Auto pidurid (0)

Rico Kapsi

Sisukord

SISSEJUHATUS 2
1AUTO ÜLDINE EHITUS 3
2ÜLEVAADE PIDURITEST 4
2.1Pidurivedelik 4
2.2Pidurite liigid 4
2.2.1Klotspidur 4
2.2.2Ketaspidur 5
2.2.3ABS- pidurid 6
3HUVITAV FAKT 7
KASUTATUD INFOALLIKAD 8
4KOKKUVÕTE 9
Lisa 1 10

SISSEJUHATUS

Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul . Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto).

AUTO ÜLDINE EHITUS

Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku . Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin , kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed.
Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid.

ÜLEVAADE PIDURITEST

Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks.

Pidurivedelik

Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik . Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard.
Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes.
Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav , et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. Standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab endast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult.
Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on alla 165 Cº, siis tuleb vahetada pidurivedelik koheselt! Sellisel juhul pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur ning keemistemperatuur on liiga madal. Kui temperatuur langeb alla 175Cº, siis autojuht peab vahetama vedelikku lähiajal. Üle 175 C° on tegemist juba korraliku pidurivedelikuga.
Järgmises osas on toodud ülevaade mõnedest pidurite liikidest.

Pidurite liigid

Klotspidur

Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid2. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest , pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust.
Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur .
Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini , päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik.
Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada.
Klotsi ja ketta vahelisele tööpinnale on sattunud õli, mis pidurdades tekkiva kuumenemise käigus muudab klotsi pinna libedaks.

Ketaspidur

Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulunud ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Joonis 2 uued piduriklotsid
Ostes piduriklotse tuleb uurida minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud.
Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid.

ABS-pidurid

ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Joonis 1 abs ja uued klotsid
Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel.

HUVITAV FAKT

Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Joonis 1 punased pidurkettad

KASUTATUD INFOALLIKAD

http://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid (6. september 2009)
http://www.autoekspert.ee/index.php?page=175 & (6. september 2009)
http://et.wikipedia.org/wiki/Pidur (6. september 2009)

KOKKUVÕTE

Kõige efektiivsem pidurdamine on ABS pidurid. Pidurikettad võivad väga kiiresti kuumaks minna. Piduritel on kettaste sees augud et ta ise ennast jahutaks. Klotsid kuluvad kiiresti võidusõidu autodel. Pidurid on säästnud tuhandeid elusi.

Lisa 1

Reageerimisteekonna arvutamine =
Pidurdusteekonna arvutamine =
1 Bremse
2 Bremse
10