tähtvõrust, kuuliliuast, kuuliseparaatorist ja kuulidest. Kuuliliual ja tähtvõrul on kumerad sooned, milles jooksevad kuulid.[1, p. 407]
Püsikiirus-liugliigend ehk tripoidliigend võimaldab kuni 26 kraadist kaldenurka ja kuni 55mm telgsuunalist nihet. [1, p. 407]

Peaülekanne

Valitud sõidukil kasutatakse silinderhammasratas peaülekannet. Peaülekanne asub ühises korpuses koos käigukastiga( Sele 9.).
Peaülekande ülekandearv: 62 : 16 = 3,875
Ülesanded[1, p. 408]:

Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine,
Pöörlemiskiirust vähendav ülekanne,
Jõuülekande telje pööramine(vajadusel).

Sele 9. Peaülekanne ja diferentsiaal [2]

DIFERENTSIAAL

Valitud sõidukil kasutatakse silinderhammasratasdiferentsiaali(Sele 9.).
Ülesanded[1, p. 441]:

Veorataste pöörlemiskiiruse erinevuse tasakaalustamine. Kurvis sõites peavad auto väliskurvi-poolsed rattad läbima pikema teekonna kui sisekurivi-poolsed rattad. Samuti põhjustavad erinevad teekatted teepikkuse erinevusi. Seetõttu võivad sama silla rattad veereda erineva pöörlemiskiirusega.
Pöördemomendi jagamine ühtlase osadena veoratastele. Diferentsiaal kannab mõlemale veorattale edasi ühesuuruse pöördemomendi, ka siis, kui nt kurvis sõites üks veoratas teisest kiiremini pöörleb.

Rattad

Rattad kannavad edasi auto ja tee vahel toimivaid jõudusid ja momente, tagades läbi selle liikumise.
Rehvid on ainukeseks kontaktiks teepinna ja auto vahel, mistõttu peavad need olema laitmatus korras.
Velgede kohta kehtib sama, äärmisel juhul võivad mõralised veljed puruneda löökaugu tagajärjel ja tekitada avarii. Kõverdunud veljed tekitavad veermikus vibratsiooni, mis viib veermiku detailide enneaegse kulumiseni.
Valitud sõidukil kasutakatse järgmisi rattaid[10]:

Rehvid,Volkswagen Polo 1997

Diameeter : 13.0'' - 15.0''
Laius (mm): 175 - 195
Rehvi külgseina kõrgus: 50 - 65
Minimaalne rehvimõõt: 175/65R13
Maksimaalne rehvimõõt: 195/50R15

Veljed, Volkswagen Polo 1997

Poldivalem 4x100
Diameeter: 13.0'' - 15.0'';
Laius (tolli): 5 - 6.5;
Offset (mm): 35 - 38.

SUMMAARSED ÜLEKANDE ARVUD

Tabel 2
Ülekande arvud [5]
Esimene käik (1.) ülekande arv
Peaülekande ülekande arv
Lõplik ülekande arv
38 : 11 = 3,455
62 : 16 = 3,875
3,455 x 3,875 = 13,388
Kõrgeim käik (5.) ülekande arv
Peaülekande ülekande arv
Lõplik ülekande arv
37 : 50 = 0,740
62 : 16 = 3,875
0,740 x 3,875 = 2,867
Tagurpidi käik
Peaülekande ülekande arv
Lõplik ülekande arv
44 : 13 = 3,384
62 : 16 = 3,875
3,384 x 3,875 = 13,113

Viidatud allikad

9
[1]Autonduse käsiraamat, Autoerialade Kirjandus OÜ, 2014.

