Korrosioon (0)

Korrosioon
Metallide korrosioon – loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid.
Korrosiooni liigid:
•
Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida 
kõrgem on t0, seda kiiremini kulgeb.
Keemiline korrosioon esineb siis kui metallid puutuvad otseselt kokku keemiliselt 
agressiivsete ainetega.
•
  Elektrokeemiline  korrosioon – tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate 
vedelikega (elektrolüütidega).
 
 Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui  elekter  neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks.
 Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid  toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid.
 Kuidas korrosiooni vältida?
•
Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid  katteid.
•
Metalsed katted on :  Tsink , Kroom, Tina, vask
•
Mittemetalsed katted on : Värvid, Plastid ,  Fosfaadid , Kaitsemäärded
  KÜTUSED
 Kütuseid on :
•
Tahked
•
Vedelad
•
Gaasilised
 Mootoribensiini  tihedust  mõõdetakse +15C juures. Sama Diisliga
 Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori 
 kasutegur ning erivõimsus. 
  Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral 
turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 
 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm ( part  per million). 
 Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades  pliid  kuni 5,0 mg/l kohta. 
   ÕLID
  Diiselmootori  Kinemaatiline  viskoossus  Määratakse 40oC juures. 
 Diislikütuse leekpunkt peab  ületama  55C. 
  CFPP  (cold  filter  plugging point). 
 Väävlisisaldus sama mis  bensiinil .
 
 
 ÕLID
 Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste  mehhanismide  määrimine selleks, et 
vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist.  
 Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja 
 sünteetilise õli  segud ). 
 Jõuülekandeõlisid kasutatakse käsitsi lülitatavates käigukastides, peaülekannetes, jaotuskastides 
 jne 
   Jõuülekandeõlid  peavad tagama võimalikult väikese hammasratasülekannete kulumise ka suurte 
 erikoormuste puhul. 
 Jõuülekande Kinemaatiline viskoossus +100 C 
 GL–1: Õli ei sisalda kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse  väikestel  kiirustel töötavates  
 ülekannetes kus madalad kiirused ja pinnasurved.
 
 GL-2: Õli tiguajamitele kus eelmise klassi õli pole piisav.
 
 GL-3: Õli spiraalhambumisega koonusülekannetele ja käsitsi lülitatavatele käigukastidele, 
 millised töötavad mõõdukal kiirusel ja –koormusel ( traktorid , liikurmasinad jms).
 
 GL–4: Ette nähtud kasutamiseks sirg- ja kaldhammastega hammasratasülekannetes. Õli  
 sisaldab kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse põhiliselt autode manuaalkäigukastides.
 
 GL–5: Õli on kõrge EP  lisandite  sisaldusega ja seda kasutatakse enamuse kaasaegsete 
 autode, põllumajandusmasinate jm. masinate hüpoidpeaülekannetes. Võib kasutada 
 ka käigukastides ja teistes ülekannetes kui valmistaja nõuab õli vastavust GL-5 klassile.
 Autotehnika puhul õlid GL-1…Gl-3 tähtsust ei oma. Reeglina tuleb kasutada tootja poolt 
 ette nähtud GL-4 või GL-5klassi õli. GL-4 klassi õli kasutamine GL-5 asemel võib põhjustada 
 agregaadi enneaegset kulumist. GL-5 klassi õli kasutamine manuaalkäigukastis kus on ette 
 nähtud õli GL-4 pole samuti soovitatav, sest kannatada võib käiguvahetuse sujuvus.  
 
 
METALLID
    MALM
Malmideks nimetatakse terasega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (2.14%) 
rauasüsinikusulameid.
Grafiit  teeb malmi hapraks.
Malmi kasutatakse mootoriplokkides, korpustes, kaantes. Enim kasutatakse  hallmalmi . 
Malmi  survetugevus  on ligikauda 2 korda suurem kui  tõmbetugevus .
Tempermalm  (käigukasti detailid,  hammasrattad  jne)
 GJS – 500 -10
 500 on tõmbetugevus ja tähis on Rm (mPA) 
 
 10 on venivustugevus või sitkuse tugevus ja ühik on %
 
 GJS – 350 NiMO 44
 GJS on keragrafiit 
 350 on 3,5C % (C on süsinik )
 NiMo on legeerel
 44 on 0,4% ja 0,4%
TÄHISED
 Hallmalmi tähis - GJL
 Vermikulaargrafiid – GJV
 Tempermalm – GJMB,  GJMW  [ GJMW-360-12; (Rm=360 MPa, A=12%) ]
 Keragrafiit - GJS
 Teras
Teras on rauasüsinikusulam, mille  süsinikusisaldus  on kuni 2,14%. 
  Süsinikterase  tavalisandid on:
• mangaan  (Mn)
•räni (Si)
• fosfor  (P)
•väävel (S)
 Alumiiniumi 
 
 Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, sõltumata ümbersulatamise kordadest. 
 Seetõttu on teda võimalik pidevalt taaskasutada. 
 Alumiiniumisulameid on pikka aega kasutatud järgmiste osade valmistamiseks:
•
mootori  plokk
•
plokikaas
•
kolvid
•
sisselaskekollektor
•
radiaator
•
käigukasti jm. seadmete korpused
 
 
 PLASTID
 Plastidel on mitmeid häid omadusi:
•
kerged (tihedus vahemikus 840… 2200  kg/m3);
•
ei vaja  viimistlust ;
•
odavad;
•
lihtsalt töödeldavad;
•
head dielektrikud ja  isolaatorid ;
•
heli summutavad omadused.
 Plastide peamised  kasutuskohad  on:
•sõidukite  siseviimistlus ;
•esiosa ja  tagaosa  detailid(põrkeraud, iluvõre jms.);
• paagid ;
•kaablikatted;
•tihendusmassid jne.
 Ca 75% autoehituses  kasutatavatest  plastidest on:
•polüuretaan (PUR);
• polüamiid  (PA);
•polüvinüülkloriid (PVC);
•akrüülobutadieenstürool (ABS).
 Sõltuvalt molekulide struktuurist ja plasti omadustest liigitatakse neid järgmiselt:
• termoplastid ;
•termoreaktiivsed plastid;
• elastomeerid ;
 
  Termoplastide  makromolekulid on hargnemata. Toatemperatuuril on termoplastid kõvad, kuid 
 temperatuuri tõustes muutuvad  esmalt   pehmeks , siis taignataoliseks massiks, lõpuks vedelaks 
 ning lagunevad. 
 Termoreaktiised plastid koosnevad tugevalt hargnenud makromolekulidest. Nad on 
termoplastidest kõvemad ja hapramad, samuti püsivamad kõrgema temperatuuri suhtes 
 Elastomeerid koosnevad nõrgalt hargnevatest makromolekulidest. Neid saab ilma kuumutamiseta 
 mehhaaniliselt deformeerida (painutada, venitada), kuid nagu kummi elastsuse puhul,  taastub  
 algolek peale mõju lakkamist.  
 HOOLDUSVEDELIKUD
 Jahutusvedelikul on mootorite jahutussüsteemis 3 ülesannet:
•jahutada mootorit
•kaitsta mootorit külmumise eest
•kaitsta mootorit korrosiooni ja sadestuste eest
Jahutusvedelik G 48: roheline või sinine, 
Jahutusvedelik G 12 : punane või  roosa , mõeldud kasutamiseks eeskätt 
kaasaegsetes mootorites, kus kasutusel palju alumiiniumisulameid 
Jahutusvedelik G 30 (G 12+): lillat värvi, kõige uuem  spetsifikatsioon  
 
Nõuded jahutusvedelikele:
•
kindlates piirides viskoossus ja hea  soojusjuhtivus
•
kõrge  keemistemperatuur
•
madal külmumistemperatuur
•
mitte tekitama sadestusi mootori jahutussüsteemi seintele
•
ei tohi mõjuda korrodeerivalt
•
hea keemiline ja füüsikaline stabiilsus
•
ei tohi olla tuleohtlik ja mürgine
•
vastuvõetav hind
 Nõuded pidurivedelikele:
•aurukorkide tekke vältimiseks peab  keemistemperatuur  olema kõrgem 
kui võimalik vedeliku  töötemperatuur  pidurisüsteemis
•ei tohi mõjuda korrodeerivalt ega kahjustada kummi- ja plastdetaile
•head määrimisomadused
•hea stabiilsus
•ei tohi  sisaldada  tahkeid osiseid, vett ega olla hügroskoopne.
 Hüdraulikavedelike peamine kasutuskoht on autode roolivõimendid. 
Tänapäeval kasutatakse enamasti sünteetilisi vedelikke, mis peavad säilitama 
oma omadused auto kogu kasutustsükli jooksul ja reeglina neid ei vahetata. 
 Hüdraulikavedelikke kasutatakse veel:
•nivookontrolliseadmetes
•keskhüdraulikasüsteemides
•hüdropneumaatilise vedrustuse töövedelikuna
•amortisaatorites
•kabriolettide katuste elektrohüdraulilistes ajamites
 Värvus  varieerub  (kollased, rohelised, sinised). Need vedelikud on tavaliselt 
vedelamad kui ATF ja kõrgema viskoossusindeksiga.