Juugend:Kujundati:mööblit,tekstiili,riietust,klaasi,ajakirju jne.Arhitektuur:tähtsad esindajad Austrias ja Belgias(Victor Horta).Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan Antonio Gaudi looming Barseloonas ,kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned.Riias kaunistadi majade fassaade juugendliku ornamentikaga.Kuulsad on Hector Guimard'i loodud Pariisi metroo sissepääsud.Kasutati raudbetooni ja klaasi(tööstushoonetes,raudteejaamades,kaubamajades).Kujutav kunstis:looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele.Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega.Pilt pidi laotuma seina pinnale.Figuurid muutusid silueetideks.Värvid ebatavalised,mis on looduses nähtavad.Süntetism:loodi Prantsusmaal,Pont-Aveni koolkonnas,kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin
1890.aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid (näiteks InglismaalModern Style, Prantsusmaalart nouveau, Saksamaal1896.a. ilmuma hakanud ajakirja ,,Jugend" järgi Jugendstil, millest on tulnud eesti keelde juugendstiil). Uues stiilis kujutati kõike--mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Esemed, mida seni ei olnud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases näiteks VICTOR HORTA (18611947). Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan ANTONI(O) GAUDI (18521926) looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (18671942) loodud Pariisi metroo sissepääsud.
René Lalique 1860-1945 Prantsuse hinnatuim juveelikunstnik, kes valmistas eksklusiivseid ehteid jõukatele daamidele. ?mile Gallé 1840-1945 Prantsuse klaasikunstnik, kes tegi klaasiga tehnoloogilisi eksperimente, kus poolläbipaistva klaasimassi sees taime, putuka ornament. Louis Comfort Tiffany 1848-1933 New Yorgi klaasikunstnik, miljonäri kodude kujundaja. Metalliläikelise klaasi leiutaja. ARHITEKTUUR Juugendliku hoone välisilme järgis siseruumide paigutust. Kasutati rohkelt juugendlikku kaunistuselemente, kunstide süntees õnnestus kõige paremini luksusvillade ja teatrihoonete projekteerimisel. Ehitusmaterjaliks graniit, tellis, krohvitud pind. Juugendstiilis on kujutatud palju teatri- ja pangahooneid, raudteejaamu ja kaubamajasid. Juugendstiili arhitektuur Gustave Eiffel 1832-1923 Eiffeli torn Pariisis 1889 New Yorgi vabadussammas 1886 A
kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile. Hiljem juhatas ta ka ajakirja kunstiosakonda. Ta kujundanud ka kaanejoonistused G. Suitsu luulekogule ,,Tuulemaa" ja M. Underi luuletuste väljaannetele. 20.saj alguse tippsaavutuseks sai portreeistuvast Konrad Mäest (rändas koos K.Mäe ja A.Tassaga Soome- Ahvenamaale)- kerge juugendliku joonega ja äärmiselt mõjukas maal, kus avaldus Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. Pärimad näited on ,,Sõttaminek" ja ,,Lennuk" 1907 ja 1908 aastate suvede Norra reisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on "Dekoratiivne Norra
· esemed vabad klassitsismi eeskujudest · hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust · ühtse stiili loomiseks ornamentika · käsitööesemed muutusid kallimaks ja isikupärasemaks alternatiiviks tööstustoodangule · Glasgow' koolkond · Arthur Macmurdo · arhidekt ja dekoraator · joonistas motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi -> ebasümmeetriline, lähtub loodusest · tiitelleht esimese juugendliku ornamendiga · Charles Rennie Macintosh · juhtis kunstikooli, kavandas selle hoone · funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutusega ja geomeetriliste ornamentikaga · plakat ajakirjale ''The Scottish Musical Review'' · Glasgow' kunstikool · 1890 levis juugendstiil · kujundati kõike: mööbel, tekstiil, riided, keraamika, raamatud, tapeet...
Pärast arenesid uueks stiiliks. Postimpressionismi ei saa pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Gaugin hakkas pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Ta pidas süzeed teisejärguliseks või isegi lausa ebaoluliseks. Lautrec ühendas oma töödes ilmekate üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega. Fovism tekkis 20 saj algul Prantsusmaal. Nende maalide joonistus oli väga tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad Ekspressionism algas Lääne-Euroopas. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel Naivistid olid muu tööga elatist teenivad nn. pühapäevamaalijad nad pole tavaliselt üldse kunstitegemist õppinud ja nad on maalinud ainult enda lõbuks.
Maali iseloomustavad säravad, hiilgavad ja helendavad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne tähelepanu detailidele. Selleks, et seda saavutada maalis mees otse looduses. Ja et saavutada värvide erilist sädelevust, mis iseloomustab nende töid, kasutasid nad ebatavalist tehnikat maalisid puhtale valgele põhjale. Naiste moest rääkides, tuli moodi moekorsett, mis kujundas naistele ette kummalise kuju. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli Süntetism. Maalimisviis, kus ilma ruumikujunduseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism loodi Prantsusmaal 1880.aastate lõppul tegutsenud Pont-Aveni koolkonnas. Juugendistiilis on Eestis ehitatud nii mõnigi hoone, näiteks Tallinna Draamateater või siis Ammende villa Pärnus.
1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul LOOMING Loometee alguses joonistas poliitilise sisuga pilte, sh karikatuure Esimesena äratas tähelepanu figuur "Tulekandja" Noor-Eesti kaanel Suurepärase portretisti talent avaldus Konrad Mäe portrees juugendliku joonega, äärmiselt sugestiivne ja mõjukas maal Varasemat loomingut mõjutasid Edward Munch, Gerhard Munthe ja Ferdinand Hodler rahvusroman- tilised muistendiainelised komposit- sioonid LOOMING Portreedes rõhutas vaimsust, sisemist väärikust ja dramatismi 1911-1912 lõi oma parimad sümbo- listlikud tööd Saksa ekspressionismiga kokku puutudes ilmusid tema töödesse veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha ja eredamad värvid
- Hakkas levima kogu Euroopas, põhiliselt aga Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal. 7. Mida tõi juugendstiil arhidektuuri ja kujunduskunsti? - Töötasid näiteks Austrias ja Belgias. - Belgias näit. Victor Horta. - Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli Antoni(o) Gaudi looming Barcelonas - Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõrvaljooned - Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga. - Hector Guimard lõi Pariisi metroo sissepääsu. - Vähenes huvi ornamentika vastu - Tekkis mässuna tööstuse vastu, kuigi arhitektid hakkasid kasutama üha enam tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. - Leiti et ilu aluseks on vormi tulenemine funkasioonist ja materjali omadustest - Juugendstiil pani aluse tööstuskunstile ja oli funksionalismi eelastmeks. 8. Iseloomustage A. Beardsley loomingut, tooge näiteid
LOOMING Paul Raua loomingu ülevaade Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.6 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree,
riigipööret tulid võimule venemeelsed, seega toetas Venemaa Serbiat. Venemaa tahtis ise kontrollida Balkanit. Venemaa püüdis luua ka Balkanil liitu, mis Austria- Ungari vastu pöörata 14. Mis oli sinu arvates 20. saj. olulisem saavutus teadusevallas? Põhjenda Geneetika rajamine- on aidanud kaasa paljude haiguste rajamiseks 15. Mis oli sinu arvates 20. saj. algusele kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas. Põhjenda ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise. 16. Mis on antisemitism? juudivaen
Chéret pühendus maksimaalselt tähelepanu köitmisele selleks, et silma torgata üldisest tänavapildist. Selleks pidi ta pilti lihtsustama värvid muutusid jõulisteks, vormid lihtsateks. Dünaamikat andis Chéret edasi puhtalt aktiivse lineaarse disaini abil. Chéret lõbusate elavate tantsutüdrukute kujutisi imetlesid paljud kunstnikud, kes kasutasid neid uusi ideid juugendi arendamiseks. Jules Cheret'i kujundatud plakatid Tõeliselt juugendliku plakati lõi Eugène Grasset, kes kasutas tugevamat kontuuri ja voolavamaid vorme. Grasset kujutas oma plakatitel kõige enam levinud juugendlikku motiivi lustakas, pikk, sihvakas tüdruk, kelle pikad juuksed ja avarad rõivad voogavad fantaasiaküllastes vormides. Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks. Eugène Grasset'I kujundatud plakatid
See ornament on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. 1980.aastal hakkas Euroopas levima stiil- Juugendstiil (Sai nime Saksamaa ajakirja Juugend järgi) Uues stiilis kujundati kõike: mööblit tapeete tekstiili raamatuid riietust ajakirju klaasi plakateid keraamikat Juugendliku arhitektuuri tähtsamad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Kõige fantaasiakülluslikum ja äärmuslikum looming oli hispaanlase Antonio Gaudi looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilise looduse omased kõverjooned. Hakati kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale- raudbetooni, klaasi, mis võimaldasid enneolematuid ruumilahendusi (tööstushooned, kaubamajad) Euroopa majades kaunistati majade fassaade juugendlike ornamentikatega. 20.sajandi kunstivoolud
mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele. Aubrey Beardsley (1872 1898) Aubrey Beardsley oli Inglise graafik, raamatuillustraator ja kirjanik. Ta sündis alamklassi peres Brightonis. Nii tema kui ta õde olid väga hea kunsti andega.
Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kolm pruuti); Vruble (kuulsaim vene sümbolist; inimhinge sismine traagika kujutamine; Istuv deemon); Rodin (skulptor; Suudlus; Mõtleja). Juugend: Tunnused: pikaks venitatud kujutised, looduse motiivid, ornamentika. John Ruskin ülistab keskaja käsitööd, tema ideedest tekib rühmitus Prerafaeliidid (ülistavad Rafaeli-eelset aega) (W.Morris; E. Burne-Jones). Arts&Crafts Movement loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid
kunstnike koloonia La Ruche'is (Mesipuu). Pariisi kunstielu oli tol ajal väga kirju: oli veel akademistlikku kunsti, 1905. aastal tulid lagedale foovid, Picasso leiutas kubismi. Igaüks võttis sealt midagi. Triik tutvus van Goghi, Gaugini ja Picasso loominguga. Ta kirjutab: "Nad mõjusid rabavalt. Nad ei oskagi maalida! oli mu esimene mõte. Hiljem taipasin neid ja õppisin neiltki." Noh, võib öelda, et mitte kuigi palju, Triigi maalid jäid ikka kuhugi juugendliku joonistusliku laadi juurde. Lisaks sümbolistlikud elemendid. Pariisist tehti haake Norrasse, mille maastikud olid veel lummavamad kui Ahvenamaa omad. Pariisi uuemad kunstisuunad jäid Triigile võõraks ja nii lahkus ta sealt 1908. aastal. Järgnevad aastad veetis ta vaheldumisi Eestis ja Peterburis. Talle istus pigem vene sümbolisti Nikolai Roerichi laad kui Pariisi maalilisus. Triiki inspireeris ka Norra kunstnik Gerhard Munthe.
kõrvutiasetsevat gooti teravkaar-akent. Trepihallis on iseäralikud trepikäsipuud ning uksed, mis annavad tunnistust juugendstiilist. Kitsastel tumedast puidust ustel on silma kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis sepistatud võrestik. Laetala otstes on lehekese motiividega juugendlikud dekoratsioonid. Põrandakatteks on uuemat tüüpi lühikestest peentest detailidest koosnev puitparkett. Lossis eraldavad ruume kohati ka kergelt juugendliku kujuga kaared. Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri kõrgune ja selle uksed on ilma klaasideta ning kaunistatud ristikujuliste sepistega. Raamatukogu eesruumis asub lugemistuba, kus on valged koobaltmaalingutega kahhelahjud. Viimaseid leidub ka mujal üle terve lossi; iseäranis teise korruse ruumides. Teisel korrusel
muinasmaailma loomise vahendiks. 1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või tavalisi inimesi, kuid tunnustas kõiki teoseid, mis kujutasid midagi imepärast või müstilist, hoolimata nende stiilist. Mitu rahvusvahelist tuntud, enamasti akademistliku vormikäsitlusega sümbolisti olid pärit Belgiast. Juugendliku vormiga teoseid lõi sveitslane FERDINAND HODLER (Päev I, Väljavalitu, Tormist üllatatud) (1853-1918) ja eriti hollandlane JAN TOOROP (1858-1928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar, Villa mere ääres, Püha hiis) (1827-1901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon, Luik-tsaaritar) (1856-1910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus.
Oli täiesti loomulik, et sümbolism liikumine, mis haaras nii kunstnikke kui ka kirjanikke aitas kaasa mõlema ala kohtumisele juugendperioodil tänu illustratsioonidele. Maalis olid kirjanduslikud teemad ja vihjed täiesti harilikud ja siit oli vaid väike samm päris illustratsioonidele, mille tegid näiteks Manet (1832 1883), Redon, Denis ja teised. See oli osa üldisest suundumusest realismilt kunstis fantaasiasse ja stilisatsiooni [need olid ju ka juugendliku dekoratsiooni ajendiks, kunstiajaloolane Voldemar Vaga (1899 1999) ongi juugendit nimetanud "stiliseerivaks suunaks"]. Pildiliste kujundite kombineerimine tekstiga kajastus töödes, mis olid tegelikult rohkem kui vaid nende osade summa. Tulemuseks oli müstiline, kõikehaarav kunst, milleni püüdlesid tolle aja kirjanikud. See oli teoreetiline tagapõhi, kuid illustraatoril, kes lähenes tekstile kavatsusega luua ühtse kunsti teos, oli mõningaid praktilisi probleeme
muinasmaailma loomise vahendiks. 1890.aastail oli Pariisis peamiseks sümbolistide esinemispaigaks Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong, mille zürii keeldus vastu võtmast sellist kunsti, mis kujutas reaalset elu või tavalisi inimesi, kuid tunnustas kõiki teoseid, mis kujutasid midagi imepärast või müstilist, hoolimata nende stiilist. Mitu rahvusvahelist tuntud, enamasti akademistliku vormikäsitlusega sümbolisti olid pärit Belgiast. Juugendliku vormiga teoseid lõi sveitslane FERDINAND HODLER (18531918) ja eriti hollandlane JAN TOOROP (18581928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (18271901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (18561910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR (18601949).
LOOMING Paul Raua loomingu ülevaade Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu.10 Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema "Lilleniitu" (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni "Ema viis hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga.11 Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree,
aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust meeleolust, läks Wiiralt vabatahtlikult Vabadussõtta, võttes osa Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ning kuuludes hiljem soomusrongi nr. 2 meeskonda. 1919. aasta suvel toimus Haridusministeeriumi korraldusel Tallinnas Eesti kunsti I ülevaatenäitus, kus Wiiralt esines mitmete joonistustega ning kuhu tegi ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Noore andena äratas ta tähelepanu. Sama aasta oktoobris siirdus Wiiralt kunstiõpinguid jätkama Tartu "Pallasesse" Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. Tema varasematest skulptuuridest paistavad silma realistlik Konrad Mäe pronks ja ekspressiivne Kristjan Tedre betoonbüst (1922, Tartu Kunstimuuseum). Need ja teisedki Wiiralti "Pallase" päevil valminud skulptuurid lubavad arvata, et temast oleks saanud hea skulptor. A
See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvad orgaanilisest loodusest. Meenutades nõitkeid, paiduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. 5. Eesti keelde tuli sõna juugendstiil Saksa keelse sõna Jugendstil järgi. Saksamaal sai see oma nime 1896 ilmuma hakandu ajakirja Jugend järgi. Inglismaal on selle nimi Modern Style, Prantsusmaal art nouveau. 6. Parimad näited juugendlikust arhitektuurist: Barcelona (Antonio Gaudi looming), Riia (majade fassaade kaunistatui juugendliku ornamentikaga), Pariis (Hector Guimard'i metroo sissepääsud). 7. Sagrada Familia, Barcelonas olen katoliiklik kirik. Ehitust alustati 1882 ja arvatakse, et lõpetatakse 2026. Park Güell, aed. 8. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve.
7. Jah, võib küll. Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse,
pilte. Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Oskar Kallis ja August Jansen kunstielu edendajatena ning illustreerisid ,,Kalevipoega". Kristjan Raud lõi oma ateljeekooli 1904.a. Tartus. Alustas Peterburis realistina, tutvus Münchenis sümbolismi ja juugendstiiliga. Kalevipoja-ainelise maailma tekitas Oskar Kallis pastellmaalidega. August Jansen , kes õppis Venemaal, maalis rahvusromantilisi teemasid juugendliku üldistusega. 3.Juugend. Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Samas arhitekt ja mööblikunstnik Charles Rennie Mackintosh kavandas ehitusmahtude julgete paigutustega hoone ja kasutas keldi rahvakunsti geomeetrilist ornamentikat. Arhitektuur. Tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias
olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris, P. Webb ja A. Mackmurdo olid õppinud arhitektid. Paljud juugendliikumise liidrid olid samuti arhitektid : Horta, Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. Arhitektuur- tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on Hector Guimardi loodud Pariisi metro sissepääsud. Juugendstiil on tekkinud kui mass tööstuse vastu, kuid ahitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid rumilahendusi ja hiiglaslike aknede sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi
Nördinult pöördub Kristjan tagasi Eestisse. 1898. aasta suvel käis ta koos kaksikvend Pauliga Muhu saarel maalimas. Järgmisel aastal läks ta uuesti Saksamaale, kuid mitte enam Düsseldorfi, vaid Münchenisse, mis oli sajandivahetusel Saksamaa kõige uuendusmeelsem kunstikeskus. Münchenis Kristjanil muutus tema suhtumine kunsti. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. Ta oli juba enne Münchenit katetanud juugendliku stilisatsioonida, näiteks joonistus ’’ Portaal’’ 1893, aastal ja sümbolismile omase kirgedekäsitlusega joonistus ’’Fuuriad’’ 1897. aastal. Rauda oli huvitanud Arnold Böcklin, kes käsitles mütoloogilisi, fantastilisi ja allegoorilisi teemasid realismilähedases stiilis. Müncheni sümbolistid arendasid sellist temaatikat edasi, kuid kasutasid tihi ka juugendlikku, stiliseeritud vormi. Selline kunstikeskkond aitas Kristjanil loobuda
Neis teostes pole kindlatvisuaalset kujundust tegelastest ja kunstnik võib selle ise väljamõelda. G. Moreau ja P.P. de Chavannes'ile meeldisid kangelased keda ümbritseb salapära. ''Karje'' ja ''Elutants'' annavad edasi hüsteerilist-traagilist meeleolu. A. Gallen-Kallela tegi enda väga kuulsaks soome rahvuseepose ''Kalevalaga'' A. Gallen-Kallelaga võib võrrelda A. Laikmaad, sest Gallen-Kallela andis Laikmaale kiindumuse juugendliku sümbolismi vastu. S. Djagilev korraldas 20saj, alguses Pariisis etenduste sarja ''Vene sessonid'' L. Bakst, N. Roerich ja M. Vrubel olid venelased kes viljelesid sümbolismi. Fovism/Ekspressionism Hakati kasutama puhtaid kõlavaid värve, tugevaid hooletuid pintslilööke, hoogsalt lõuendile paisatud värvilaike, julgeid moonutusi. Vaatajale ei meeldinud ja hakati neid kutsuma foovideks. G. van Gogh vaimustas foove.
lavadekoratsioonide kavandeid "Ballets Russes`le". Kõige enam juugendist mõjutatud kunstnik Lev Bakst (1867 1924) on läinud kunstiajalukku eelkõige teatrikunstnikuna ta oli üks tuntumaid kostüümide loojaid, kelle lavarõivad olid idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Eesti raamatugraafika juugendlikke näiteid on "Noor-Eesti" albumid (kaanekujundus N. Triik), kus olid juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Juugendlikke elemente ilmnes ka K
Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist. Maaliti hooneid , portreid , natüürmorte. Uute väljendusvõimaluste otsinguil hakkasid kubistid oma maalidele kleepima väljalõiked ajalehtedest, tapeeti , kangatükke jms. Selliselt saadud teost nimetatakse kollasiks (pr. Keeles kleepima). Pablo Picasso Tema looming oli algul traditsiooniline. Uutele radadele astus ta 19.saj lõpu aastail, kui ta tutvus Juugendliku sümbolismiga. Peagi läheb Picasso Pariisi. Algul köidab teda naudingute ja pahederohke elu, kuid varsti järgneb pettumus ja masendus. Paaril järgneval aastal olid ta teosed, mille peateemaks olid muserdatud inimesed, inimesed on maalitud hallikates sinakates toonides, see aeg oli 1901-1904 aastal ehk sinine periood, 1904-1906a oli roosa periood, sel ajal leidis elu ainukese mõtte loomisest, siiski olid tema tööd melanoolinhilised.
Soomlased olid ka tublid arhitektid. Kuulsamaid arhitekte oli Eliel Saarinen. Tema poolt on kavandatud ka Suur Tallinn. Tähtis esindaja oli ka Akseli Gallen-Kallela. Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala. Algselt oli ta realismilähedane maalija, aga hiljem avastas ta , et rahvaluule maailm, nõuab tinglikumat lähenemist. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks. See suund on väga erinev, Kõik kunstnikud on hästi erinevad, sellepärast ei saa postimpressionismi nimetada stiiliks või vooluks. Vincent van Gogh tegu on hollandlasega, kelle sooviks oli saada misjonäriks, aidata
poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades, eelkõige Norras ja Soomes. Norra kunstnikud tahtsid rahvuslust teenida realismi vahenditega: Erik Werenskold, Theodor Kittelsen. Soome sattus 19. sajandi lõpus venestamispoliitika alla vaimne vastupanu. Arhitektuur: Eliel saarinen, Lars Eliel Snock. Kujutav kunst: Aksel
(nuttev ämblik) POSTIMPRESSIONISM KAKS 19.sai lõpp (ees pool järj) Prantsusmaa, sajandivahetuse kunst, lahkhelid impressionistide ja postimpressionistide vahel, G.seurati maalitehnika: punktid (omavärvus), täpid(jäljendasid päiksevalgust),naaberesemete peegeldused ja täiendvalgused, „pühapäeva pärastlõuna grandejati saarel“ „antibesi sada(täpid)“ Henri De Doulouse: üksikasjade täpne jälgimine juugendliku üldistusega, väljendab inimeste ühiskondlikku kuuluvust „suudlus voodis“ NAABID ABSTRAKTSIONISM 1910 värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)"
N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge juugendliku joonega äärmiselt sugestiivne ning mõjukas maal, kus avaldus N. Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldasid suurt mõju Edward Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 191112 lõi ta
albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome – Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts’is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest – kerge juugendliku joonega äärmiselt sugestiivne ning mõjukas maal, kus avaldus N. Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldasid suurt mõju Edward Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale
N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge juugendliku joonega äärmiselt sugestiivne ning mõjukas maal, kus avaldus N. Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldasid suurt mõju Edward Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale
Gooti arhitektuuri peeti orgaaniliseks ja seda taotles ka juugend. Toetumist keskaegsetele prototüüpidele soosis ka historitsim, mistõttu saab siin kahe suuna vahel paralleele tõmmata, kuid juugend püüdis olla uuenduslikum ja looduslähedasem. Juugend ilmus Baltikumi kunsti 1890. aastate keskpaiku. Tähtsündmuseks kujunes 1901. aastal Riia 700 aasta juubeli puhul korraldatud suur tööstus- ja käsitöönäitus, mille järel juugendliku dekoori kasutamine muutus väga populaarseks. Mõisaarhitektuuris võib varajast juugendit näha Virumaal Neeruti mõisas (rajaja ei olnud enam aadlik, vaid Peterburi kummivabrikant Eduard Heinrich Kirschten). Mõisahoonet iseloomustavad juugendlikult pehmed vormid, pitskrohvpindadest kujundatud ornamendid. Üldplaan on asümmeetriline, mida rõhutab lõunatiiva imposantne vaatetorn. Juugendlikke jooni leidub ka historitsismi ajastu ,,linnuste" traditsioone jätkavates
vanem ja suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni “Ema viis hälli heinamaale” (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on
loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. Charles Rennie Mackintosh - Glasgow kunstikool, funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutamisega ja keldi rahvakunstist mõjutatud geomeerilise ornamentikaga. Plakat ajakirjale ,,The Studio". Tol ajal väga oluline kunstiajakiri. 1890ndatel hakkas kogu Euroopas levima juugendstiil. Venemaal nimetatakse juugendit moderniks, Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau. Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases nt Victor Horta Hotel Tassel Brüsselis. Kõige fantaasiaküllasem oli katalaan Antoni Gaudi looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõrverjooned. Pink Güelli pargis Barcelonas (Güelli oli Gaudi sõber ja mentort). Sagrada Familia. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga. Kuulsad on Hector Guimard'i loodud Pariisi metroo sissepääsud.
Tema maja on ka Eestis Draamateatri vastas. Kavand Suur Tallinn. Tähtis esindaja oli kujutavas kunstis Akseli Gallen-Kallela. Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala. Algselt oli ta realismilähedane maalija, aga hiljem avastas ta , et rahvaluule maailm, nõuab tinglikumat lähenemist. Mõjutanud ka teisi kunstnikke. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir Iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik. Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch. Hullumaja vahepeal, saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema teemadeks on üksindus, armastuse kadumine, surm ja depresiivsed. Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega
põhivorme ja struktuure, talle avaldas mõju ka neegerplastika. Picasso ja Braque on kubismi isad. Kubistide taotluseks oli nähtava reaalsuse lagundamine osadeks, nt kujutada ühte eset korraga mitmest küljest. Looduslikel vormidel polnud mingit tähtsust, neid püüti lähendada geomeetrilistele vormidele. Konstrueeriv deformatsioon oli oluline. Alusepanijaks oli Picasso, kes oli rahvuselt katalaan ning joonistusõpetaja poeg. Ta tutvus Barcelonas juugendliku ja sümbolistliku kunstiga. 20. saj algul asus Pariisi, elas tõelist ööelu. Loomingu varane periood oli sinine tunda on süngust, vägivaldsust, pole ühist kubismiga, nt ,,Poiss ja vana juut". 19041906 oli roosa periood, piltide keskseks tegelaseks oli artist, loov isik. Vaatamata roosale värvitoonile valitseb töödes melanhoolne meeleolu. 1907 tuli välja oma esimese kubistliku tööga ,,Avignoni neiud", mida eksponeeriti esimest korda avalikult 1937, kuid
Inglismaal modern style). Eesti keeles on juugendstiil. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tektsiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Esemed, mida seni ei olnud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliuteedi. Arhitektuur- tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on Hector Guimardi loodud Pariisi metro sissepääsud. Juugendstiil on tekkinud kui mass tööstuse vastu, kuid ahitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid rumilahendusi ja hiiglaslike aknede sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Leiti, et kui ilu
Sünnipäev- lendavad Mihhail Vrubel 1856-1910 Deemoni teema -> kuulub sümbolismi Deemoni pea Deemon - Luik tsarinna - Rahvusromantistlik Printsess Terasarhitektuur Inglalsed loovad terasarhitektuuri J.Praxton, Kristallpalee - pavilion Eiffeli torn - pidavat maha võtma pärast maailma näitust (Ruhnu tuletorn - Eiffeli loodud) Juugend võtab terasarhitektuuri omaks Metroo sissepääs Charles Rennie Machintosh Glasgow kunstikool - uksed jätavad juugendliku mulje, tuleb vaadata suuri aknaid, funktsionalism, terasarhitektuur Arhitekt projekteerib ka sisekujunduse - Jätkub funktsionalismis Jaapani mõju mööblis - väikesed ruudukesed, lihtsakoelisus J.Sullivan & F.L.Wright Wainright Building - Juugend peaks olema oma hiilgeajas, mõistlik ülesehitus(all kauplused, siis bürood, siis elukorterid). XX sajandi arhitektuur Tekivad esimesed moodsa kunsti koolid - Saksamaa, Venemaa, Holland Funktsionalism Walter Gropius
kujudamises. Viiraltil polnud Kunsttööstuskoolis õieti enam midagi õppida. Revolutsiooni- ja kodusõjasündmused kiskusid paljude kunstiõppurite hulgas kaasa ka tema. 1919.aastal me Viiraltit Kunsttööstuskooli õpilaste nimekirjast enam ei leia. Sama aasta juulis esineb Viiralt stiliseerivate joonistustega eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinna Tütarlaste Kommertskooli ruumes, millele teeb ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis-juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Seega on pandud punkt ühele etapile tema arengus. 1919. aasta oktoobris astub Viiralt vastavatud kunstikooli ,,Pallas", Anton Starkopfi skulpturiateljeesse. Esimestel aastatel tegeleb ta skulptuuriga intensiivselt. 1922. aasta alguseks valmis kipsis Konrad Mäe2 portree parim Viiralti meieni jõudnud skulptuuridest, mis paelub tundliku detailse modelleeringu ja psühholoogilise realismiga. Teisesuunalistest
Valguse edasiandmine on äärmiselt intensiivne, kuid figuurid on veidralt staatilised. Touluse-Lautrec oli samuti huvitav postimpressionist, kes rõhutas oma subjektide klassikuuluvust ning moonutas tihti neid karikatuursuseni, ta oli algselt mõjutatud impressionistidest, kuid hiljem Gauguinist, Jaapani puulüigetest ja juugendist. Nabiid olid vaimustunud Gauguini sünteetilisest stiilist ning katsetasid nii sümbolistliku sisu kui ka juugendliku dekoratiivsusega. Nad olid ainuke seos välismaal oleva Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism. Maal: Georges Seurat Paul Signac Henri de Toulouse-Lautrec Maurice Denis (nabii) Pierre Bonnard (nabii) Eduard Vuillard (nabii) Fovism - Nende joonistus oli tinglik, kuid värvid puhtad ja kõlavad. Värvid kantud lõendile suurte korrapäratute laikudena
mõjud;üldsitab,stiliseerib vorme. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.Tegi algul maalilisi söejoonistusi kujutas proosalist,süngevõitu külaelu.1897 sai Peterburist villand ja läks Düsseldorfi,kuid pettus ka seal.1898 läks koos kaksikvend Pauliga Muhu saarele maalima.Järgneval aastal läks uuesti Saksamaale,Münchenisse-mis oli sajandivahetuse uuendusmeelseim kunstikeskus.Raud oli juba enne Münchenit katsetanud juugendliku stilisatsiooniga ja sümbolisimile omase kirgedekäsitlusega.Selline kunstikeskus aitas Raual suunduda filosoofilistele teemadele.Tagasi tulles asus Tartusse,kus kodumaal hakkasid üldinimlikud teemad tema loomingus seostuma kohalike rahvuslike probleemidega. Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine.Selle vajaduse tingis rahvusküsimuse teravus tolle aja Eestis.19 saj lõpus oli Eestis sakslasi vaid 3,5% elanikkonnast
Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge juugendliku joonega äärmiselt sugestiivne ning mõjukas maal, kus avaldus N. Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldasid suurt mõju Edward Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale.
aastal. Rootsi insener ja tööstur Alfred Nobel leiutas dünamiidi ja ballistiidi. 3. Kirjandus, kunst, muusika, kino - Nobeli preemia kirjandusauhind, mis enne Esimest maailmasõda anti neljateistkümnele kirjanikule. 1913. aastal läks auhind esimest korda väljas poole Euroopat indialasele Rabindranath`ile. Kirjanduses leidus n-ö juugendlikku uudsust. 1910.aastal ilmus kirjandusse uus vool ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses Euroopas esialgu juugendstiil (Gustav Klimt). Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis (nt norralane Edvard Munch). Ekspressionistlikku kujutavat kunsti iseloomustasid samad jooned mis kirjandust: närvilisus, subjektiivsus, dramatism.
4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele. Fovism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 6 põhjal 1) Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil?
kunstnikke. See vool tekkis reaktsioonina igava igapäevaelu kujutamise vastu. Tunnuseks väljamõeldud, ebareaalne, süzee, sobisid ka legendid, muinasjutud, religioon. Maalimisviisilt sile ja idealiseeriv, realistlik või moekalt juugendlik. *Juugend: Juugend oli stiil, mis levis 19. ja 20. sajandi vahetusel kõikides kujutava kunsti liikides, arhitektuuris ja tarbekunstis. Arhitektuuris püüti pidurdada kõikjal vohavat süsteemitut elektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Juugendliku ornamentika iseärasuseks oli lihtsustatud, sujuvalt ümaraks stiliseeritud kontuur. *Absolutism. Valgustatud absolutism. Mõiste, kujunemine Prantsusmaal, iseloomustus läbi Louis XIV ja Louis XV valitsemise. Valitsejate tegevuses valgustuslik, mis absolustitlik ? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina.
annaabi.ee 
