Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööpingid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Tööpingid #1 Tööpingid #2 Tööpingid #3 Tööpingid #4 Tööpingid #5 Tööpingid #6 Tööpingid #7 Tööpingid #8 Tööpingid #9 Tööpingid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HotHabanero Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Universaalsed seadmed ja rakised

Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale. ·Hallmalm ·Terasvalu ·Teras ·Betoon ·Kunstkiuga armeeritud polümeerbetoon ·5. Padrun ·Rakis detailide kinnitamiseks. 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4 pakilisi kasutatakse prismaatiliste toorikute töötlemiseks, võimalik üksteisest sõltumatult reguleerida.

Universaalsed seadmed ja rakised
thumbnail
20
docx

Treipink ja metalli töötlemine

treimise töötlusvaruks. Metalli osa, mis eraldatakse toorikult ühe käiguga, nimetatakse laastuks. Liikumised ja pinnad treimisel. Treipingil saab lõigata ainult siis, kui üheaegselt toimub kaks põhiliikumist: pea- ja ettenihkeliikumine. Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht.

Metallide lõiketöötlustehnoloogia
thumbnail
42
odt

Treimine-lihvimine

Lindi laius on 150-200mm ja selle liikumiskiirus ca 20m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. 36 Lailihvpink Lailihvpink on mitme otstarbeline lihvpink tisleritöödeks. Pingi head omadused on: kerge ja turvaline kasutada, usaldusväärne ja lihvpinna hea kvaliteet. Pingi töö meenutab suuresti paksushöövelpingi töö ning liimpuidu tootmisel ongi paksuskalibreerimisel paksushöövelpink tihti asendatud lailihvpingiga. 37 Ostsilleeriva spindliga lihvpink Sügavate ja laiade detailide, esiservade, kitsaste sisemiste kõveruste, horisontaalsete ja vertikaalsete pindade diagonaal-lihvimiseks

Puidutöö
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun