TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit , eriti talvel. Külmunu...
Äratasin ka oma sõbra Kolku üles ning me sõime koos eilsest järele jäänud põdraliha ära. Seejärel haarasime oma odad ja väljusime oma onnist. Tee peal kohtasime veel paari teist külaelanikku kes valmistusid jahile minekuks. Ootasime nad ära ja suundusime siis neljakesi koos puude poole. Mõne aja pärast jõudsimegi metsa, mis juba varasele hommikutunnile vaatamata rõkkas linnulaulust. Tükk aega puude keskel olles ei märganud me ühtegi looma ja korjasime ainult natukene juurikaid vöö vahele. Ühel hetkel märkasin ma aga põõsa taga liikumist ja andsin sellest teada oma kaaslastele. Hargnesime laiali, et igast küljest looma ehmatada. Lähemale hiilides sain aru, et tegemist on isase põdraga, kellel olid vägevad sarved. Kui olime piisavalt ligidal ma vilstasin ja siis viskasime kõik odad põdra poole. Saime kaks tükki pihta, loom üritas küll põgeneda , aga komberdas juurikate taha. Lõpetasin looma piinad ja haarasin koos seltsilistega
kõhud täis, metsa hagu tooma. Tõmbasin minagi siis nahad ümber ja sõin pisut eilsest alles jäänud palu. Kehad kinnitatud hakkasime päevaks uut toitu otsima. Mõned mehed ja julgemad noored sõudsid palgist tahutud paadiga kalale. Nad panid vette mõned võrgud ja asusid siis kalu luust ahingutega jahtima. Umbes kuue liikmeline kamp mehi läks metsa jahile. Nemad varitsesid saaki odade ja vibudega. Enamik naisi ja ka mina läksime metsa juurikaid, taimi, marju, pähkleid ja seeni korjama. Ülejäänud jäid elupaiga juurde kivist ja luust tööriistu valmistama või nende abil loomanahku maha lihvima. Korilema minnes võtsin kaasa nahatüki ja terava pikliku kivi. Mööda metsa kõndides noppisin nahatükile marju, pähkleid ja mõne seenegi. Kivi abil kaevasin välja ühe suure mädarõika ning kangutasin maast lahti ilusa terava äärega kivi. Oma mitmekesise saagiga jäin väga rahule, ent kahjuks lipsas üks pisike hiir otse mu
AHJUKAALIKAD 450 g Kaalikas 3 küünt Küüslauk 30 g Või 1 oksake Rosmariin Meresool Valmistusaeg: 1. Koori kaalikas ja keeda umbes 15 minutit. 2. Lõika kaalikas sektoriteks ja aseta ahjuplaadile. 3. Lisa võitükid ja poolitatud küüslauguküüned. 4. Puista peale meresoola ja rosmariini. 5. Küpseta 180 kraadi juures, kuni juurikad on pehmed ja kuldpruunid. Aeg-ajalt võid juurikaid plaadil segada. NIPP: Eelnev keetmine jätab kaalikad eriliselt mahlaseks ja lühendab ka ahjus küpsemise aega. Samas jälgi, et juurikad päris pehmeks ei keeks.
Nagu noored ikka tarbivad nad palju rämpstoitu, see eest minu klassivendadel väga sellega probleeme pole, söödi kord kuus kuni 4 korda nädalas ja keskmiselt söödi kaks korda nädalas mis minu arvates on ikka väga normaalne kogus. Kõige rohkem soovitaks ikkagi mitte üldse rämpstoitu tarbida, või siis väheses koguses kuna see mõjub laastavalt laste IQ-le ja nende unele. Kui laps aga und ei saa on ta pahur ja väsinud terve päeva. Joonis 4: Räpstoidu tarbimine 4)Kui palju juurikaid ja juurvilju sööd? Nagu kõik teavad siis lastele väga juurikad ja juurviljad ei maitse, aga see eest minu klassis sellega väga probleeme pole, enamasti kõik sõid 1-5 korda nädalas juurikaid ja juurvilju, aga mõni lausa 5-10 korda nädalas, mis on väga hea tervisele. Juurikad ja juurviljad on vitamiini- ja mineraalainerikkad ning teraviljatoodete kõrval parimaks kiudainete allikaks. Kiudained aitavad samuti tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust
Atrasi liigitatakse tavaatradeks ja pööratradeks. Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset
Mõne aja möödudes hakkasid inimestel tekkima kahtlused Tiina olemuse kohta. Arvati, et ta on libahunt ja mitmesugused sündmused viitasid sellele aina enam. Ainus, kes Tiinat uskus oli perepoeg Margus. Teiste külaelanike kahtlused aga suurenesid. Väideti, et ta viis Kiviste Kaarli varsa ära, seda tüdruk eitas ning pages metsa. Omavahel juureldi, et mida tüdruk metsas olles sööb, kuidas ta seal hakkama saab ning vastu peab. Tiina väitis, et sööb juurikaid ning marju. Suurest vihast tunnistas ta, et tunneb end metsas huntide keskel palju kodusemalt, sest inimesed tema ümber ei sobi. Vastandlikke mõjusid tekitab aga argument, mille kohaselt tüdruk alati enne sööma asumist jumala poole pöördus. Libahundid on aga saatana sigitised ja palvetamine oleks antud juhul mõeldamatu. Lisaks sellele põgenes Tiina huntide eest. Kõige autoriteetsem vastuargument Tiina
Kõne Soorollid muutuvas maailmas Väga ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi. Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur. Veel rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks, mida seevastu ei olnud küttimine. Nüüd on naised ja mehed seaduse ees võrdsed. Tundub, et naised püüavad endale ja tervele maailmale tõestada, et nad lähevad võidukalt ''üle laipade'' saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama.
