Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud Omakapital omanikele kuuluv kapital, väärtpaberitega, turg. Esmaturg uued aktsiad. võlakiri. Hüpoteek pikaajaline Järelturg varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile divident, omanikul õigus häälele ja osalusele ASi kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. kuuluva kapitali osa. Dividendid maksed juhtimisel. Eelisaktsia omanikul eelis dividendide
Tallinna Börs *Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. *Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. *Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. *Tallinna Börs on alates 2004
ettevõtte juhtkonna valimisel[1;172, 173] 3. VÄÄRTPABERITURUD Väärtpaberiturg on koht kus kaubeldakse väärtpaberitega ja mille ostu ja müügi nõudluse ja pakkumise läbi kujuneb väärtpaberite hind. Väärtpaberitega kaubeldakse esmasel ja järelturul. Esmasel turul müüakse investeerijatele uusi, värskelt väljaantud ehk emiteeritud väärtpabereid. Järelturul müüakse varem väljaantud väärtpabereid. Sealliiguvad väärtpaberid lihtsalt ühelt omanikult teisele. Järelturg haarab endasse nii väärtpaberite müügi nii börsil kui ka väljaspool seda. Järelturg on väga tähtis, sest see muudab väärtpaberites hoitava rikkuse pidevalt kättesaadavaks ehk likviidseks. Kui esmasel turul tuleb oodata pikaajaliselt, et kätte saada ettevõtte võlakirjas ettenähtud summa. Järelturg võimaldab neil muuta väärtpaberi sularahaks igal ajahetkel kui neil tekib vajadus sularaha järele. Väärtpaberiturud liigitatakse
intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi) 5.Ettevõtete finantseerimine. Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg. Esmasturg ja järelturg. Börsi põhinimekiri ja I-nimekiri. Aktsiaindeks. Talse. Investeerimine igasugune kapitali kasvaamine ühiskonna elu edasiviimiseks. Lihtaktsiad tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusut ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Eelisaktsia aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omaniks ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad
tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende kulumisele või vananemisele. Väärtpaberiturg Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad - Järelturg varem emiteeritud aktsiad Prospekt Prospekt on infoülevaade, mis sisaldab finantsilist informatsiooni uusi väärtpabereid emiteeriva aktsiaseltsi kohta Tallinna Börs Esmakordselt avati 3.jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval Tallinna Väärtpaberibörs avati 31.mail 1996.a.
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võ...
Järgnevalt on toodud efektiivse kapitalituru omadused, mis mõjutatavad ka riigi poolt. 1. Efektiivne seadusega sätestatud raamistik · Proportsionaalsed printsiipidel põhinevad regulatsioonid · Selged, kindlad ja lihtsad regulatsoonid · Moderne seaduslik raamistik 2. Turu ausus · Usaldatav valitsemine · Efektiivne kordasaatmine 3. Toodete ja teenuste lai valik · Likviidne järelturg · Maksuneutraalsus · Innovatiivne teadus 4. Investorikaitse · Rahanduslik kirjaoskus · Efektiivne avalikustamine (Creating...2008) Riigi roll on luua efektiivne reeglistik, mis toetab kapitalituru arengut. Kogu reeglistik peab toetama õiglast, efektiivset ja läbipaistvat tegutsemist kapitaliturul ja samal ajal ka kaitsma investoreid. Soomes toimus 90ndatel aastatel väga dünaamiline kapitali liikumise liberaliseerimisprotsess
mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest: · Tähtajajärgi: o Rahaturg
kommertsvõlakirjad üldjuhul suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti ka likviidsus ehk kaubeldavus. Kui arenenud riikides on kommertsvõlakirjadega kauplemine väga aktiivne, siis Eestis on see vägagi madal ning kohalikkude võlakirjade järelturg on õhuke. 4.1.3. Intressimaksete iseloom Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong- ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus
Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber
RAHANDUSE ALUSED 1. devalveerimise mõiste Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. rahanduse tekkimise eeltingimused Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted 3. rahanduse definitsioon Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. rahanduse valdkonnad Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. Ettevõtete/firmade rahandus Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus. Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus. 5. raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt...
Väärtpaberiturg Valuutaturg (FOREX) Toormeturg sh kullaturg Liigid (3): Asukoha järgi Maailma juhtivate finantskeskuste konkurentsivõime järgi Liigid (4) – Väärtpaberituru liigitus: Väärtpaberi liigi järgi o Aktsiturg o Võlainstrumentide turg o Tuletisväärtpaberite turg Finantsvara loomise hetke järgi o Esmaturg o Järelturg Reguleeritud turg Reguleerimata turg Finantsvara tarnimise tähtaja järgi o Hetketehingute turg o Tulevikutehingute turg Forwardturg Futuuriturg Optsiooniturg Swapiturg 4. Finantsinstrumendi mõiste ja liigid. Mõiste: On leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või
intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond. Tururisk: Investeerimishoiuse alusvara väärtus võib liikuda oodatule vastupidises suunas ja seetõttu võib teenitav intress olla väike või hoopis olematu. Riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul võib intress olla väiksem kui tasutud riskipreemia. Likviidsusrisk: Likviidsusriskiga on seotud investeerimishoiuse intress hoiulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või puudub lõpetatava hoiuse summas, võite kaotada lõpetamise hetkeni teenitud intressi või osa sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist
sellest. Mida suurem on optsiooni tulususe tagamiseks vajalik alusvara hinna kõikumine ja mida lühem on aeg, mille jooksul see hinnamuutus peab toimuma, seda suurem on tõenäosus, et optsiooni ostja teenib kahjumit. 3. Enne perioodi, mil Euroopa-tüüpi optsioon on kasutatav, on ainsaks vahendiks, mille kaudu optsiooni ostja saab optsiooni väärtust realiseerida, optsiooni müümine hetke turuhinnaga järelturul. Kui sellisel optsioonil puudub järelturg, siis pole optsiooni ostjal võimalik sellel ajal optsiooni väärtust realiseerida. 4. Optsiooni kasutamistingimustes võivad peituda teatud riskid optsiooni ostja jaoks. Kui optsiooni ei saa automaatselt täita, siis optsiooni kasutada sooviv optsiooni ostja peab tegutsema õigeaegselt. Optsiooni kasutamisega seotud tehingukulud võivad optsiooni tehingusummat ületada ja seetõttu võib ostja saada optsiooni kasutamisest netokahjumit. Optsiooni, mille tehingusumma on väiksem kui
Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõppeb kuid nõudlus on ikkagi suur. Hinnad hakkavad selle tagajärjel järsult tõusma. Börsikrahh Juhtub siis kui börsibuum on jõudnud massidesse ning pakkumine ületab nõudluse, see tähendab et aktsiate hinnad langevad ning müüjaid tuleb juurde ja ostjad ootavad madalamaid hindu. 57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. 58. Erinevate investeerimisvarade tootlus Investeerimisvarad on näiteks kuld, aktsia, võlakirjad, üür, maarent jne. Teisisõnu on tegemist varadega, mille väärtus kasvab ajalises vaates või nad toodavad iga kindla aja tagant kasumit. 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 60
põhjendatud väärtusest. Mulli puhul ei osteta enam seepärast, et hind soodne või odav, vaid sellepärast, et teised ostavad ka ja püsib lootus vara kellelegi edasi müüa veelgi kõrgema hinnaga. Mullile aitavas kaasa: Investorite usk mingi uudse olukorra või reaalsuse tekkesse Ebavõrdne informeeritus Pangalaenu laialdane kättesaadavus Piiriüleste kapitalivoogude roll 50. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus Ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Ametlik kauplemisvaluuta - euro Börsi üldindeks - OMX Tallinn Kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemissüsteemi SAXESS Alates 2004 a Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige Alates 2008 a kuulub rahvusvahelisse Nasdaq kontserni 9 Kuulub NASDAQ Balti väärtpaberituru alla 51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase:
finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine likviidsuse tagamine instrumentidele tehingukulude vähendamine kapitali kaasamise funktsioon läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: rahaturg- lühiajaliste, kuni 1-aastaste instrumentide turg kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: esmasturg järelturg 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: võlainstrumentide omandiväärtpaberite valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: turu börsivorm turu börsiväline turg. Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine. Finantsturul toimub finantseerimine 3 moel: 1. otsene finantseerimine 2. poolotsene finantseerimine 3. kaudne finantseerimine
Finantsturul toimub kapitali ümber jaotamine. Ümbritsevad kõikvõimalikud riskid. Kauplemissüsteemi järgi võib finantsturgu jagada kaheks: reguleeritud turg ehk börs kus on reglementeeritud kauplemisreeglid; vabaturg. Finants instrumendi elutsüklist lähtuvalt võib jagada kaheks: 1) esmasturg (toimub raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust (aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja) Lihtaktsia lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises
kr). Kasutatakse neid likviidsusabi eraldamiseks finantssektorile ja et elavadada ettevõtete osalust väärtpaberi tehingutes. 10 Deposiit sertifikaadid ehk CD Tegemist on suhteliselt kõrge nimiväärtusega väärtpaberiga. Kasutati, kui oluliselt hakkas vähenema deposiite pankades.Emiteeritakse väga laia tähtaja skaalaga. Mõnest päevast mitme aastani. Enamkasutuses on lühiajalised, kuna pikemaajalistel puudub järelturg. Kui CD tähtaeg on üle aasta, siis makstakse intressi 2x aastas. CD võib olla edasimüüdav. Selliseid kasutatakse rahaturgudel seetõttu, et nad sobivad hästi lühemaajalisteks raha paigutusteks. CD intressitase on tavaliselt kõrgem sama tähtajaga võlakirja omast. Põhjuseks see, et CD kaubeldavus võib nõrgeneda. Kommertspaber- vanemaid pärineb 18 saj.-st. S.o. lühiajaline tagatiseta võlatäht ja neid emiteerivad hästi tuntud suurettevõtted
o Mulli puhul ei osteta enam sp, et hind on soodne voi odav, vaid sp, et teised ostavad ka ja püsib lootus vara kellelegi edasi müüa korgema hinnaga o Mullile aitab kaasa: investorite usk uudse olukorra tekkesse, ebavordne informeeritus, pangalaenu laialdane kättesaadavus o 57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus. o Nastaq o on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. o börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevotted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. o Turu ametlik kauplemisvaluuta on euro o 58. Erinevate investeerimisvarade tootlus o o o Valuutakursid 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid o Kujuneb vastavalt valuutade noudmisele ja pakkumiselevaluutaturul o Kui raha PAKKUMINE ületab NÕUDLUST, tema väärtus langeb,
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus,...
(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 1.3. Kapitaliturg Kapitaliturul ringlevad pikaajalised kohustused (tähtajaga üle 1 aasta) ja ettevõtte aktsiad ning võlakirjad. Kapitalituru näitena võib nimetada fondibörsi (Tallinna Väärtpaberibörs). Maakleritel ja diileritel on õigus sõlmida lepinguid ka väljaspool börsi, nn. letitehingud. Kapitaliturg jaguneb kaheks: a) Esmaturg (primaarturg), kus ringlevad vastselt emiteeritud väärtpaberid. b) Järelturg (sekundaarturg), kus neid emiteeritud väärtpabereid edasi müüakse. Sekundaarturu väärtpaberid pärinevad esmaselt turult, primaarturg on sekundaarturu väärtpaberite allikas. Praktikas ei ole piirid esmase ja järelturu vahel kindlalt tajutavad, kuna enamus finantsasutusi tegelevad nii lühi- kui ka pikaajaliste väärtpaberitega. Väärtpabereid ringlusse lastes saab ettevõte tegelikult raha laenuks, mille eest kohustub maksma kreeditoridele intresse.(J.Bõtkova, A
liisid või soetada läbi laenu. Sobiva finantseerimistoote valik sõltub erinevatest asjaoludest: projeki eesmärgist, soetatava, renoveeritava või ehitatava objekti omandisuhtest, omafinantseeringu võimalustest jms. Laenu eelised liisingu ees on tagatise jäämised ettevõtte omandisse. See panditakse või koormatakse hüpoteegiga. Laenu võib alati kasutada ka muude lühiajaliste kohustuste tagamiseks, näiteks käibekapitali täindamine või vara soetamine, mille puudub järelturg, mis on aga liisingukorral väga tähtis. Liisingu puuduseks on vara kuulumine liisingufirmale, st. täiendavate kohustuste võtmine ja vara haldamine on tülikam. Liisingu eeliseks ettevõttele on pangapoolse analüüsi keskendumine varaväärtusele ja likviidsusele ning vähem rahavoogudele. Kui laenu puhul on esmatähtis äriplaan ja rahavood ning lõpuks tagatis ja selle väärtus, siis liisingu korral on üldjuhul tähtsam renditava vara likviidsus.
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Toote/teenuse diferentseeritus piim, bensiin, tänavapuhastus, meedia? Nõudluse muutumine Ettevõtete rahulolu oma positsiooniga Püsikulude suurus Kliendi kulud hankija vahetamiseks Nõrkade konkurentide omanikuvahetus ,,Toote" säilimisaeg Väljumisbarjäärid Väljumisbarjäärid on kõrged kui ehitist ja/või tehnikat ei saa kasutada muuks otstarbeks tehnika on immobiilne või puudub sellele järelturg tööseadusandlusest tulenevad piirangud (ametiühingud, koondamistasud) äritegevusega on emotsionaalne seotus äriüksust ei saa lihtsasti sulgeda, kuna teised üksused sõltuvad sellest või nõuavad kliendid ,,täisteenust" harus puudub vertikaalne integratsioon (tooraine-tootmine-müük ja turundus) lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohalduvad trahvid Täiendkaupade pakkumine täiendkaupade pakkujate mõjujõud Nintendo vs Microsoft
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
taseme lähedale, aga ei suuda jätkata rekordite löömist. See tähendab et investorid on hakanud müüma aktsiaid hilja ärganud kodanikele. Kasumivõtmise puhanguid tuleb võtta veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda. 67. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus. Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja-
Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad Investorid raha paigutajad Vahendajad kutselised osalised Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber
Kommertsvõlakirjad (ettevõtete võlakirjad). Suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti ka likviidsus ehk kaubeldavus. Kui arenenud riikides on kommertsvõlakirjadega kauplemine väga aktiivne, siis Eestis on see vägagi madal ning kohalikkude võlakirjade järelturg on õhuke. Intressimaksete iseloom Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena (ehk sisuliselt intress tasutakse perioodi lõpus). Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid emitendi poolt ei tehta ning intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe
· väärtpaberitega oma arvel kauplemine · väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine · väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud Admiral Markets AS Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid Aktsiaselts KIT Finance Europe Evli Securities AS 8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg Võlakirjade turg Järelturg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements)
Sissemakseid saab teha erinevate osade kaupa. Saab koguda pikema aja vältel. Lõpetamine on sarnane tähtalisele hoiusele. Kliendi jaoks on hea, sest saab koguda mmaksete kaupa, intress on samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut. 8.Väärtpaberiturg. Väärtpaberite liigitus. Kauplemine väärtpaberitega. Börs. Väärtpaberi turg o Esmaturg aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid o Järelturg nendega hilisem kauplemine (nt Tallinna väärtpaberibörs) Väärtpaberituru osalised · Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väär...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamis...
· isikliku kasutatava tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist J · jookesevkonto maksebilansi osa, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul · jooksevkonto maksebilansi osa; dokument, mis kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri · juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega · järelturg väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega · jätkusuutlik majanduskasv · jääktulu (ka: piirkasum) ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe K · kahanev piirkasulikkus reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks
investor – väärtpaberi omandaja isikliku kasutatava tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist J jookesevkonto – maksebilansi osa, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul jooksevkonto – maksebilansi osa; dokument, mis kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri juhtimisarvestus – tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega järelturg – väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega jätkusuutlik majanduskasv – jääktulu (ka: piirkasum) – ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe K kahanev piirkasulikkus – reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks
Amortisatsioon ehk Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks kulum tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende kulumisele või vananemisele. Väärtpaberiturg Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad - Järelturg varem emiteeritud aktsiad Prospekt Prospekt on infoülevaade, mis sisaldab finantsilist informatsiooni uusi väärtpabereid emiteeriva aktsiaseltsi kohta Tallinna Börs Esmakordselt avati 3.jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval Tallinna Väärtpaberibörs avati 31.mail 1996.a. Väärtpaberitehingu - Investor teatab oma ostu-müügi soovist
investorid. Võlakirjade avalikke emissioone pärsib ka erainvestorite vähene teadlikkus ja usalduse puudumine võlakirjade vastu. Eelistatakse paigutada raha avatud intressi- ja rahaturu fondidesse, mis tagavad investeeringule likviidsuse ja hajutatuse. Seni kuni peamisteks rahapakkujateks võlakirjaturul jäävad institutsionaalsed investorid toimib võlakirja järelturg Eestis börsiväliselt ja võlakirja emissioonid teostatakse suunatult institutsionaalsetele investoritele. Kommertspangandus Pankade (rahahoidjate ja vahendajate) aregut tuleb seostada raha arenguga. Alguses tekkis raha ekvivalent, mida aktsepteeriti kaubandustehingutes. Pankade tekkimise eelduseks oli inimeste säästutegevus (raha kui akumulatsioonivahend) ja säästude säilitamise ebapiisav turvalisus.
On olemas keskne kauplemiskoht ja toimub hindade üle läbirääkimine. Turu põhialuseks on suurima käibe põhimõte. Erinevalt turutegija mudelist, kus hinnad määratakse läbi elektroonilise süsteemi, kuhu diilerid esitavad noteeringuid, toimub oksjoniturul hinnakujundus läbi tellimuste, mida esitavad kliendid (st kõigi nõutav ja pakutav kogus on teada). 117. Mis on IPO (tooge näiteid Eestist)? Väärtpaberituru börsi seisukohast võib jagada kaheks: esmane turg (IPO) ja järelturg. Esimene avalik emissioon (IPO Initial Public Offering) on seni veel mitteavaliku ettevõtte aktsiate esmane müümine avalikkusele. Esmaturul kaubeldakse väärtpaberite esmaemissioonidega ehk lastakse käibele uusi väärtpabereid. Esmaturu mõiste on tinglik ja tegelikkuses on raske määratleda esmaturu füüsilist asukohta. Esmaturg täidab jaotuse funktsiooni, võimaldades omandada raha ja kapitali. Esmasel turul tegutsevad tavaliselt investeerimispangad
· paindlikkuse võimaldamine (annab investorile võimaluse valida erisuguste tähtaegade vahel). Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. Instrumentide tähtaegade järgi: · rahaturg lühiajaliste, kuni üheaastaste instrumentide turg; · kapitaliturg pikemaajaliste instrumentide turg. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: · esmaturg (väärtpaberite esmane emissioon); · järelturg (kauplemine juba väljalastud väärtpaberitega). Finantsinstrumendi liikide järgi: · võlainstrumentide turg; · omandiväärtpaberite turg; · valuutaturg; · tuletisväärtpaberite turg. Võlainstrumentide turg on maailmas väga mitmekesine. Kaubeldakse võlakirjade, kommertspaberitega jne. Omandiväärtpaberite turg on vähem heterogeenne. Kaubeldakse liht- ja eelisaktsiatega. Valuutaturg (FOREX) on koht, kus saab osta ja müüa valuutat
(kliendi poolne), mis katab liisingufirmale kahjud vara kahjustamise või hävimise korral. § Liising on paindlikum kui ost. Kui klient ei vaja enam liisitavat vara, on tal võimalik leping teatud trahvisumma eest katkestada. Tarbetu kraami realiseerimisega tegeleb juba liisingufirma. Taoline vajadus võib kergesti tekkida, kui liisinguobjektiks on moraalselt kiiresti vananev kaup, nagu arvutid või autod. Neile toodetele on üldjuhul küllalt aktiivne järelturg, seega ei pruugi ka liisingufirma sellises olukorras kaotada. Vastupidises olukorras, kui liisinglepingu lõppemisel soovib ettevõte jätkata seadmete kasutamist, on võimalik sõlmida uus leping, lähtudes vara jääkväärtusest. § Liisitav vara ei kajastu ettevõtte bilansis, ja see puudutab just kasutusrenti. Sellel tagajärgedeks on : varade rentaabluse näitaja on kunstlikult hea; ettevõte küll kasutab vara, ent
a) Leidke mõlema masina jaoks NPV. Miks ei ole võimalik A ja B vahel valid, tuginedes vaid NPV-le? b) Leidke ekvivalentne annuiteet (EAA) mõlemale masinale ning otsustage, millist masinat eelistada? Oletame nüüd, et ettevõte kasutab hetkel masinat C, mis osteti küll 5 aastat tagasi 200 000 euro eest, kuid mille aastane rahavoog on 80 000 eurot. Masinal puudub praegu järelturg, kuid sellega saaks edukalt töötada veel 5 aastat. c) Kas ettevõte peaks loobuma nüüd masinast C ning valima kas A või B? Lahendus: a. NPVA = 100,000; NPVB = 180,000 b. EAAA = 100,000/1.736 = 57,604; EAAB = 180,000/2.487 = 72,376 100 000 EAA A = =57 604
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
