Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese evolutsioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas said meist inimesed?
  • Miks me põlvneme just ahvidest?
Rauno Veberson

Kuidas said meist inimesed?


Pärast Suurt Pauku on toimunud paljugi ja see on suur ime, et me saame praegu istuda vaikuses ja mõtiskleda kust me tulnud oleme ning miks me oleme just sellised nagu me oleme. Miks me põlvneme just ahvidest? Kuidas said meist inimesed? Nendele küsimustele on palju erinevaid vastuseid ning igaüks on omamoodi õige.
Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed „inimesed“ kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja lapsed ning emased korjasid metsast seeni, marju, juurikaid ja muud söödavat. Sellise tööjaotuse tõttu kujunes mehe positsioon perekonnasUlukite nahast tegid nad endale riideid , et ilmastikuoludega hakkama saada. Kui aga toidumoon hakkas piirkonnast otsa lõppema, siis hakati rändama parematele jahimaadele. Kui nüüdseks juba täieõiguslikud inimesed siiamaani jõudsid ning leidsid , järjest külmemaks läheb, siis nad arvasid, et edasi pole mõtet tungida . Peale selle on siinsed jõed väga kalarikkad ja nälga neil siin kannatada ei tulnud, ei tule praegugi. Selleks ajaks oli juba välja kujunenud liik homo sapiens . Parimate jahialade ja jõgede lähedusse hakkasid tekkima asundused, mille suurus võis küündida poole tuhandeni. Ja siis, kui siin elavad inimesed said hakata end eestlasteks kutsuma, tulid meid „tsiviliseerima“ kristlastest agressorid. Siin langesime mitmeks sajandiks võõra võimu alla. Kätte jõudis tume keskaeg , kus kirik mõtles inimese eest ja isemõtlejaid karistati rängalt. Vaid julgemad meie seast riskisid tõstatada küsimusi meie päritolu kohta. Kätte jõudis ajajärk, mil tekkis huvi loodusteaduste vastu. Esimestel teadlastel hakkasid tekkima kahtlused kiriku väidete suhtes, et Jumal olla loonud taeva ja maa ning kõik muu, mis meid ümbritseb. Aja pikku selgus, et kõik oli määratletud konstantide ja valemitega ning rahval hakkas kaduma usk Jumala kõikvõimsusesse. Kui kiriku võim oli kukutatud hakkasid helgemad pead süübima sügavamalt looduse saladustesse ning selgus, et Jumal ei loonud inimest sellisena nagu ta on, vaid see on kõik olnud eelkõige puhta juhuse ja looduse vingerpusside töö. Esimese evolutsiooni tõestava teosega sai maha C. Darwin, kelle kahesajandat sünniaastapäeva tähistati eelmisel aastal. Viimase kahe sajandi jooksul on toimunud tohutu hüpe tehnoloogia arengus ning selle tõttu on teadlased otsustanud, et inimene kui liik on teinud arenguhüppe ning tänapäeva inimese ladinakeelne nimetus on homo sapiens sapiens. Hilisemate avastuste kohaselt mängib evolutsioonis väga suurt rolli radioaktiivne kiirgus. Sadade tuhandete aastate jooksul on maapinnast vähesel, kuid piisaval määral, kiirgunud radioaktiivset kiirgust. See kiirgus on muutnud inimese genoomi sellisel määral, et veel 2000 aastat tagasi olid geneetilised haigused haruldased. Teadlased väidavadki, et radioaktiivne kiirgus on üks muutlikkuse peamisi põhjustajaid, sest kiirgus tekitab geneetilisi mutatsioone.
Väidetakse, et inimese arengu jooksul on tema rüht muutunud järjest püstisemaks. Sellise arengu tõttu on inimesel teistest imetajatest proportsionaalselt suurem vaagnaluu, sest see aitab toestada tänapäeval juba 190cm pikki indiviide. Evolutsioon , aga kestab edasi ja väga raske on prognoosida, milline näeb välja inimene 10000 aasta pärast. Oletatakse, et inimese ajumaht suureneb veelgi ning tulevikus näevad inimesed välja nagu praegu „vesipead“.
Inimese evolutsioon #1 Inimese evolutsioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rauno Veberson Õppematerjali autor
inimese evolutsioon. Muutlikkus.

Sarnased õppematerjalid

Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Kasutati kompuutreid, geograafilisi ja matemaatilisi meetodeid. Binford arendas edasi etnoarheoloogiat. Oli uurinud Prantsuse keskmise paleoliitikumi muistiseid ning proovinud neid tõlgendada. Järeldas, et ainult uurides seda, kuidas tänapäevased kütid- korilased kasutavad ja viskavad ära luid ja tööriistu, on võimalik mõista neid mehhanisme, mis toimisid ka kiviajal. Elas eskimote juures Alaskal, jälgis nende elu-olu. Ka uusarheoloogiat hakati kritiseerima, ette heideti inimese kadumist arvude tagant. Öeldi, et see on liiga haaratud kohanemise ökoloogiliste aspektidega ja elamise puhtkasutuslike ja funktsionaalsete külgede uurimisega. Arenguga kaasnesid taas uued suunad ja lähenemisviisid ­ postprotsessualistid. Rõhutasid muuhulgas mineviku ühiskondade kognitiivsete aspektide uurimist. Postprotsessualism on mitmepalgeline. Ian Hodder, Michael Shanks, Christopher Tilley, Mark Leone. Arvatakse, et arheoloogia on 9

