Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööpingid (0)

1 Hindamata
Punktid
Tööpingid
 
 
Lintlihvpink
 
 
Lintlihvpingi ohutus

Lintlihvpingi ülemine töövaba osa peab olema kaetud kaitsega.

Pingil  peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks.

Pingil peab olema seadis lihvlindi reguleerimiseks töötamise ajal.

Rebenenud, ebatihedalt  liimitud  ja ebatasaste  servadega  lihvlindi 
kasutamine on keelatud .

Lihvlindi  liikumiskiirus  ei tohi ületada 38 m/s.

Lindi panemisel linditrumlitele peavad liimimiskohad paiknema lindi käigu 
suunas.

Detailide väljumise poolses otsas peab olema kate.

Kanna prille silmade kaitseks ning klappe mürakahjustuse saamise eest.
 
 
Lintlihvpingi põhilisedosad

Lihvlint ( lint  mis lihvib)

Lihvketas ( ketas  mis lihvib)

Töölaud (eseme toetamiseks)

Kaldasendi mõõtur (näitab kalde 
suurust)

Lihvimispaber (selle paned 
lihvlindi või lihvketta külge/peale)

Lõdvendus kruvi (sellega saab 
muuta lihvlindi kas vertikaalseks 
või horisontaalseks.
 
 
Treipink
 
 
Treipingi  ohutus

Treitavate toorikute toorikute ringki rus ei tohi ületada 15 m/s, li mitud 
toorikutel mitte üle 10 m/s.

Liimitud toorikute töötlemisel tuleb kasutada esimest padruni ja tagatsentrit

Suurte toorikute tõstmiseks, paigaldamiseks ja mahavõtmiseks tuleb 
kasutada abivahendit.

Enne treipingi käivitamist kontrol i, kas treipingi  padrun  on terve.

Enne treipingi käivitamist kontrol i, kas blokeeriv seadeldis, mis välistab 
pingi  sisselülitumise plaanseibi vahetamiseks pidurdatud spindli korral on 
töökorras.

Enne treipingi käivitamist kontrol i, kas li gendil li kuvad läbipaistvad 
kaitseekraanid on kohal.
 
 
Treipingi põhilisedosad

Säng  on   malmist   valmistatud  alus. Sel e  külge  on  
monteeritud  pingi  kõik  põhiosad.

Sängi   ülaosas   on  kaks  lamedat  ja  kaks prismaatilist  
juhikut, millel  võivad  nihkuda  suport  ja  tsentripukk. 

Spindlikast  paikneb  sängi  vasakul  otsal  ja  kujutab  endast  
malmkarpi, kus  asetseb  treipingi  töövõll  -  spindel. 

See  on  õõnes  võl , mil e  parempoolsesse  otsa  kinnitatakse 
 toorikut  hoidev   rakis , näiteks  padrun. 

Spindli  paneb  pöörlema  vasema  jala  õõnsusse  paigutatud  
elektrimootor   ki lrihmade , hammasrataste  ja  sidurite  abil. 

Mehhanismi, mis  võimaldab  muuta  spindli  pöörlemiskiirust, 
nimetatakse  ki rustekastiks.                                          

Suport  on  seadis  lõikeri sta  kinnitamiseks  ja  nihutamiseks. 
Nihutada  võib  käsitsi  ja  mehaaniliselt.

Supordipõll  on   mehhanismide   süsteem, mis  muudab  
käiguvõl i  ja  - kruvi  pöörlemise  supordi  sirgjooneliseks  
li kumiseks.

Ettenihkekast  kannab  pöörlemise  üle  käigukruvile  ja  
-võl ile  ning  muudab  ettenihke   suuremaks . Ülekanne  
toimub  reversi  ja  vahetatavate  hammasrataste   kitarri   
kaudu. 
 
 
Puurpink
 
 
Puurpingi  ohutus

Vertikaalpuurpingis peab  toorik  olema töölauale või rakisesse kindlalt 
kinnitatud. 

Kui  puur  tuleb pardunist lahti või kui toorik hakkab pöörlema, tuleb 
puurpink viivitamata peatada.

Enne puurpingi käivitamist kontrollitakse, kas ettenähtud kaitsekatted on 
kohal.

Enne puurpingi käivitamist kontrollitakse, kas tööks vajalikud  tööriistad
puurid ja  kinnitusrakised  on korras ja käe ulatuses.

Enne puurpingi käivitamist kontrollitakse, kas elektri- ja käivitusseadmed 
on korras.
 
 
Puurpingi põhiosad

Vertikaalpuurpink  toetub  alusega  põrandale  
või lauale. Alus on küllaltki massiivne ja 
raske seda eelkõige selleks, et puurpink 
püsiks  stabiilselt  püsti. Aluse külge kinnitub 
samba alumine ots. 

Samba külge on kinnitatud töölaud. Töölaua 
üles-alla liigutamiseks on  sambale   
kinnitatud hammaslatt  ja töölaua külge 
hammasrattad. Töölaua sisse on freesitud T- 
kujulised   sooned   kinnitusvahendi 
kinnitamiseks. Samba ülaosasse kinnitub 
korpus  kuhu on paigutatud spindel, 
jõuülekande  mehhanism  , 
ettenihkemehhanism  ja juhtimishoovad ja –
lülitid .

Korpuse külge on kinnitatud ka 
elektrimootor.
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Tööpingid #1 Tööpingid #2 Tööpingid #3 Tööpingid #4 Tööpingid #5 Tööpingid #6 Tööpingid #7 Tööpingid #8 Tööpingid #9 Tööpingid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HotHabanero Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Universaalsed seadmed ja rakised
3
doc

Universaalsed seadmed ja rakised

Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale. ·Hallmalm ·Terasvalu ·Teras ·Betoon ·Kunstkiuga armeeritud polümeerbetoon ·5. Padrun ·Rakis detailide kinnitamiseks. 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4 pakilisi kasutatakse prismaatiliste toorikute töötlemiseks, võimalik üksteisest sõltumatult reguleerida.

Universaalsed seadmed ja rakised
Treipink ja metalli töötlemine
20
docx

Treipink ja metalli töötlemine

treimise töötlusvaruks. Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht.

Metallide lõiketöötlustehnoloogia
Treimine-lihvimine
42
odt

Treimine-lihvimine

Lindi laius on 150-200mm ja selle liikumiskiirus ca 20m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. 36 Lailihvpink Lailihvpink on mitme otstarbeline lihvpink tisleritöödeks. Pingi head omadused on: kerge ja turvaline kasutada, usaldusväärne ja lihvpinna hea kvaliteet. Pingi töö meenutab suuresti paksushöövelpingi töö ning liimpuidu tootmisel ongi paksuskalibreerimisel paksushöövelpink tihti asendatud lailihvpingiga. 37 Ostsilleeriva spindliga lihvpink Sügavate ja laiade detailide, esiservade, kitsaste sisemiste kõveruste, horisontaalsete ja vertikaalsete pindade diagonaal-lihvimiseks

Puidutöö
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun