10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
e p
Õppematerjali autor
Kammkeraamika kultuur Ma ärkasin kui väljas alles päike tõusma hakkas. Me valmistusime koos Körri ja Mörtiga jahile minekuks, tõmbasime hirvenahad ümber võtsime, haarasin hüti kõrvalt terava otsaga puust oda kätte ja asusime teele, Körr võttis veel kaasa eile korjatud seeni, mis tuletasid mulle meelde, et ma pole juba kaks päeva söönud. Pärast mahlakat vahepala kergendasin ma end veel hüti kõrval ning asusime, siis metsa poole, et elajaid püüda, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab meid mööda maad, kiirendasime endeid tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis meid jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu meid jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Ütlesin Körrile, et ta läheks vasakult ja Mörtile, et ta tuleks meile ringi
Päev Kunda kultuuri asulas Ärkasin oma väikses puust hütis. Tõmbasin selga metsaeluka naha ning läksin välja. Suurem osa kogukonnast oli juba oma igapäevaste toimetustega tegelemas. Leidsin lõkkeaseme juurest järatud lihatüki, millest piisas, et kõht täis saada. Seejärel läksin Mörri onnikesse, et teda karvaseid vee-elukaid küttima kutsuda. Voolava vee poole teele asudes paistis särav kera taevas veel madalalt. Vee ääres nägin karvaseid elukaid puud närimas ja vee voolu takistamas. Mörr võttis vööle kinnitatud kolme kisuga jahiriista ning viskas selle otse läbi eluka. Mina suutsin samuti ühe neist karvastest olenditest kinni püüda. Seejärel asusime teele tagasi oma perede juurde. Hüttide juurde jõudes asusime saaki tulel küpsetama. Nahkadest tegime Mörriga lastele uued soojad kehakatted. Hiljem selgus, et ka Tölpa ja Jörka olid küttimas käinud. Nad olid kätte saanud kaks väikest ruigavat ning triibulist metsa
Päev Kunda kultuuris Oli ilus hommik. Olin üks varajasematest ärkajatest nagu tavaliselt. Täna ärkasin aga selle peale, et päike sillerdas näkku, kuna püstkotta oli tekkinud kõva tormiga auk ning osad oksad olid kaduma läinud. Ärkvel oli ka isa, kes oli öösel jäänud tulekollet valvama. Saatsin isa puhkama ning asusin teisi kümmet kogukonna liiget äratama. Paistis, et tulemas on täiesti tavaline päev. Et eelmisest päevast oli alles jäänud veidi marju ja pähkleid, siis otsustasime, et kosutame end veidike enne, kui päeva missioonile - toidu leidmisele - läheme. Pärast seda jagunesime gruppideks. Neli meest läksid metsa küttima ning ülejäänud mehed läksid paadiga järvele, et kala püüda. Osad naised läksid metsa juurikaid, taimi, marju ning pähkleid korjama. Nendega läks kaasa ka minu väike agar õeke. Ülejäänud jäid meie elupaiga juurde kas tööriistu valmistama või loomanahkasid maha lihvima
Savist küünlajalad uurimistöö Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest......................................................................4 2. Küünlajalg ,,Tiigipervel"............................................................................................... 6 3. Küünlajalg ,, Nostalgia"...............................................................................................10 4. Küünlajalg ,,Kellukad"................................................................................................ 13 5. Küünlajalg ,,Kassipojad"............................................................................................. 16 6. Küünlajalad ,, Londiste" ja ,,Dumbo"..........................................................................19 7. Küünlajalg ,,Abstrakt"....................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht MINA TÄISKASVANUD ÕPPIJANA Essee Juhendaja: Kadri Koha Rakvere 2010 Öeldakse, et inimene õpib terve elu, mina usun, et täpselt nii see on. Kuigi õppimisviise on erinevaid, usun, et iga inimene valib õppimisviisi vastavalt oma vajadusele. Mina olen oma lühikese elu jooksul suhteliselt palju erinevate erialadega kokku puutunud. Noorena teadsin, et tahan saada kunstnikuks, sellest lähtuvalt läksin õppima Tartu Kunstigümnaasiumisse, olles kindel, et edasi viib tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Läks aga hoopis teisti, asusin õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli medõe erialale, mis oli mulle ja ka teistele minu tuttavatele suureks üllatuseks. Olles aasta seal õppinud, tundisn, et see ei ole päris see, mida ma teha tahan ning jätsin selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võtsin endale mõtlemiseks
Edgar Allan Poe "Must kass" Homme ma suren ning täna tahan ma vabastada oma hinge sellest koormast. Lapsest peale paistsin ma silma oma kuuleka sõbraliku loomu poolest. Eriti meeldisid mulle loomad. Ma abiellusin vara. Meil naisega oli linde, kuldkalu, kena koer, küüülikuid, pisike ahv ja kass. Too viimane, Pluto, oli must ja üllatavalt tark. Ta oli mu lemmik. Kuid mu iseloom muutus pahuramaks, sest hakkasin liiga palju alkoholi tarbima. Lõpuks kasutasin naise kallal vägivalda. Loomade vastu olin julm. Isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul kui ma purjus peaga koju tulin, märkasin, et kass hoiab minust eemale. Haarasin ta kätte, kuid ta kriimustas hammastega mu kätt. Mind valdas meeletu raev. Võtsin taskust sulenoa, haarasin loomal kõrist kinni ja pistsin talt kõhklemata ühe silma välja. Vahepeal kass aegamisi toibus.
Üks päev kammkeraamikakultuuris Ärkasin täna hommikul õige vara üles. Hommikused soojad päiksekiired tungisid läbi maja katuse, mille moodustasid üksteise peale asetatud oksad. Haarasin nurgast põdranahast riidehilbu ja tõmbasin selle omale selga. Kuna teised veel magasid, läksin vaikselt majast välja. Meie maja asub aeglaselt voolava jõe ääres. Võtsingi sammud mäest alla jõe äärde. Teisel pool jõge leidub samuti ulualuseid. Tõsi, need ei ole sugugi nii hästi ehitatud, kui meie oma siin pool jõge. Mu hommikune ähmane pilk jäi pidama ühe habetunud mehe peal, kes samal ajal teisel pool kaldal odaga kala püüdis. Tema kõrval oli märgata mitmeid kalu, kuid nii kaugelt ei seletanud silm ära, mis kalad või kui suured need olla võisid. Viipasin tema poole tervituseks käega, kuid ta ei märganud mind, vaid oli üdini keskendunud kalapüügile. Jätsin ta sinnapaika ja liikusin jõele päris lähedale, et seal oma nägu ära pesta.
Edgar Allan Poe "Kaev ja pendel" Mulle määrati surmaotsus. Olin minestanud. Toibudes hakkas mu hing taas tajuma liikumist ja heli- südame ägedat tuksumist ja tema löökide kõla kõrvus. Ja kohe meenub mulle kogu kohtuprotsess, lõplik otsus, minestus. Avasin kiiresti silmad. Mind ümbritses pimedus. Hakkasin vaikselt kõndima, et leida kuskilt valguskiirt. Liikusin ettevaatlikult, et mitte põrkuda vastu haukambri seinu. Sammude järgi tegin kindlaks, et kongi ümbermõõt on umbes viikümmend jardi (sada sammu). Ma komistasin ja kukkusin. Avastasin, et olin kukkunud kaevuääre juurde. Tänu komistusele pääsesin hukust. Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Kuid kruusi oli ar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid