Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases näiteks VICTOR HORTA (18611947). Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan ANTONI(O) GAUDI (18521926) looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (18671942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne. · Sümbolistidele oli tähtis teose sisu mit
Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases näiteks VICTOR HORTA (1861-1947). Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan ANTONI(O) GAUDI (1852-1926) looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (1867-1942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2
Gerli Lomp AKK 2011 Juugendstiil kujutavas kunstis. Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati
Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust
uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hing teistele inimestele. Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal 1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil? Juugendstiil hõlmab arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, raamatuillustratsioone ja ehtekunsti. 2) Millal valitses juugendstiil? Umbes 1890-1910.aastatel valitses juugendstiil. 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemente ühtses
Pissarro, Renoir, Degas kaugenevad.1889 impressionismi läbimurre: Monet ja Rodin'i ühisnäitus (hiljem saavad nad impressionismiga jõukaks).Rodin üritas muljelisust edasi anda krobelise tööpinnaga. Viimistlematu skulptuur.1889 ka maailmanäitus. Kunst 19 ja 20 sajandi vahetusel Aastate 1890-1905 kunst erineb suuresti realismist, impressionismist ja ka järgnevatest kunstivooludest on eklektiline, mitemekesine ning piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel hägune. Prantsusmaal sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Uusromantism: maailm on müsteerium, mida ei saa teadusega seletada. religiooni tähtsus suurenes, eriti idamaiste usundite (spiritism). Populaarseks said intuitsiooni ja sisekaemust pooldavad filosoofid nagu näiteks Schopenhauer, Nietzsche, Bergson. Estetism - kunst on omaette väärtus, elule mõtte andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses
Kõik kommentaarid