[2]„Diferentsiaal,“ [Võrgumaterjal]. Available : http://workshop-manuals.com/volkswagen/polo-mk3/power_transmission/5-speed_manual_gearbox_085/final_drive_differential_differential_lock/dismantling_and_assembling_differential/ . [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

[3]„Graafik,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://rototest-research.eu/popup/performancegraphs.php?ChartsID=323 . [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

[4]„Jõuülekande skeem,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://workshop-manuals.com/volkswagen/polo-mk3/power_transmission/5-speed_manual_gearbox_085/technical_data/transmission_layout/ . [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

[5]„Käigukast,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://workshop-manuals.com/volkswagen/polo-mk3/power_transmission/5-speed_manual_gearbox_085/technical_data/gearbox_identification/code_letters_gearbox_allocation_ratios_capacities/ . [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

[6]„Sidur,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://workshop-manuals.com/volkswagen/polo-mk3/power_transmission/5-speed_manual_gearbox_085/clutch_control/servicing_clutch/ . [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

[7]„Siduri ajam,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://workshop-manuals.com/volkswagen/polo-mk3/power_transmission/5-speed_manual_gearbox_085/gearbox_mechanicsoperation_constructiondiff./servicing_selector_mechanism_(cable_selector_mechanism) /. [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

[8]„Käigukasti juhtimine,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://workshop-manuals.com/volkswagen/polo-mk3/power_transmission/5-speed_manual_gearbox_085/gearbox_mechanicsoperation_constructiondiff./servicing_selector_mechanism_(cable_selector_mechanism) /. [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

[9]„Veovõll,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://workshop-manuals.com/volkswagen/polo-mk3/running_gear_axles_steering/front_suspension_drive_shafts/servicing_drive_shaft/assembly_overview_drive_shaft_with_constant_velocity_joint/ . [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

[10]„Rattad,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.wheel-size.com/size/volkswagen/polo/1997/ . [Kasutatud 3 Oktoober 2015].

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 11 allalaadimist

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #1

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #2

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #3

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #4

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #5

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #6

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #7

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #8

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #9

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #10

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #11

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #12

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #13

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #14

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #15

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #16

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #17

VW Polo Jõuülekanne-Lektor-Sven Andresen #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karming Õppematerjali autor

Aine: Jõuülekanne
Lektor: Sven Andresen
Autotehnika
15 lehekülge

Töö on koostatud korrektselt õppejõu poolt arvestatud VW Polo Jõuülekanne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

AUDI A6 JÕUÜLEKANNE

Sinu Nimi AUDI A6 JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS...........................................................................

Jõuülekanne

docx

Sõiduki mark

Kodune töö Transporditeaduskond Autotehnika Üliõpilane: Õpperühm: AT-31 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhtus...................................................................................................................................3 Mootori väline kiiruskarakteristika............................................................................................4 Ülekande skeem..................

Sisepõlemismootorid

pdf

Jõuülekanded konspekt

1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed

Jõuülekanne

pdf

Jõuülekande kordamine

1. Kirjeldage esiveolise auto jõuülekande skeemi, selle kasutatavus, näited. Esisillaveoga auto jõuülekande skeem: Esisillavedu on väga laialdaselt levinud ja seda lahendust kasutavad enamus autotootjad. Erinev on BMW, kes ei tooda esisillaveoga autosid. Kaasaegsetel esisillaveoga autol on peaülekanne käigukasti korpuses. 2. Astmelised käigukastid, nende eelised Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutami

Jõuülekanne

docx

Jõuülekanne

Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad .........................................

Auto õpetus

pptx

Jõuülekanne

Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise pe

Jõuülekanne

odt

SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE

SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: JÕUÕLEKANNE III Tallinn 2018 SISUKORD 1. SIDUR..............................................................................................................................................3 2. PEAÜLEKANNE.............................................................................................................................5 3. DIFERENTSIAAL..........................................................................................................................6 4. POOLTELG.....................................................................................................................................7 5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8

Jõuülekanne

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Süütehetke saab seada südamiku nihutamisega pöörleva hooratta suhtes. Südamiku nihutamisel päri hooratta pöörlemist muutub süütehetk hilisemaks ja vastupidi. Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult

Autod-traktorid i

Rohkem sarnaseid