suurema toodangu nimel loomi koheldakse, ajab minu meelest igasuguse söögiisu ära. Taimetoit ei ole ainult, see , et ma loobun lihatoodetest. See tähendab ka seda, et ma eelistan tavatoiduainetele erinevaid ökotooteid. Tallinnas on selleks loodud suurepärased võimalused, kuna siin on palju erinevaid ökopoode. Näiteks, saab ökopoest piimaasendajat, milleks on taimne koor. Palun ärge arvake, et kui te hakkate taimetoitlaseks, siis peate hakkama ainult juurikaid närima -kaugeltki mitte. Internetis leiab väga palju erinevaid ning maitsvaid retsepte. Ning alati on tore ise midagi katsetada. Ainukese miinusena võin välja tuua , et taimetoitlase ostukorv on tavaliselt kohati lausa poole kallim. Lõpetuseks tahaksin öelda, et soovitan igal ühel teist proovida toituda kasvõi lühikest aega taimsest toidust ning teie tervis paraneb ning te muutute energilisemaks. Mina olen rahul, et suutsin ennast käsile võtta ning ennast ületada
valvama. Saatsin isa puhkama ning asusin teisi kümmet kogukonna liiget äratama. Paistis, et tulemas on täiesti tavaline päev. Et eelmisest päevast oli alles jäänud veidi marju ja pähkleid, siis otsustasime, et kosutame end veidike enne, kui päeva missioonile - toidu leidmisele - läheme. Pärast seda jagunesime gruppideks. Neli meest läksid metsa küttima ning ülejäänud mehed läksid paadiga järvele, et kala püüda. Osad naised läksid metsa juurikaid, taimi, marju ning pähkleid korjama. Nendega läks kaasa ka minu väike agar õeke. Ülejäänud jäid meie elupaiga juurde kas tööriistu valmistama või loomanahkasid maha lihvima. Minu ema on aga see, kes kõige pisemate eest hoolitseb ning meie elukohas korda hoiab. Ma olen juba pikemat aega tahtnud koos meestega minna metsa jahile, aga mind ei lasta kunagi, sest ma olen ju tüdruk. Oma arust olen aga ma juba piisavalt pädev ja võimekas, et nendega koos jahile minna
laiguline ja sabasuled on kitsamad. 5 1 Sinikael part külastatud http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Mallard#/media/File:Anas_platyrhynchos_distribution_map. png 3http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=108 4http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 5 www.vvvs.ee/failid2/Linnud-pikemjutt.doc Toitumine Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid. 6 Rändamine Lendavad nad ära Läänemere lõuna või Põhjamere lahtistesse osadesse kui veekogud hakkavad juba kinni kasvama samas saavad sinikael pardid jääda kodumaale tänu inimeste abistavate kätega. Ta on looduses väga arg ja ettevaatlik aga linnas sööb ta kasvõi inimeste kätelt. Pardipoegade elu on väga väga raske sest jahtijaid on kõikjal kas roo-lookakk olles puu
Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja lapsed ning emased korjasid metsast seeni, marju, juurikaid ja muud söödavat. Sellise tööjaotuse tõttu kujunes mehe positsioon perekonnasUlukite nahast tegid nad endale riideid, et ilmastikuoludega hakkama saada. Kui aga toidumoon hakkas piirkonnast otsa lõppema, siis hakati rändama parematele jahimaadele. Kui nüüdseks juba täieõiguslikud inimesed siiamaani jõudsid ning leidsid, järjest külmemaks läheb, siis nad arvasid, et edasi pole mõtet tungida.
minust mööda. Võtsin oda kindlamini pihku ja suskasin kõigest jõust elajat. Terav ots tungis sügavale loome selga ja ta ei siputanud enam. Saagiga rahulolevalt asusin koduteele, valgus oli nüüd juba kõrgel metsakohal. Külas käis juba tihe sagimine - Jörka uuristas terava kiviga uut lootsikut, et järvel kala püüda, eelmine läks koos Börkuga sügavikku, kui põhi alt ära vajus. Tria läks just metsa juurikaid korjama, Vana oli läinud aga teise külla, et seal kaupa teha. Ta tahtis mõned luud ja sarved loomanahkade vastu vahetada. Mina asusin tuld tegema, et jahisaak ära küpsetada. Keerutasin puust tokki kaua aega käte vahel, enne, kui tuli lahvatama lõi. Lõin pikkkõrva oda otsa ja suunasin selle siis tulle. Siis võtsin lõkke kõrvalt hirveluu ja terava kivi ning hakkasin seda teravaks ihuma. Ma lõpetasin selle loova tegevuse, kui lihakänsakas põlema lahvatas.
Võtsin oda kindlamini pihku ja just sellel hetkel jooksis pikakõrvaline must mööda suskasin elajat. Terav ots tungis sügavale loome selga ja ma surusin seda veel sügavamale looma selga, ta ei siputanud enam. Saagiga rahulolevalt asusime koduteele, valgus oli nüüd juba kõrgel metsakohal. Külas käis juba tihe sagimine - Jörka uuristas terava kiviga uut lootsikut, et järvel kala püüda, eelmine läks koos Börkuga põhja, kui põhi alt ära vajus. Tria läks just metsa juurikaid ja marju korjama, Verro oli läinud aga teise külla. Ta tahtis mõned luud ja sarved loomanahkade vastu vahetada. Mina asusin tuld tegema, et jahisaak ära küpsetada. Keerutasin puust tokki kaua aega käte vahel, enne, kui tuli lahvatama lõi. Lõin pikkkõrva oda otsa ja suunasin selle siis tulle. Siis võtsin lõkke kõrvalt hirveluu ja terava kivi ning hakkasin seda teravaks ihuma. Ma lõpetasin selle loova tegevuse, kui lihakänsakas põlema lahvatas. Sunnik ehmatas
Kus paiknevad laanesõnajala eoslad? 32.Eostega. Eoslad on lehtede alumisel küljel. 33.Mitu lehelinnu liiki pesitseb Eestis? 33.3 liiki. 34.Kes on see reipahäälse lauluga rändlind? 34.Metsvint. 35.Kes on see laksutava lauluga rändlind? 35.Ööbik. 36.Keda sööb karihiir? Kes toituvad karihiirest? 36.Putukaid, tigusid, vihmausse. Mutt, siil , rästik, kakud. 37.Mida sööb metssiga talvel ja mida suvel? 37.Talvel söödakohas kartuleid, viljapuhastusjäätmeid. Suvel taimede juuri ja juurikaid, putukate vastseid, hiiri, konni, linnupoegi ja- mune, rohelisi taimi ja tammetõrusid, korjuseid. Segatoiduline loom nagu mäger ja karu.
Kurnas on 4...6 muna, mis rohekashallid ja tumepruunide laikudega. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. Sinikael-part Levik: Levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on üldlevinud haudelind. Toit: Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid. Pesitsemine: Pesa ehitatakse enamasti vee lähedale. Tavaliselt paikneb pesa kuivades kohtades maapinnal, olles hästi varjatud põõsaste jne poolt. Munemine algab aprillis, massiline munemine toimub mais. Täiskurnas on 8...11 muna.
d . Elatusaladeks oli kalastamine ahingutega, jaht põtradele,kobrastele,veelindudele viskeodade,vibude,püüniste ja lõksudega. Inimese abimeheks olid ka koerad. Hiljem hakati tegelema hülgeküttimisega. Korjati ka loodusande K pähkleid,seeni,marju,taimi,juurikaid kõplalaadsete esemetega. ü t t i
Osad arvavad, et see aitab hoida tervist ja teised jälle, et see on hea kaalulangetamisviis. Tervislik toitumine ei ole nii kerge kui see paistab ja valseti sõões võib tulla hoopis kahju. Tähtis osa on ka vee tarbimine ja liikumine. See referaat tutvustab natuke täpsemalt ülatoodust. Kuidas tervislikult toituda Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud. See ei tähenda, et sööma peab ainult juurikaid vaid peab sööma nii, et organism saab kõik vitamiinid ja mida ta ülejäänud päevaks vajab. Vähem või rohkem süües võib olla söömisel hoopis negatiivne efekt (Tervise arengu instituut, 2015). Kui süüa kaua aega vähe võib see tekitada alakaalulise ja organismis toitainete vähesuse mis jälle kahjustab omakoda tervist. Igast toitainest saab energiat, kuid peab vaatama, et see tuleks ka õigest toitainest. Piimatoodetes on rohkelt valku ja kaltsiumit, aga rauda pole neis palju
otsa, siis hakkas ta kivisid koristama põllult, aga kivi hädale lisandus varsti uus veehäda. Külvamisel ei pidanud mära vastu ta jalad veritsesid ja kõrvad vajusid longu. Veel oli kevadel sõnnikuvedu ning Andres kaevas ka jupi kraavi, mida tahtis teisel aastal jätkata. Nelipühadeks said kõik viljad maha. Siis hakkas heinatöö. Siis leidis Andres, et heinamaad on hukka lastud ja tuleb mättad ning juurikaid kiskuma hakata. Peale heinategu algas kartuli ja viljavõtt. Talvel vedas Andres reega oksi ja hagu ning hööveldas ja kopsis kruupingil puust tarbeasju. 2. Kevadel hakkas Andres tegema aeda nii maja kui põldude ümber. Andres kaevas ka kraavi edasi, tuli sõnnikut vedada ja kesa üles künda. Suvel hakkas jälle heinategu ja rukkilõikus ning kraavi kaevamine. 3. Kevadel hakkas kündmine, sõnnikuvedu, kambrite ehitus, külvamine. Suvel jätkus kambrite ehitamine
Tõenäoliselt kasutati jahipidamisel kõige rohkem mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Varitsus- ja ajujaht olid nende kõrval arvatavasti väiksema tähtsusega. Jahirelvadena kasutati vibu, oda ja pistoda. Vibunooltele valmistati ka tulekivist otsi. Odade otsad tehti sageli luust, pistodadel ka sarvest. Mõnikord oli neid täiustatud tõrva, vaigu ning rasva seguga luu sisse tehtud soontesse kinnitatud teravate tulekivilaastudega. Liha kõrval tarvitati toiduks ka igasugu taimi, juurikaid, seeni, pähkleid ja marju. Ka nende kogumiseks olid olemas oma tööriistad, näiteks kõplalaadsed riistad juurikate kaevamiseks. Järjest olulisema osa toidust moodustasid mesoliitikumi jooksul kalad, kelle püüdmiseks olid välja mõeldud mitmesugused vahendid. Kala püüti ilmselt hooajaliselt, igale liigile vastaval parimal püügiajal. Kasutati nii õngi kui ahinguid, kuid peamiselt igasugu kalatõkkeid, võrke ja mõrdu. Õngekonksud ja ahingud valmistati luust
Puuviljade koores sisladuvad eeterlikud õlid annavadki neile omase iseloomuliku lõhna. Peaaegu kõik puuviljad on rasvavabad, nii et kalorite arvestajad võivad iga toidukorra juurde lisada puuvilja, nad aitavad ka säilitada normaalset kehakaalu. Parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. 8 8. Kokkuvõte Tervislikult toitumiseks ja kaalus püsimiseks ei pea päevad läbi ainult juurikaid närima ja rohelist sööma. Toituda tuleks siiski mitmekesiselt. Puuvilju tuleks süüa iga päev natukene, kuna sellega tagad endale terve ja pika eluea. Meie õnneks on enamik puuvilju väga maitsavad ja mahlased ning igaüks saab valida enadale oma lemmiku. Süües ära kasvõi üheainsa puuvilja päevas on organism sulle tänulik nende kasulike vitamiinide eest. Kui niisama ei tahaks puuvilju süüa siis on olemas lõputult retsepte kus saab neid kasutada.
meie putketest: nagu nimigi ütleb, on ta täpiline. Täppe tasub otsida siiski vaid varrelt, eelkõige aga selle alumisest osast. Surmaputke varre alumine osad on sageli kaetud punaste laikude või täppidega otsekui vereplekkidega, just nagu tahaks ta hoiatada ähvardava ohu eest. Mets-harakputke ei kasutata söögiks ja seetõttu ei ole sarnasus viimasega nii ohtlik. Kuid kurvem on see, et lehti on segi aetud peterselliga ja jämedaid juurikaid mädarõikaga. Juured võivad segi minna isegi porganditega. Surmaputke söömise puhul jääb aga arstiabi sageli liiga hiljaks. Enne, kui mõnda taime suhu pista, peaks teda siiski hoolikalt uurima ja kui tundub midagi võõrast, siis parem üldse mitte puutuda. Peale punaste laikude varrel peletab surmaputk sööjaid veel ebameeldiva lõhnaga.Suurtel kariloomadel põhjustab surma alles mitme kilo surmaputke söömine, ent koduloomadel esineb mürgistusi harva ja peamiselt kevadel.
võimalik välja õpetada. Merisiga tõepoolest räägib sinuga - muidugi oma keeles. Ta teeb erinevaid hääli andmaks märku oma tujudest ja soovidest. Ruigam ei häälitse ainult omaette. Kui sa kõneled oma lemmikuga, võite arendada tõelist vestlust. 10 6. KOKKUVÕTE Kellel karv on pruun või hall Sibab ringi nagu karvapall Ise väike, aga hääl on kile Karv on krussis või on sile Sööb ta juurikaid ja heina Oma nälga loom ei peida Lastel teeb ta nalja palju Kui ta ruigab hästi valjult Tal on justkui miskit viga- Ruigab nagu päris siga Aga ta ei ela laudaloom hoopis armas lemmikloom. Tõestuseks, et merisiga on parim koduloom: erinevalt koertest ei pea notsusid varahommikul välja pissitama minema erinevalt kassidest ei hävita merisead kohalikku linnustikku erinevalt hamstritest ei maga nad päev läbi
2 meetri kõrguseks. Õied on rabareberil väiksed, rohekaspunased ning pikis kobarais. Lehed on väga laid, juurmised, alusel südajad ning pikarootsulised. Taimel on lehelvarred hapukamaitselised ning neid kasutatakse näiteks kisselli tegemiseks ning koogile panemiseks kuid rabarberil ka raviomadused. Selleks, et leherootsud oleks mahlakad nig pehmed, tuleb juba ilmudes õievarred ära näpistada. Ravimtaimeks korjatakse juurikaid sügisel 6-8 aastaselt taimelt. Need kooritakse ja kuivatatakse. Rabarber sisaldab eeterlikku õli, parkainet ning rhabarbensiini. Rabarberi keedis lehevartest on kõige paremaks vahendiks lastele esimesel eluaastal kui neil on kõhukinnisus. Keedis aga juurest kui ka lehevartest on hea üldiselt verdpuhastav, isuandev ning seedimist edendav. Tinktuuri tuleb juurest võtta seedimisnõrkuse puhul ning ka soolte ummuksuse, maksa paistetuse, hemorroidide puhul (Lääts 1939). Ojamõõl
Inimesed on taimi kasvatanud ikka enda heaolu nimel. Aja jooksul on leitud erinevaid viise ja võimalusi, mida taimedest toota, kuid kõige esimene põhjus, miks inimesed hakkasid taimi üleüldse kasvatama oli enda kõhu täitmine. Loomade küttimine oli raske ja see võis võtta palju aega, korilus oli aga lihtne moodus saada toitu kätte endale vajaminevates kogustes, kui just põud seda ei takistanud. Alguses kasvatati erinevaid juurikaid ja vilju, kuid ka puid ja põõsaid, mis pakkusid koriluseks suurepäraseid võimalusi. Kogu inimkonna ajaloos on inimesed kasutanud umbes 7000 erinevat taimeliiki, mida on kasutatud toiduna inimeste söögilaual, kus on neil suur tähtsus.2 Taimedest valmistatakse suurem osa toite, kõik, mida me sööme sõltub otseselt või kaudselt taimedest, kui nad ei ole toidu põhikomponendid siis on nad kindlasti üks koostisosa meie toidust. Taimekasvatuses kasvatatakse eelkõige teri.
loobunud Robinson merest. Järgmiseks plaanis ta Gineasse sõita. Mõeldud-tehtud. Ta sai seal kaupmehe ametit pidades kenakese summa kokku ja kavatsest teist korda Gineasse purjetada, kuid selle reisi ajal ründasid neid piraadid ning Robinson võeti vangi ja temast tehti kapteni isiklik ori. Siiski õnnestus tal ühe mauri Xury abiga kahe aasta pärast põgeneda. Veel enne, kui nad kohtasid portugali laeva, missuundus Brasiiliasse, tuli neil tegemist teha metslastega, kes andsid neile juurikaid, viljateri ja vett. Vastutasuks tappis Xury ühe kiskja ja Robinson andis selle metslastele. Pärast pääsemist sõbrunes ta laeva kapteniga. Brasiilias rajas Robinson oma väikese istanduse. Ja ehkki ta oleks võinud seal tasapisi väga rikkaks meheks saada, tahtis ta sündmuste käiku kiirendada ning otsustas Aafrikasse orjade järele sõita. Sellest sai aga tema elu õnnetuim reis. Laeva tabas kohutav torm ja laev hukkus ning koos sellega ka kogu meeskond, välja arvatud Robinson Grusoe
Ükski mageveeakvaarium ei vaja seda! Mereveeakvaariumis on selgrootud kasulikud kobestades liiva, süües toidujääke, hoides kive puhtana ning hävitades laipu, et akvaariumiomanik ei peaks põhjuseta ümber tõstma õrnu koralle ja häirima teisi kinnitunuid selgrootuid. Mageveeakvaariumis on puhastamine väga kerge. Veevahetuse ajal saad sa välja sifoonida põhja kogunenud sodi ja purdmaterjali, kartmata vigastada taimi ning kui vaja, võid liigutada kive ning juurikaid. Sa võid osta igasugused põhjakalu, põhjakoristajaid, krevette või mida iganes soovid, kuid seda ei pea ilmtingimata tegema. Tähtis on meeles pidada, et iga uue looma lisamine teeb akvaariumi mustemaks, mitte puhtamaks. Guppid on algajale sobivad kalad. Metsikud guppid on väga vastupidavad ja kohanevad pea igasugustes tingimustes: näiteks suudavad nad elada ka merevees. Kuid poodides müüdavad aretatud liigid on oluliselt õrnemad ning vajavad paremaid elutingimusi.
Keskkonnakaitseline tähtsus(hapnik), erosioonivastane, väärispuit - mööblitööstus Kakaopuu, kautšukipuu(hevea), eebenipuu, kohvipuu, viigipuu, palmid, monstera, punane puu 7. Metsamajanduse vormide lühike iseloomustus iga 2p. a) korilus b) varaagraarne c) hilisagraarne d) varaindustriaalne e) hilisindustriaalne f) kaasaegne ( postindustriaalne) Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist, korjati ainult metsaande( seeni, juurikaid,marju ja peeti jahti ulukitele), metsa ei kahjustatud Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes 20% territooriumist. Industrialiseerimise perioodil areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu
Koprad ei kasuta kunagi ära tiigi ümbrusest kõiki toiduallikaid, vaid pigem tõstavad tiigi veetaset, et uutele toidukohtadele paremini ligi pääseda. Kes on käinud suvel jõgede või metsaojade ääres, on kindlasti märganud kobraste tallatud ,,maanteid", mis kulgevad veekogust isegi mitmesaja meetri kaugusele. Need teed viivad jõeluhtadel paiknevatesse ,,restoranidesse", kus kobras võib nautida angervaksa mahlakaid varsi või pilliroo magusaid juurikaid. Mõnikord võivad koprad ka näiteks peedipõllult matti võtta. Tihti käiakse niiviisi maiustamas kogu perega. Sügis on kopraperele kõige tegusam aastaaeg, sest siis kogutakse talvevarusid ja valmistatakse talveks ette paise. Näritakse lehtpuudelt oksi, veetakse need kuhila lähedusse vee alla ning kinnitatakse mutta. Varutakse peamiselt noori puid, sest neid on mugavam ,,lõigata" ja vedada. Talvel, kui veekogu katab jää, kuluvad sellised toidutagavarad marjaks ära
· Säilitatakse jahedas keldris · Vajab huumusrikkaid muldi Porgand: · Kuulub sarikaliste sugukonda · Sööme juurt · 2. A taim · Seeme hakkab idanema 4-5 C · Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad -3...-4 C · Optimaalne kasvutemp. 18-21 C · Säilitatakse jahedas keldris. Või liiva sees · Parimad mullad liivakad Söögipeet: · Kuulub maltsaliste sugukonda · 2.a köögivili · Sööme juurikaid · Seeme hakkab idanema 5-6 C · Optimaalne idanemistemp 20-25C · Kergelt leeliseline muld · Vajab palju niiskust · Keldris jahedas · Sööme keedetult või värskelt Naeris: · Kuulub ristõeliste sugukonda · 2.a taim · Toiduks tarvitame juurikat · Külma taluv. hakkab idanema 2-4 C · Kasvab viljakatel muldadel · Sõnnikut ei talu · On mahlakam kui kaalikas ja vitamiine rohkem Kaalikas: · Kuulub ristõeliste sugukonda
muutis maa ja mered happeliseks. Kui kliima muutus kuumemaks ja kuivemaks, ilmusid esimesed dinosaurused ja roomajad muutusid imetajate sarnaseks. Pärast Maa kokkupõrget asteroidiga hävis Maal umbes 70-85% liike. (George McGavin,2006,lk20,22) Küttimine Suurema osa planeedil Maa veedetud ajast on inimesed olnud lihtsalt kütid ja korilased. Nad tapavad loomi liha ja nahkade, kuid ka muude tarvituskõlblike kehaosade pärast ning korjavad puuvilju, seemneid, ja juurikaid. Säilinud skeletijäänused näitavad, et suured loomad on kukkunud püünisaukudesse või jooksnud kabuhirmus inimeste süüdatud tule eest üle järsakuserva kuristikku. Kliima soojenes, paljud kaduma läinud liikidest olid aga kohastunud eluks väga külmades oludes. Selgroogsed, eriti suuremad nende hulgast, on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud. Kliimamuutused mõjutavad ennekõike taimede kasvu ja elupaika üldse, kuid elupaigad peavad kogukamatel liikidel olema suured
Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks nurmkana toitub umbrohuseemnetest, mahavarisenud viljateradest, rohttaimede rohelistest osadest, marjadest, lülijalgsetest ja tigudest. Erandiks on pojad, kes toituvad algul vaid loomsest toidust, taimse toiduga harjuvad aeglaselt. Sinikael-part on tegelikult segatoiduline, aga eelistab taimset toitu nagu näiteks veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid. Turteltuvi toitub seemnetest, marjadest ja pehmetest taimeosadest. Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest. Põder on ka taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi ta 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb
kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik
kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik
Bergamotiõli pressitakse Citrus bergamia var. melarosa, Rutaceae puu viljade koortest (puu viljad ise ei ole söödavad). Bergamotiõli, mis on hele- või oliivkollane, kasutatakse peamiselt parfüümide, Eau de Cologne ja lavendlivee koostises. Õli tekitab ülitundlikkust UVK suhtes. Iirisejuureõli IRIS PALLIDA ROOT OIL Iiriseõli valmistatakse kollase võhumõõga (Iris pallida, Iridaceae) risoomidest. Õli moodustumiseks säilitatakse juurikaid 3--4 aastat ning seejärel kuivad juurikad töödeldakse. Iiriseõli kasutatakse parfümeeriatööstuse toorainena (lõhn meenutab kannikese lõhna). Jasmiiniõli JASMINUM OFFICINALE FLOWER OIL Jasmiiniõli, mida valmistatakse Indias kasvavast valgest jasmiinist, saadakse destilleerimise teel jasmiini (Jasminum officinale L., Oleaceae) õitest. Jasmiiniõli on parfümeeriatööstuse tähtsaim tooraine - seda sisaldavad väga paljud parfüümid. Nelgiõli INCI: EUGENIA CARYOPHYLLUS BUD OIL
Paleoliitikumis asutus puudub või on jää hävitanud jäljed. 9600 eKr toimus nn Billingeni katastroof, siis Läänemere veetase langes umbes 25m võrra. Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga, nende koduloomaks oli koer. Tollel ajal oli püügimajanduslik ajajärk ehk inimesed küttisid, püüdsid kala ja tegelesid korilusega(korjati juurikaid, seeni ja marju jms, loodusest toidu korjamine) 2. Mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed Eesti aladel. Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg)- asutus oli sellel ajal Kundas Kunda Lammasmäel(see on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht), seepärast sai ka terve periood nime Kunda kultuur. Asutus oli umbes 8700-4950 eKr siseveekogude ääres, mesoliitikumi teisel poolel asustati aga rannik. Veekogude ääres elati, sest seal oli hea
● Eesti tingimustes täiesti talvekindel. ● Kasvukoha suhtes leplik, kasvab ka poolvarjus. ● Paljundatakse juurestiku jaotamise teel või seemnetega. ● Tõusmed tärkavad 3 nädala jooksul. ● Kasvukohale istutatakse 60 x 80 cm. Saak ● Suurema lehesaagi saamiseks tuleks õievarred ära lõigata. ● Alates 2. kasvuaastast saab lehesaaki koristada 2 korda suve jooksul. ● Juurikaid koristatakse saagiks kas 2. või 3. kasvuaasta sügisel. 11. KOIROHI • Lad. Artemisia absinthium Ajaloost ● Koirohtu tunti juba antiikajal. ● Peenestatud koirohtu segati masseerimise jaoks tarvitatavate salvide hulka. ● Koirohuhautisega eemaldati verevalumeid. Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude perekonnast. ● 40...100 cm kõrgune, mitmeaastane taim.
kuivaks ja sureks. Pistik vajab ka soojust, et hakata juuri kasvatama, hea juurdumistemperatuur on 18-20 0C. Kuna ilma valguseta fotosüntees ei toimu, mis on vajalik taime eluprotsessideks, siis on olulise tähtsusega piisava valguse olemasolu. 15 Köögiviljade jagamisel on oluline lisaks seemnete paljundamise juures käsitletud kasvutingimustele jälgida istutussügavust. Näiteks rabarberi juurikaid ei tohi istutada liiga sügavale. Küüslaugu kasv näiteks sõltub päeva pikkusest. Kui päevad on lühikesed, st kevadel ja sügisel, kasvavad pealsed kiiresti. Sibula moodustumist kiirendab aga pikk päev ja kõrge temperatuur Kartul pannakse maha alles siis, kui mulla temperatuur on vähemalt + 8 °C. Tavaliselt on sobiv aeg kartulipanekuks maikuu. Kui kartul pannakse liiga külma ja märga mulda, siis kasv aeglustub ja haigestumise risk suureneb. Kartulid pannakse maha
lõikeseade, sõelur, vahe- ja laadimiskonveierid ning automaatjuht. Juurikakoristi tööorganiteks on kaeveorgan, sõelur, vahe- ja laadimiskonveierid ning automaatjuht. Porgandikoristi koosneb kaeveorganist, kitkumisseadmest, pealsete eemaldamise seadmest, vahe- ja laadimiskonveierist. Kaeveorganiteks on kaevekäpp ja kaevesahk. Kaevekäpad (joonis 10.30, a) nõrgestavad mulla kobestamisega peedijuurikate ja mulla vahelist sidet ning kergitavad juurikaid pisut ülespoole. Käpad on kitkuvkombaini koostisosad ja asuvad kitkumisseadmete sektsioonide all. Kaevesaha ülesandeks on juurika väljasurumine või -kaevamine, mõjutades seejuures juurikat mitte osaliselt, vaid mulla kaudu. Sellega välditakse mehaanilisi vigastusi. Kaevesahkadega on varustatud kaevavkombainid ja juurikakoristid. Kaevesahku liigitatakse peamiselt kahe tunnuse alusel (joonis 10.30):
- Abieluväliste laste ellujäämisvõimalused olid väiksemad, need ei olnud õiguslikud - Keskajalõpul hakkas rahvaarv kasvama, kuna: Majandustegurite paranemine Perekonnaelu suhtumise muutus Nälg oli igapäevane kartus, kuna transport ei võimaldanus vilja kiirelt ja suurtes kogustes toimetada. Vili andis 80% kalorinormidest, kui vilja hind tõusis, oli nälg majas Näljas söödi ka inimesi, juurikaid, laipasid jne Viljasaak sõltus kliimast. Kliima muutus soojemaks ja niiskemaks, võrreldes Vanaajaga. Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks. 1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. ,,väike jääaeg", mil kliima jahenes Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega nõrk organism. 1347-1352 suur katkulaine ,,must surm", mis sai alguse Aasiast Katkulaineid puhkes tihti
teine rong kõrvaltee pealt saadab ta kuradile LISA 5 MULLAMUINASJUTT 23 aiamaale läksin saamaks käsi rakku kuid vaoharjalt käisin sügavale vakku ja võis sealt vist tulla mulle küll ka silma sest ma nägin mulla salajast maailma vihmaussi-Gretel ütles sääl üks Hans et küll on ikka veetlev täna õhtul sunset ütles Kalle Kartul Pille Porgandile häälel kokkumurtul palun ära mine juurikaid ja mutte kohtasin seal veelgi mõistsin nende jutte kõike mida öeldi tundus sain et ainet sealt romaaniks terveks kuid oaastased taimed hirnusid mind herneks kulla poiss on võlts see kannavad kõik maski näiteks peeti üldse pole olemaski
levima hilispronksiajal ja jäeti maha rooma rauaaja keskel. Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati vahepeal kasvanud võsa maha ja külvati uuesti. Põlde võidi kasutada ka vaheldumisi karjamaadega või väetada laudast kogutud sõnnikuga. Põllupeenarde asukoht fikseeriti enne nende rajamise algust. Vahel tähistati need alguses kivireaga või kividega äärtes. Sinna visati põldudelt koristatud kive, juurikaid, umbrohtu jne, millele kündmise käigus lisandus ka mulda põldudelt. Balti põllud - Valter Langi arvates võib kelti põldudest eristada nn balti põllusüsteemi, mida on teada vaid Eestis (näiteks Saha-Lool) ja Ojamaal. Põllukivihunnikute alt leitud süsi osutab, et taoliste põldude harimist alustati aleteoga. Põldude puhastamisel kividest tekkisid seejärel põllukivihunnikud, üsna juhuslikesse kohtadesse. Seejärel hakati põllukivihunnikuid
Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati vahepeal kasvanud võsa maha ja külvati uuesti. Põlde võidi kasutati ka vaheldumisi karjamaadega või väetada laudast kogutud sõnnikuga. Põllupeenarde asukoht fikseeriti enne nende rajamise algust. Vahel tähistati need alguses kivireaga või kividega äärtes. Sinna visati põldudelt koristatud kive, juurikaid, umbrohtu jne, millele kündmise käigus lisandus ka mulda põldudelt. Omaette põllusüsteemiks on põllukivihunnikute väljad. 100 kuni mõnesaja hektari peal võib põllukivihunnikuid leiduda vahel sadu,
katki jätta. Mina soovitan sul muusika juurde jääda, kuid sina ise otsustad. Lepime kokku, et bussipeatus, kuhu sa välja pead jõudma, on nagu sinu elu eesmärk. Metsarada olgu tähtede tee ja kruusatee muusikatee. Mõtle siin pisut ja otsusta siis, kumba teed sa käima hakkad. Mina ootan sind bussipeatuses." Urmas otsustas käia korraga mõlemat teed ning läks bussipeatusesse läbi kahe raja vahel oleva võsastiku täis porilompe, kriipivaid oksi, kive, okkaid ja juurikaid. Tol õhtul otsustas Urmas elu surmatunnini muusika tähtedega ühendada. (Ibid, lk 36-37) 9 Urmasele meeldis, kui elu tema ümber oli rahutu, olgu tegemist lindude laulu või joodikute lärmamisega. Ta oli saavutanud olukorra, kus välja arvatud tähti vaadeldes ei suutnud vaikust taluda. Teatud tähtkujude ja sündmustega seostus tal mõni helikombinatsioon ja vastupidi. See aitas tal mõnd hetke pikka aega mälus eredana hoida
harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega 0,7 - 1 m nii, et lehepungad jäävad mullapinnale. Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada. Õiekobarad tuleks ära murda, et nad põõsast ei magustoitude koormaks. Teisest kasvuaastast alates võib valmistamiseks, rabarberilt saaki võtta. ravimtaimena, ilutaimena seemned külvatakse reaskülvis kevadel vara (apr- mai algus) või sügisel enne maa külmumist Kasutatakse nii juurikaid reavahedega 30 - 40 cm. Külvi sügavus 3 cm. kui ka lehti toidu Tärganud taimed harvendatakse 8 - 12 cm-le. valmistamiseks maitsetaimena, seemned külvata hilissügisel võivarakevadel ravimtaimena, sobib avamaale. Peterselli võin jätta kaetult talveks mitmesugustesse peenrasse, et varakevadel rohelist saada, sügisel kombinatsioonidesse võib mõne taime potti ümber istutada ja talvel aiakujunduses, ta on
samavõrdne. Karman- busism on selle laenanud, iga meie mõte ja tegu jätavad meile jälje. Elude ringkäik. Ei ole oluline teha head, vaid karman peab olema nullis. Ka liiga palju head teha, on ka viga. On ükskõiksus, aga vihata ka ei tohi. Nad üritavad mitte mõelda ja suhelda. Äsrama- eluetappide süsteem, et vanematest lahti saada. Esimesed 25.a sa õpid jne, edasi 25a. on sul maja jne, hankida palju lapsi ja raha, ülejäänud 25a. lähed ära, jätad kõik maha. Sööd juurikaid, võid naise kaasa võtta, aga ei pea.. ja kui elama jääd peale 25a., ss pead läände kõndima, kuni kukud. 15.saj klassikaline hinduism. Alged on 5.-6.sajandist. vedade aeg juba eKr. Arjuna ja krisna-must, „pärg sitahunnikul“. Isiklikud klassi ja kasti kohustused on kõige olulisemad. Loed, mõtled, saad targaks- jõuda vabaduseni = jürna Bhakti- kui pühendumine, peetakse silmas, et pühendumine ühele jumalusele.
Türgis ja Pakistanis on leitud sivapithecuse luid, samuti u 8 milj a vanad. Oli u simpansisuurune, kuid koljuehituselt sarnanes orangutangile. Hammaste kulumisjälgede põhjal on oletatud, et ta sõi pehmeid puuvilju. Teine sugukond ramapithecus, pärit ka Aafrikast. Elasid u 148 miljonit a tagasi. Ilmastik siis jahedam, ramapiteekused olid sellega kohanenud. Liikumisviisi kohta teatakse vähe; kaal 2075 kg. Silmahambad lamedad, st toit oli puisem, ilmselt näriti juurikaid. Ramapiteekused levisid Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Suurim liik nende hulgas oli gigantopithecus (luid leitud Indiast). Tema liikus maad mööda nagu gorilla, väiksemad ramapiteekused elasid arvatavasti puude otsas. Liik kadus suhteliselt järsku, seda on seotud looduslike muutustega u 8 miljonit aastat tagasi. Pliotseenis, u 56 miljonit a tagasi, ilmusid vanimad hominiidid e inimlased. Neist vanim, kellest pole päris täpselt veel teada, kas ta oli juba hominiid või alles
asuvates urgudes, mis on keerulised ja varustatud paljude käikudega. Liikumiseks kasutab ta tihti ka muttide poolt valmis kaevatud käike. Talvel uuristab leethiir tihti käike lumikattesse. Ta on ka osav ronija, tegutsedes tihti ka puudel ja põõsastel. Maapinnal liigub leethiir edasi hüpetega. Ta võib tegutseda samahästi nii päeval kui öösel, kuid on täheldatud, et aktiivsus on suurem pimedas. Leethiir sööb teistest meie hiirtest enam taimede rohelisi osi, ka seemneid, juurikaid ja isegi seeni. Loomsest toidust eelistab ta vaid putukaid. Talvel lume all liikudes sööb leethiir ka samblikke. Talveks kogub leethiir omale ka tagavarasid, kuid need on enamasti väikesed. Leethiired sigivad suvel, aprillist oktoobrini ning selle aja jooksul saab emasloom maha keskmiselt 2 (vahel 3...4) pesakonnaga, mis koosneb 1...10 (tavaliselt 5...6) pojast. Pojad on sündides pimedad ja paljad, ning ema toidab neid piimaga 2 nädala vältel. Silmad avanevad neil juba 10
Terade ja juurikate hoidmiseks punusid inimesed vitsadest korve. Esimesed toidunõud õõnestati puust või vormiti savist. Algul valmistati savipotte ilma põletamata, sest savil on omadus vett kinni pidada. Savinõusse pandi tuliseid kive, et vett soojaks teha. Arvatavasti andis juhuslikult lõkkeasemesse jäänud, kõvakskuivanud savipott ürginimestele mõtte hakata teadlikult savinõusid põletama. Nii muutus savinõu vastupidavaks ning selles sai keeta vett ja valmistada keedetud juurikaid või teradest putru. Savinõusid valmistati käte vahel vormides. Et suurematele nõudele õiget kuju anda, valmistati vitstest korvitaoline sõrestik, mis mätsiti saviga üle ja kuivatati ning põletati. Väiksemaid savinõusid kasvatati ka savist vorstikeste lisamisega. Hiljem siluti sellise nõu seinad siledaks ja kaunistati sissevajutatud mustritega. Mustritega märgistati ja kaunistama ka teisi tarbeesemeid. Igal mustril oli oma tähendus, mis pidi eset purunemise vastu kaitsma.
Veterinaarias: põldosi - haavapulbrina Toiduks: põldosi - tärkliserikkad mugulad; laanesõnajalg ja naistesõnajalg - Kaug- Idas kasutatakse toiduks noorte lehtede roodusid, mis eelnevalt kupatatkse ja mitmeid kordi läbi pestakse; kilpjalg - tärlkiserikast risoomi kasutatakse mitmetes maades toiduks. Loomasöödaks: põlddosi - suviseid võrseid on kasutatud hobusesöödana; aasosi, metsosi - suviseid võrseid on kasutatud hobusesöödana; laanesõnajalg - juurikaid on kasutatud veistesöödana; naistesõnajalg - on kasutatud söödaks kitsedele, teistele loomadele on mürgine. Mitmed sõnajalad sisaldavad mürgiseid aineid, mis võivad põhjustada neid söönud loomade haigestumist. näit. sooosi, kilpjalg, maarjasõnajalg, ungrukold. Dekoratiivtaimena: laanesõnajalg,maarjasõnajalg - kaunid lehtrikujuliselt asetunud lehed; naistesõnajalg - kaunid õrnad lehed; raunjalad, kivi-imar, habras põisjalg - sobivad müüridele ja kiviaedadele.
annaabi.ee 