Ajalugu
Nimetu
36
docx

Nimetu

Eksperimentaalarheoloogia. On võimalik uurida, kas uuritavat objekti on võimalik nii kasutada ja valmistada nagu praegu arvatakse (kasutatakse samu tööriistu). On soorauda sulatatud ja savinõusid valmistatud. Eksperimentaalarheoloogia võimaldab saada info omaaegse eluolu kohta. Arheoloogia allikad: *Kinnismuistised. Elupaigaga seotud muistised, matusepaigad, majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised, kultuslikud muistised, liiklemisega tekkinud muistised. Inimese elamise tagajärjel tekkinud mullakihti, mis sisaldab ehitamise jäänuseid ja esemeid nimetatakse kultuurkihiks. Kultuurikiht iseloomustab kõik kinnismuistiseid. Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem 3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt linnused, mõisakohad, asulad. Matusepaigad. On kolm erinevat matusepaiga rühma: maahauad, haudehitis (maapealne) ja segavorm (maa sisse maetud, kuid maa peale on midagi ehitatud)

Kategoriseerimata
Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5

Ajalugu
Euroopa muinaskultuurid - konspekt
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

soomaagist raua tegemine, edukas. Savinõude tegemine, põletamine ja muu. Relvade testimine (30m pealt läksid raudnooled rõngasrüüst läbi. Rõngasrüü kaitseb siis, kui riivatakse mingi relvaga.) Arheoloogia allikad: kinnismuistendid (suured asjad) ja irdmuistendid (üksikesemed). Kinnismuistendite jagunemine: · Elupaigaga seotud · Matusepaigad · Majanduslikul tagajärjel tekkinud · Kultuslikud · Liiklemisega seotud Kultuurkiht ­ inimese tegevuse või elamise tagajärjel tekkinud mullakiht, mis sisaldab ehitiste jäänuseid ja inimeste kasutatud esemeid. Kalmed on ühed olulisemad muistised, sest sealt leiab tihti väga palju asju. Kalmed jagunevad järgmiselt: maahauad (auk maa sees, laip augus), haudehitis (maapealne rajatis), konstruktsioon maa sees. Matmisviisid on laibamatus, põletusmatus ja mumifitseerimine. Sissesoolatud/suitsetatud laip ei säili kaua. Hästi säilivad laibad järgmiselt:

Euroopa muinaskultuurid
Sinise planeedi projekt
110
pdf

Sinise planeedi projekt

On öeldud, et see relv on efektiivne tulnukate laevade vastu ja nende kiirgusrelvade vastu. GABRIEL-i projekti detailsed kirjeldused näitavad, et projekti koosseisus on ka kõrgsagedus- likud mikrolaine projektorid. JOSHUA on projekt, mis arendas välja madalsagedusel pulseeriva heli genereeriva relva. See relv arendati välja ja pandi kokku Ling Tempco Vought-is Anaheim-is, California-s. On kirjel- datud, et see suudab suvalise inimese ehitatud struktuuri maani hävitada 3 kilomeetri kaugu- selt. Seda testiti White Sands Proving Grouns-il. See arendati välja aastatel 1975-1978. See on pikk ruuporikujuline seade, mis on ühendatud arvuti ja võimendiga. Ling Tempco Vought (LTV) on oma Anaheim-is asuvast asutusest, mis oli Grand Hotel lähedal Disneylandi vastas, ära kolinud. JOSHUA projekti detailsed kirjeldused näitavad, et projekti koosseisus on ka madalkandesagedust genereerivad mikrolaine projektorid.

Filosoofia
Filosoofia SH
60
doc

Filosoofia SH

*) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3

Filosoofia
Inuaki – reptiil minu sees
64
pdf

Inuaki – reptiil minu sees

Loomine on suvalises aspektis suurepärane selles mõttes, mida kujutatakse ette Maa peal. See ei ole kuidagi seotud sellega, mida me teame ja mõistame. Inimene pole masin ­ ta on midagi palju sügava- mat. A: Seda teavad kõik. Kõigil on hing, mis on surematu. D: Mitte ainult sees. A: See tähendab? D: Hing, nagu sa teda kutsud, ei ole kehas, vähemalt mitte tervikuna. A: Kus ta siis asetseb? D: Kuskil üleval kõrgemal igaühest. A: Ja kuidas ta seal asub? D: Kohe seletan. Iga inimese kohal on miski, mis on sarnane kerale. See on läbi- paistev ja valkjas, selle sees on miniatuurne füüsilise vormi koopia. Kujuta seda ette kui kaksikut väiksemate mõõtmetega. See kera on seotud kehaga paksu keerutatud nööri abil, mille läbimõõt on umbes 15-20 cm ­ need mõõdud saavutatakse täiskasvanuks saamisel. Väikelastel on see väga peenike, kuskil üks cm. Vastavalt sellele, kuidas inimene küpseb, see jämeneb. Kuid surma eel aina peeneneb, et kergendada kehast eemaldumist

Geograafia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst:

Teadus




Kommentaarid (1)

tjarvesoo profiilipilt
tjarvesoo: Tegemist hea materjaliga, mida saab esseena esitada.
18:58 07-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun